panelarrow

Iirimaa: vihmast ja Lissaboni lepingust

Jälle sajab. Tihedat, peenikest vihma. Ülevalt. Kui tuult ei ole, siis sajabki ülevalt. Tuulise ilma korral sajab külgedelt ja üks mu sõber, kes aastaid tagasi veidi aega Cork’is elas, väitis kindlalt, et Cork’is sajab vihm ka alt üles. Aga nii see peabki olema, sest on Iirimaa ja midagi oleks ju valesti, kui ei sajaks*🙂

Ilmast räägitakse Iirimaal palju ja tihti. Paljud vestlused iirlaste vahel saavad alguse tõdemusest, et ilm võiks ikka parem olla ja, et vihma on viimasel ajal ikka kohe väga palju sadanud. Ja rääkida Iirlastele meeldib – öeldakse, et rääkimine on suisa Iiri rahvuslik hobi ja ühine „vaenlane“ – halb ilm teeb vestluse alustamise lihtsaks.

Iirlastele meeldib ka kuulata ja kõik, kes „sõnadega ümber käia oskavad“, on igas seltskonnas oodatud. Juttude rääkimise traditsioon pärineb varajasest Keldi ajast ning veel 20. sajandi alguses oli paljudes Iiri külades oma jutuvestja – seanchai**(iiri keelest – vanade pärimuste hoidja), kes teadis peast rääkida sadu lugusid – paljud neist vanemad, kui tuhat aastat.

 
 
 
 
 
 
< — Iirlased, kui sõbralik rahvas, on oma kõneosavust varmad ka teistega jagama. Selleks, et iirlaste „gift of the gab“’st (ehk oskusest kõnelda vabalt ja veenvalt) osa saada, tuleb minna Blarney kindlusesse ja suudelda Blarney kivi (iiri keeles – cloch na Blárnan)***.

 

Hoolimata iirlaste kõneosavusest ootab Euroopa täna neilt siiski midagi palju „lihtsamat“. Jutt on Lissaboni lepingust ning siin oleks lihtne „Jah“ täiesti piisav 🙂. Teatavasti pani Iirimaa eelmise aasta juunis, ainukese riigina Euroopa Liidus, Lissaboni lepingu rahvahääletusele ja lükkas selle häälteenamusega 53,4% – vastu ja 46,6% – poolt tagasi. Lepingu tagasilükkamise põhjuseid on mitmeid, kuid oma osa oli vähesel informeeritusel. Vahetult enne rahvahääletust korraldatud küsitlusel ütles vaid 22% elanikest, et neil on mingigi arusaamine Lissaboni lepingu sisust. Tundmatu on hirmutav ja lepingu vastased olid seda varmad ära kasutama: räägiti, et Lissaboni lepingu ratifitseerimise tagajärjeks on sõjaväekohustuse sisseviimine Iirimaal; väideti, et Iirimaa kaotab õiguse ise otsustada abortide keelustamise üle; öeldi, et Iirimaal ei lasta olla neutraalne riik; hirmutati, et Iirimaa kaotab õiguse ise otsustada oma maksusüsteemi osas jms. Jutte oli igasuguseid.

Tänaseks on paljud küsimused selgemaks saanud ja iirlaste informeeritus on tunduvalt parem kui aasta tagasi – 60% iirlastest ütlesid selle aasta juulis läbi viidud küsitlusel, et saavad Lissaboni leppest mõnevõrra aru ja 54% hääletaks lepingu poolt. Valitsus on ära teinud suure töö elanike informeerituse tõstmisel ja eelmise aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu poolt antud täiendavad garantiid**** on alusetut hirmu vähendanud.

Lissaboni lepingu kordushääletuseni Iirimaal on jäänud vähem kui kuu***** ja iga päevaga muutub diskussioon ühiskonnas aina elavamaks. Võrreldes eelmise aastaga on lepingut aktiivselt toetavate inimeste ja organisatsioonide hulk veidi suurenenud ja lepingu vastaste read on veidi hõrenenud, kuid otsus tehakse siiski alles rahvahääletusel. Igal juhul on tulemas huvitav kuu ja alanud diskussioon annab iirlastele taas kord võimaluse oma kõneosavus proovile panna.

Andre Pung on EV suursaadik Dublinis


*Iirimaa idaosas sajab 150 päeval aastast ja lääneosas 225 päeval. Aastane sademete hulk Iirimaal on 750-1000 mm Iirimaa idaosas ja 1000-1250 mm lääneosas. Eestis 550-800 mm. http://www.met.ie/climate/rainfall.asp

***** Rahvahääletus toimub 02.10.2009.a.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail