panelarrow

jaanuar 27, 2017
by Välisministeerium
0 comments

Hiina roll uuel aastal

Marten Kokk

Marten Kokk töötab suursaadikuna Pekingis alates 2016. aasta suvest.

Marten Kokk, suursaadik Pekingis

28. jaanuaril algab Hiinas uus aasta – aasta mis saab olema ka Hiina jaoks ilmselt täis muutusi. Eelkõige langeb Hiinale (mingil määral isegi vastu nende enda tahtmist) senisest olulisem roll globaliseerumise näo kujundamisel ja vabakaubanduse edendamisel.

1989. aastal oli Hiina maailma suurima rahvaarvuga riik, kuid Hiina majanduse suurus oli maailmas alles üheksas. Nüüdseks on Hiinast saanud maailma suuruselt teine majandus ning maailma suurim eksportija ja see on toimunud esmajoones tänu vabakaubanduse edenemisele ning justnimelt globaliseerumisele. Seega on need kaks asja Hiina vaatenurgast suure ja positiivse tähtsusega.

Eelmisel nädalal pidas Hiina president Xi Jinping Maailma Majandusfoorumil Davosis märgilise kõne vabakaubanduse olulisusest ning globaliseerumise positiivsetest külgedest, mis sai maailma meedias ka rohkesti tähelepanu. Osaliselt seetõttu, et ametisse astuv USA president on Hiinat tugevalt kritiseerinud ning oodati Hiina avalikumat vastust ja seisukohavõtte globaalsete probleemide lahendamisel, kuid peamiselt seetõttu, et Hiinal on ka tegelikult potentsiaali saada sel teemal maailmas vähemalt mõneks ajaks eestkõnelejaks.

Marten Kokk ja Hiina president

PRESIDENT JA SUURSAADIK. Hiina president Xi Jinping ja Eesti suursaadik Marten Kokk.

Hiina majanduse väljavaated on jätkuvalt head – eelmise aasta majanduskasv tervikuna 6.7 % tõstis nad taaskord Indiast mööda kiireima majanduskasvuga riigiks maailmas. 6.7% on muidugi natuke madalam kui viimaste aastakümnete keskmine, aga siiski väga kõrge, arvestades Hiina suurust ja erinevusi regioonide vahel. Kokkuvõttes tuleb üks kolmandik kogu maailma majanduskasvust tänasel päeval ikkagi Hiinast.

Ka koht selle sõnumi edastamiseks polnud valitud juhuslikult – Davos on maailma ärieliidi kogunemiskohaks juba aastakümneid  ja Hiina president polnud seal kunagi varem esinenud. Paljude Lääne riigipeade puudumine andis Xi-le unikaalse võimaluse ja platvormi näitamaks Pekingi olulisuse tõusu globaalsete asjade otsustamisel.

Kõne sisu polnud iseenesest suunatud veel liidrirolli võtmisele, kuid sõnumid olid väga selged. Protektsionism on oma olemuselt halb, see on Xi sõnul justkui enda „lukustamine tuppa, kuhu ei pääse vihm ja tuul, kuid sinna ei pääse siis ka valgus ja õhk“; ja „tormi korral ei tule varjuda sadamasse, sest nii ei jõua me iialgi teisele poole ookeani“. Hiina on seda omal nahal proovinud ja suudab oma tänast edu hinnata ning mõista selle tekkepõhjuseid.

Marten Hiina VMs

HIINA VÄLISMINISTEERIUMIS. Volikirjade koopiate üleandmine Hiina välisministeeriumis.

Globaliseerumine pole iseenesest kuidagi tekitanud maailma suurimaid probleeme – Süüria kriisi ega ka 2008. aastal alanud majanduskriisi, mis paljude majandusteadlaste arvates pole veel tänasekski läbi (globaalne majanduskasv ja investeeringud on madalamad ajaloolisest keskmisest, kaubandusmahud vähenevad) või on see jätnud sügavaid haavu (OECD andmetel on kriisi järgselt suurenenud ebavõrdsus praktiliselt kogu arenenud maailmas).  Globaalse majanduskriisi põhjustajana nimetas Xi kasumite liigset tagaajamist ja ebavõrdset jagunemist.

Suurim probleem globaliseerumisega on see, et sellest saadav kasu ei jagune inimeste vahel võrdselt – majanduskasv peab olema eeskätt kestlik ja kaasav, kõik inimesed peavad sellest osa saama, et vältida populismi pealetungi. Selle eesmärgi saavutamine pole lihtne, protektsionism kaubanduses ja ainult sissepoole vaatamine välispoliitikas ei aita samuti neid probleeme edukalt lahendada. Globaliseerumine toob kaasa küll mõningate töökohtade kadumise, kuid loob asemele palju uusi ja kõrgemat lisandväärtust ning kõrgemat palka pakkuvaid töökohti, haridussüsteemid peavad nende muutustega suutma kohaneda.

Lisaks globaliseerumisele saab USA valimiste valguses Hiinal olema oluline roll ka Pariisi kliimaleppe rakendamise eestvedamisel koos Euroopa Liiduga.

Hiina mõtlemises on toimunud laiahaardeline ja põhjalik muutus seoses reaalse olukorraga Põhja- ja Kirde-Hiina linnades leviva hingematva suduga. Kliimamuutuste ja saastega võitlemine pole siin mingi sõnakõlks – majanduslik progress on võimalik ainult kooskõlas loodushoiuga ning inimese ja ühiskonna vahelises harmoonias.  Nii et tulemas on välispoliitiliselt erakordselt huvitav uus aasta – Xīn Nián Kuài Lè!

Tekst on avaldatud ka ajalehe Postimees arvamusküljel.

jaanuar 24, 2017
by Välisministeerium
0 comments

President Trumpil mesinädalaid ei tule

Kallakas

Priit Kallakasel oli võimalus eelmisel aastal kaasa elada USA presidendivalimistele ja see huvi on püsinud tänaseni.

Poliitikaosakonna lauaülem Priit Kallakas avaldab oma isiklikke vaateid.

Ameerika Ühendriikide 45. president Donald Trump on jõudnud ametis olla vaid loetud päevad, kuid nende üksikute päevadega on selgeks saanud, et ametisse sisselamise mesinädalaid Trumpi administratsioon pidada ei saa.

Donald Trumpi ametisse astumise kõne kordas veelkord üle presidendi prioriteedid ja maailmavaate.  Trumpi sõnavõtt oli suunatud Ameerikale ning eelkõige tema valijatele. See sõnavõtt oli lihtne, jõuline ja jätkas loogiliselt sealt, kus valimiskampaania ajal pooleli jäi. Kõne ei olnud mõeldud välispoliitika analüütikutele, kes sõnavõtu ridadest ja nende vahelt proovivad välja lugeda globaalseid trende.  Esimest korda, vähemalt 40 viimase aasta jooksul, ehk alates Jimmy Carteri ametisse vannutamisest 1977. aastal, ei maininud uus president oma kõnes kordagi väärtusi, põhiseadust ega tsiteerinud riigi asutajaid. Seevastu seadis esikohale huvid, Ameerika huvid.

Trumpi reklaam valimiskampaania üritusel Pennsylvania osariigis. Foto: Priit Kallakas

Kui 9. novembri varajastel hommikutundidel peetud võidukõnes näitas Trump suuremeelsust, kiitis Hillary Clintonit ja lubas lõhenenud ühiskonna taasühendada, siis päev-päeva järel näeme me nii 140 tähemärgilistes säutsudes kui ka ametisse astunud presidendi kõnedes, et vana-Trump on tagasi, õieti ta ei ole kusagile läinudki. President Trumpi ei hooli, et tema toetusreiting ametisse astumise päeval oli rekordiliselt madal. Donald Trump ei usu neid numbreid. Need samad küsitlused ennustasid  ka Clintonile ülekaalukat valimisvõitu.

Donald Trumpil on missioon Ameerika suureks teha ning võim rahvale tagasi anda. Kas tema soovid ja võimalused kokku langevad, nagu sooviti Leonid Gaidai Šuriku seiklustes, on aga omaette küsimus. Trump ei ihka olla maailma liider, ta tahab olla suurte tähtedega Ameerika President. Trumpi välispoliitika on sisepoliitika peegeldus, milles domineerivad võitlus terrorismi ja eeskätt Daeshiga ja teisalt on prioriteet kaubanduspoliitika.  Need on valdkonnad, millele Trump keskendus oma kampaania ajal ja mis on mõistetavad ka tema valijatele. 11. september 2001 ei unune ameeriklastel enam kunagi. Aeg-ajalt korduvad terrorirünnakud kisuvad jätkuvalt ühiskonna arme lahti, mistõttu pole imestada, et just ISISt ja rahvusvahelist terrorismi peavad ameeriklased kõige suurimaks ohuks riigile (Pew Research Center, 2017). Olgu vahemärkusena öeldud, et sama küsitluse järgi on tuumarelvad ameeriklaste silmis suuruselt teiseks ohuks pärast islamiterrorismi.

Priit Kallakas

Autor valimistulemuste jälgimisel Washington DCs National Press Club’is 8. novembril.

Kaubanduspoliitikas langes Trumpi globaliseerumise vastane retoorika väga viljakale pinnasele. Valimispäeva eel arvas 43 protsenti Ameerika valijatest ja üle 80 protsendi Trumpi valijaskonnast, et nende elujärg on halvenenud pärast 2008. aasta majanduskriisi (Pew Research Center, 2016).  Ehkki tootlikus on viimasel kümnendil kasvanud ca 85 protsenti, on töökohtade arv samal ajal vähenenud ligi kolmandiku võrra ning hoolimata tehnoloogia arengust, peetakse selle peamiseks põhjuseks nõrka positsiooni rahvusvahelises kaubanduses ja töökohtade liikumist Ameerikast välja.

Ei pea olema majandus- või sotsiaalteadlane, et näha sotsiaalse nõudluse-pakkumise toimimist Trumpi poliitikate kujunemisel. Loomulikult Trumpi vaated ei vasta suurele osale USA valijate ootustele, kuid demokraatide toetajate ootused, millele Trump ei vasta (haridus, keskkond, tervishoiu rahastus, naiste ja vähemuste õigused jne), ei ole USA politoloog Ronald Ingleharti kirjeldatud ühiskonna ellujäämisväärtused (survival values), vaid eelkõige eneseväljenduse väärtused (self-expression values), mis ei mobiliseerinud inimesi piisavalt valimiskastide juurde tulema.

Tulles tagasi välispoliitika juurde, siis võibki eeldada, et Trumpi tähelepanu jagub eelkõige kahele eelnimetatud teemale ning kõik muu jääb tahaplaanile, vähemalt 2017. aastal. Keerulises olukorras on seetõttu ka Euroopa Liit. The Timesile ja Bildile antud intervjuus tuli veel kord esile, et Trumpil on Euroopa Liiduga eeskätt negatiivsed kogemused ning ta peab Liitu nõrgaks, kust veel nii mõnigi liikmesriik lähiajal lahkub. Trump eelistab suhelda riigijuhtidega vahetult, mitte bürokraatiavaiba alla mattuva organisatsiooniga. Heaks näiteks on Trumpi soov kiirelt edasi liikuda kahepoolse vabakaubandusleppega Ühendkuningriikidega, mitteEuroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vabakaubandusleppe TTIPiga, mida Trump üldse ei soovi hetkel käsitleda.

Elevandiga küpsis

Valimisõhtu banketil sai maitsta elevandikujulisi küpsiseid. Vabariiklaste partei sümboliks on juba alates 1874. aastast olnud elevant. 1874. aastal kujutati vabariiklaste parteid ühel karikatuuril elevandina ja sellest ajast on parteid seostatud just selle loomaga. Elevant sümboliseerib tugevust ja väärikust. Foto: Priit Kallakas

Euroopa Liidul ei ole hetkel muud võimalust kui suhetes USAga jääda endale kindlaks, säilitada ühtsus ja välja töötada mänguplaan, kuidas Trumpi administratsioonile selgitada, et Vana Maailm on USAle asendamatuks partneriks nii terrorismiga võitluses, rahvusvaheliste kriiside lahendamisel kui ka USAs töökohtade loomisel. Faktid soosivad Euroopa Liitu. 80 protsenti USAsse minevatest otseinvesteeringutest on Euroopa Liidu päritolu. Euroopa Liidu liikmesriigid impordivad igal aastal 249 miljardi dollari väärtuses kaupu USAst. Ligi 60 protsenti Ameerika ettevõtete varadest on paigutatud Euroopasse.

Mis Eestisse puutub, siis Ameerika Ühendriigid on ja jäävad julgeoleku seisukohalt kõige tähtsamaks strateegiliseks partneriks. USA ja NATO vägede kohalolu Eestis ja NATO idatiival laiemalt kannab meie heidutusvõimes asendamatut rolli.

Hea oli kuulda nii kaitseminister James Mattise kui ka välisministri kandidaadi Rex Tillersoni sõnavõtte Senati kuulamistel. Mõlemad kinnitasid, et NATO ja USA vägede kohalolu NATO idatiival peab jätkuma. Eesti kaitseväelased on võidelnud õlg-õla kõrval USA sõduritega Afganistanis ja Iraagis, me täidame endale võetud kahe protsendi kaitsekulutuste kohustust ja me teame, et meie panust hinnatakse USAs kõrgelt. Lõpuks sõltub kõik siiski sellest, mil määral Donald Trump oma kaaskonda otsuste tegemisse kaasab, kuid Eestil on Washingtonis väga tugev ja professionaalne esindus ja meie head diplomaadid teevad Eesti seisukohtade tutvustamisel nii Kongressis, administratsiooni juures kui ka mõttekodade suunal vägagi tasemel tööd.

Samas nagu ka Mikk Salu möödunud nädalal Eesti Ekspressis kirjutas, on Eestile kujunenud või kujunemas rinderiigi maine. See on probleem ja seda tuleb tunnistada. Me peame rohkem esile tõstma positiivset Eestit, mitte sõjahirmu ja meil on mida pakkuda. Eestil on väga tugev e- riigi maine ning USAs on nii osariigid, ettevõtted kui ka valitsusasutused huvitatud Eestiga koostöö tegemisest. Peamiseks probleemiks selles valdkonnas on siiski mastaapide erinevused. Ehkki Eestil on olemas ameeriklasi huvitavad teadmised ja kogemused, aga meil napib USA suunal suuremate projektide elluviimiseks eelkõige raha- ja inimressurssi. Võib-olla tuleks mõelda suuremate riiklike ressursside suunamist meie digi- ja kübervaldkonda, sest sellest võidavad lõpuks kõik.

jaanuar 5, 2017
by Välisministeerium
0 comments

Kultuur välispoliitikas

Kultuuripreemiad 2016

Välisminister koos kultuuripreemia laureaatidega 4. jaanuaril välisministeeriumis.

Kaire Jürgenson, avalike suhete osakonna kultuuridiplomaatia nõunik

Kultuuril on riigi tuntuse kasvatamisel oluline roll. Kultuuri kaudu saab esmapilgul võõrana paistev riik ja rahvas tuttavamaks ning selle abil loodav positiivne kuvand loob soodsama pinnase  koostööks teistes valdkondades.

Lisaks osatähtsusele riikidevahelistes suhetes on kultuuri üha suurem roll ka rahvusvahelises koostöös. Nii Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogu erinevates töögruppides kui ka Pariisis UNESCOs räägitakse kultuurist välispoliitikas. Euroopa Liidus toimib liikmesriikide aktiivne kultuurisuhtlus EL kultuuriinstituutide võrgustikus ja järjest rohkem rõhku pannakse ühistele kultuurisuhetele kolmandate riikidega. UNESCO tegevus kultuuriväärtuste kaitsmisel on tänases maailmas ülimalt oluline.

Välispoliitikas on kultuuridiplomaatiaks erinevaid võimalusi. 2016. aastal oli Eesti Euroopa Nõukogu eesistuja. Eesistujana avanes meil võimalus tutvustada Strasbourgis ja Alsace’i piirkonnas eesti kultuuri laiemalt ja loodud kontaktide kaudu soodustada kultuurikoostöö jätkumist ka peale eesistumiseperioodi lõppu. Ametliku kultuuriprogrammi raames esitlesime Annika Haasi fotokunsti, eesti filmiloomingut, koorimuusikat kammerkoori Voces Musicales esituses, raamatuillustraatorite loomingut, ehtekollektsiooni „Hõbevalgeim“ ning toidukultuuri. Lisaprogramm hõlmas jazzi, arhitektuuri ning tänavakunsti.

rahvas

Hetk pidulikust tseremooniast.

Eesti on 2017. aasta teisel poolaastal Euroopa Liidu eesistujariik ning traditsiooniliselt kaasneb eesistumisega ka kultuuriprogramm. Eestit tutvustav laiaulatuslik programm ulatub Euroopa erinevatesse nurkadesse ning ka väljapoole Euroopat. Eesistumisega seotud kultuuriprogramm annab 2018. aasta algul teatepulga üle riigi 100. juubeli tähistamisele, mis on veelgi sündmusterohkem.

Eesti riigi nähtavamaks rääkimine ja tegemine on diplomaatide üks olulisemaid ülesandeid. Kultuuri kaudu oma riigi tutvustamine on meid kindlasti nii nähtavamaks kui tuttavamaks teinud. Kindlasti ei tee diplomaadid seda üksi, ei saagi teha, vaid ikka koostöös loomeisikutega. Seetõttu on välisministeeriumil ka traditsioon tänada ja tunnustada meie häid koostööpartnerid. Välisministeeriumi kultuuripreemia on pälvinud Imbi Paju, Tiit, Ojasoo, Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, Tiina Lokk, Aivar Mäe, Aet Maatee, Veronika Portsmuth, Märt Agu, Raul Talmar, ansambel Ewert and The Two Dragons, mängufilmide „Eestlanna Pariisis“ ja „Mandariinid“ tegijad, Kalle Kasemaa, Anne Erm, ERSO, Kristiina Ehin ja Ilmar Lehtpere, Sirje Helme, Madis Kolk, Helen Sildna, Veljo Tormis ja Aare Hõrn.

Käesoleva aasta 4.jaanuaril tunnustasime loomeisikuid juba kaheksandat korda.

kaire-ka

Ilona Gurjanova sai preemia Eesti disaini paremikku tutvustava rändnäituse algatuse eest.

Tunnustasime Ilona Gurjanovat, kelle algatusel töötas Eesti Disainerite Liit välja kontseptsiooni ja rändnäituse „Suurus ei loe“. Eesti disaini paremikku tutvustavat näitust on välisesinduste kaasabil esitletud Belgias, Austrias, Suurbritannias, Itaalias, Rootsis ja Prantsusmaal.

kaesurumine

Andrus Kõresaart tunnustati eesti arhitektuuri huvitavamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatud objekte tutvustava näituse eest.

Tunnustasime Andrus Kõresaart, kes on fotonäituse „Vana ja uus Eesti kaasaegses arhitektuuris“ kuraator. Koostöös välisesindustega on eesti arhitektuuri huvitavamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatud objekte tutvustavat näitust esitletud Suurbritannias, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Poolas, Ungaris, Venemaal ja Prantsusmaal.

 

detsember 30, 2016
by Armo Vask
Comments Off on Eestlased tsiviilmissioonil afganistanis

Eestlased tsiviilmissioonil afganistanis

Tarmo Miilits, Euroopa Liidu politseimissioon (EUPOL) Afganistanis asejuht

Tarmo Miilits

Tarmo Miilits

2007. aastal loodud Euroopa Liidu politseimissioon Afganistanis (EUPOL, European Union Police Mission in Afghanistan) on tegelenud Afganistani sisejulgeoleku struktuuride jälgimise, nõustamise ning väljaõppega. Missiooni eesmärk on olnud politseireformi raames välja arendada tõhusad ja jätkusuutlikud julgeolekujõud, mis on vastutavad Afganistani elanike ees, tegutsevad seaduslikes piirides ning austavad oma tegevusega inimõigusi.

Enne missioonile asumist töötasin Politsei- ja Piirivalveametis, kokku 28 aastat. See aeg on mulle andnud hindamatu kogemuse ja võimaluse aidata üles ehitada täiesti uus politseiorganisatsioon.

Alustasin EUPOL Afganistan missioonil 2013. aastal ja selle ajaga olen töötanud kolmel erineval ametikohal – EUPOL missiooni välikontorite juhina, politsei valdkonna juhina ja alates aprillist 2015 missiooni asejuhina.

Minu igapäevatööks oli missiooni juhtimise kõrval missiooni esindamine erinevatel kohtumistel ja nõupidamistel, korraldasin koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega, tegin horisontaalset koostööd teiste missioonide ja saatkondadega Afganistanis ning nõustasin siseministeeriumi ministreid. Meie meeskond aitas arendada ja reformida sisejulgeoleku valdkonda. Püüdsime hoida tasakaalu terrorismiga võitlemise meetodite ja tsiviilpolitsei meetodite vahel.

Afganistani missioon oli raske missioon, eelkõige raske turvaolukorra tõttu. Missiooni tegi eriliseks aga rahvusvaheline ja multikultuurne meeskond, sest kõigil meeskonna liikmetel olid erinevad kogemused. Samuti oli palju lahendamata küsimusi ja väljakutseid. Kõik kogemused ja teadmised tuli koondada Euroopa Liidu ühiseks kogemuseks ning rakendada Afganistani kontekstis, kultuuriruumis ja töökeskkonnas, kus olid pidevad turvaohud ning korruptsioon igal tasandil.

Missiooni meeskonnal oli suur vastutus, sest iga liige esindas mitte ainult oma riiki, vaid kogu Euroopa Liitu. Kui midagi oleks läinud valesti, oleks kahjustatud kogu Euroopa Liidu maine. Meie eesmärk oli Euroopa Liidu lippu kõrgel hoida ja anda endast parim, et Afganistan riigina toimiks ja areneks. Afganistan peab meie missioonil töötamise tulemusena saama ise hakkama oma probleemidega tegelemisel, sh terrorism, narkootikumide tootmine ja migratsioon.

Tahan välja tuua eestlaste panuse missioonile, eestlased on missioonidel väga kõrgelt hinnatud eelkõige oma töökuse tõttu. EUPOL missioonil töötas lisaks minule veel Margus Kotter treeningkomponendis ja Jaanus Teearu turva- ja päästealal. Janek Laaneväliga, kes töötab samuti Afganistanis, NATO Resolute Support missioonil, suhtlesime tihedalt nii vabal ajal kui töö ajal. Olime üksteisele toeks ja tähistame koos tähtpäevi. Need väikesed hetked ja kaasmaalaste tugi on tegelikult igapäevaelus väga olulise tähtsusega.

Vasakult: Margus Kotter, Tarmo Miilits ja Jaanus Teearu

Vasakult: Margus Kotter, Tarmo Miilits ja Janek Laaneväli

Missioonil olles riskisime iga päev enda eludega, et Eestis oleks turvaline ja Afganistani probleemid ei jõuaks kunagi Eesti elanikeni.

14. novembril Kabulis toimunud EUPOL missiooni lõputseremoonial anti mulle Afganistani kõrgeim militaarorden, mida võib võrrelda Kotkaristi teenetemärgiga Eestis. Kõrgeima militaarordeniga tunnustab Afganistani president siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi valdkonnajuhte teenete eest Afganistanile. Minule sai see au osaks panuse eest Afganistani sisejulgeoleku valdkonna reformimises ja arendamises. Tunnustus toob alati kaasa väga positiivse emotsiooni ja ka tänuvõla kolleegide ees, sest missiooni saavutused on kõigi Euroopa Liidu 28 liikmesriigi hea meeskonnatöö tulemus.

Olen olnud missioonil kolm aastat. 31. detsembril 2016 lõppeb EUPOL Afganistani missiooni mandaat, mis tähendab mulle ja suurele osale teistele missiooni töötajatele tegevuse lõppemist Afganistanis ning naasmist oma kodudesse üle maailma.

Eesti tsiviileksperte on EUPOLi missioonil Afganistanis osalenud alates 2008. aastast kokku 11: Hannes Perk, Rainer Saggor, Emeri Põld, Siim Nemvalts, Jaan Helmdorf, Georg-Tomek Triškin, Pille Alaver, Jaanus Teearu, Priit Paju, Margus Kotter ja Tarmo Miilits.

detsember 27, 2016
by Välisministeerium
Comments Off on Tööstress ja organisatsiooniline toetus tsiviilmissioonidel

Tööstress ja organisatsiooniline toetus tsiviilmissioonidel

Luule Linno

Luule Linno kirjutas magistritöö tööstressist ja organisatsiooni toetusest tsiviilmissioonil.

Luule Linno, personaliarenduse ja rahvusvahelise personalipoliitika büroo lauaülem

Sellel aastal möödus viis aastat rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse vastuvõtmisest, millega anti välisministeeriumile juurde üks oluline tegevusvaldkond, nimelt tsiviilekspertide lähetamine pikaajalistele rahvusvahelistele tsiviilmissioonidele. Selle aja jooksul on seaduse alusel pikaajalisele tsiviilmissioonile lähetatud 40 eksperti. Käesoleval hetkel on seaduse alusel lähetatud 11 eksperti, kes viibivad rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel Afganistanis (EUPOL Afghanistan, Resolute Support), Gruusias (EUMM Georgia), Kosovos (UNMIK), Palestiinas (EUPOL COPPS) ja Ukrainas (EUAM Ukraine). Eelnevalt on välisministeerium lähetanud tsiviileksperte ka Euroopa Liidu missioonidele Bosnia ja Hertsegoviinas (EUPM BiH), Moldovas (EUBAM Moldova), Kosovos (EULEX Kosovo) ning NATO missioonidele Afganistanis (NTMA, ISAF). Eesti on viimase viie aasta jooksul panustanud lähetatud tsiviilekspertidega peamiselt EL missioonidele ja vähemal määral ka NATO missioonidele, ning alates sellest aastast ka ÜRO missioonile.

Tsiviilses kriisiohjes osalemine on Eesti välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa,  aidates rahvusvaheliste kriiside ennetamise, konfliktide lahendamise ning leevendamise kaudu kindlustada rahu ja stabiilsust maailmas. Ühtlasi võimaldab see tugevdada rahvusvaheliste organisatsioonide kriisiohjevõimekust ning kasutada missioonidel omandatud kogemusi-teadmisi oma riigi hüvanguks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks. Samas on seadus välisministeeriumi jaoks toonud kaasa täiesti uusi praktilist laadi ülesandeid, alates tsiviilekspertide värbamisest, koolitamisest, varustamisest jne. See on olnud paljuski õppimine tegevuse käigus. Tsiviilekspertide toetussüsteemi edasiarendamine ning täiustamine on jätkuvalt meie südameasjaks.

Jaana Napa

EUMM Georgia missioonil, oma vastutuspiirkonna vaatlemine.

Võrreldes relvastatud kriisiohjega on tsiviilse kriisireguleerimise kogemus rahvusvahelisel tasandil märksa lühiajalisem ning paljud sellega seotud rahvusvahelised normid ja praktikad on alles kujunemisel. Lähetatavate riikide vaatepunktist muudab toetussüsteemi kujundamise keerukamaks see, et mitte üksnes ei erine tsiviileksperdid lähetatud või lepinguliste ekspertidena oma juriidilise staatuse poolest, aga ka kõikvõimalikud personalipraktikad on nii organisatsiooniti kui ka missiooniti äärmiselt erinevad. Kindlustamaks hoolsuskohustuse (duty of care) täitmise nii rahvuvaheliste organisatsioonide kui lähetavate riikide poolt on grupp riike asunud välja töötama tsiviileksperte puudutava hoolsuskohustuse soovituslikke põhimõtteid. Eesti on olnud selles protsessis aktiivne osaline, sest ühise arusaama kujunemine hoolsuskohustuse ulatusest ning ühtsete standardite loomine aitab paremini kohandada siseriiklikku toetussüsteemi.

Vaatlus

EUMM Georgia, Töö on puhas rõõm. Milline vaade!

Hoolsuskohustus hõlmab endas ka psühhosotsiaalsete riskiteguritega tegelemist. Samamoodi kohustab tööandjat püshhosotsiaalseid riske hindama ja nende ennatamiseks vajalikke meetmeid rakendama Eesti töötervise ja tööohutuse seadus. Kuigi siiani on mõistatavatel põhjustel tsiviilmissioonidel põhitähelepanu olnud füüsilise turvalisuse tagamisel, seda eelkõige kriitilise julgeolekuolukorraga piirkondades, ei saa psühhosotsiaalsete ohutegurite, sealhulgas tööstressi tähendust töötajate tervisele ja heaolule alahinnata. Selgitamaks tsiviilmissioonil esinevaid stressi ning tööstressiga seotud probleeme, viidi Eesti tsiviilekspertide seas poolstruktureeritud intervjuude abil läbi kvalitatiivne uuring, mille alusel valmis magistritöö Tallinna Tehnikaülikoolis. Uuringus osales 12 Eesti poolt lähetatud tsiviileksperti, kes viibisid uuringu läbiviimise hetkel missioonil või olid sealt tagasi pöördunud ühe aasta jooksul. Uuringus sooviti teada, kuidas tsiviileksperdid mõistavad stressi ja tööstressi, milliseid stressoreid  on nad tsiviilmissioonil kogenud, millised tegurid aitavad nende hinnangul stressiga toime tulla, kuivõrd ollakse kursis nii missiooni kui lähetajariigi poolt rakendatud organisatsiooniliste toetusmeetmetega ning kuidas neid hinnatakse. Samuti anti ekspertidele võimalus omapoolsete ettepanekute tegemiseks.

Eluolu

EUPOL COPPS missioonil Palestiinas, plahvatusejärgne olukord.

Uuringust ilmnes, et kuigi kokkupuudet stressi ja tööstressiga tunnitasid praktiliselt kõik uuringus osalejad, olid arusaamad stressi ja tööstressi tähendusest kui ka sellega tegelemise vajalikkusest väga erinevad. See võib olla seletatav sellega, et missioonidel enamasti puudub ühtsem lähenemine stressijuhtimisele ning vastavasisulist koolitust olid saanud vaid osad tsiviilekspertidest. Uuringu kohaselt kogevad tsiviileksperdid tsiviilmissioonidel palju erinevaid stressitegureid. Kõige enam nimetati intervjuudes organisatsioonilisi-juhtimisalaseid stressitegureid ning tööga seotud stressitegureid, vähem esinesid situatsioonilised ja isiklikud stressitegurid. Stressiga toimetulekul tuginevad tsiviileksperdid peamiselt isiklikele toetusteguritele ning teatud määral tööga seotud toetusteguritele, märgatavalt vähem aga situatsioonilistele ja organisatsioonilistele-juhtimisalastele teguritele. Samuti selgus, et tsiviileksperdid olid üldjoontes kursis tsiviileksperte puudutava üldise korraldusliku raamistiku ning välisministeeriumi poolt pakutavate toetusmeetmetega, kuid teadlikkus missiooni poolt rakendatud teotusmeetmetest oli pigem juhuslikku laadi. Selle põhjuseks võib olla, et rahvusvahelistes organisatsioonides, mille missioonidel Eesti tsiviileksperdid uuringu läbiviimise ajal töötasid, puudub laiahaardelisem lähenemine stressijuhtimisele ning rakendatud meetmed erinevad missiooniti.

Missiooni üleandmine

Resolute Support missioon Afghanistanis, üks ekspert alustab, teine lõpetab missiooni.

Uuringu tulemustes väljendub teatud vastuolu, mida on esile toodud ka teistes tööstressi teemalistes uurimustes – kuigi organisatsioonilised-juhtimisalased tegureid nimetati kõige olulisemate stressiallikatena, on organisatsiooni roll tsiviilekspertide jaoks stressiga toimetulekul pigem tagasihoidlik. Nii teoreetiliste lähenemiste kui ka praktilise kogemuse kohaselt on aga stressi ennetamine esmasel, organisatsioonilisel tasemel pikaajaliselt tõhusam kui stressi leevendamine ja tagajärgedega tegelemine indiviidi tasandil.

Läbiviidud uurimistöö soovitusteks välisministeeriumile oli ühelt poolt arendada edasi olemasolevat siseriiklikku toetussüsteemi koolituste sobitamise, perekondade kaasamise, tsiviilekspertide omavaheliste sidemete ning kokkukuuluvustunde tugevdamise ning kogemustevahetamise soodustamise, kriisiolukordade järgsete toetusmeetmete ning missioonijärgse toetussüsteemi arendamise teel. Teisalt peaks Eesti toetama rahvusvaheliste organisatsioonide poolt stressijuhtimist puudutavate poliitikate ning meetmete rakendamist missioonidel. Selliste meetmete olemasolu võiks olla üheks kriteeriumiks missioonile lähetamise üle otsustamisel.

 

november 30, 2016
by Välisministeerium
Comments Off on Eesti eesistumisest Euroopa Nõukogu Ministrite Komitees

Eesti eesistumisest Euroopa Nõukogu Ministrite Komitees

Katrin Kivi, Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis

ambassadrice de l’Estonie; Katrin Kivi; portrait; présidence de l'estonie au conseil de l'europe

KATRIN KIVI vedas suursaadikuna koos oma meeskonnaga pool aastat kestnud eesistumist Strasbourgis. Foto: Jérôme Dorkel, Eurooa Nõukogu

Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993. Vaid kolm aastat hiljem saime me juba oma esimesed eesistumise tuleristsed selles Euroopa vanimas poliitilises organisatsioonis. Tänavu mais avanes Eestile uus võimalus juhtida kuue kuu jooksul Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee tööd.

Natuke ajaloost

Tõsiasi, et Euroopa Liit sündis II Maailmasõja järgse Euroopa soovist konkurentsi asendava majanduskoostöö järele, on laialt teada. Vähemtuntud on fakt, et Euroopa Nõukogu oli osa samast ideest, mis nägi ette demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi alaste arusaamade ühtlustamist.

Kuna osade riikide jaoks tundus majanduskoostööle südametunnistuselaadse lõimumise liitmine liiga ”intiimne”, tekkis  1940ndate lõpus paariaastase vahega kaks paralleelset koostöökogu. Nii nagu Eesti ja Soome jagavad sama hümnimeloodiat, jagavad Euroopa Nõukogu ja tänane Euroopa Liit sama lippu, olles ise siiski täiesti eraldiseisvad.

hoone-ellen-wuibaux

“EUROOPA PALEE” HOONE on Strasbourgis olnud Euroopa Nõukogu töökohaks alates aastast 1977. Foto: Ellen Wuibaux, Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogust sai sepikoda, kus valmisid kogu kontinendi demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi tagavad kokkulepped – tänaseks juba üle 200, millele tuleb pidevalt juurde uusi ja üha kaugeleminevamaid.  Siiski käivad Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit käsikäes  – esimene töötab täisajaga õigusruumi ehitajana,  teine elab ja toimetab kõnealuses õigusruumis, kasutades ise seda uute liikmesriikide ettevalmistuskoolina, samal ajal Euroopa Nõukogu jaoks suursponsor olles.

tramm-candice-imbert 25.11

EESISTUMINE ON JUST ALANUD. Kultuuriminister Indrek Saar 25. mail osalemas Eesti eesitumise logoga trammi sisseõnnistamisel. Foto: Candice Imbert, Euroopa Nõukogu

 

trammilogo

EESISTUMISE TRAMM. Eesti eesistumise logo Strsbourgi linna trammi aknal. Foto: Candice Imbert, Euroopa Nõukogu

Mida me plaanisime korda saata?

Eesistumine Euroopa Nõukogus on nagu prožektor, mis suunab valgusvihu teemadele, mida juhtriik oluliseks peab ja mille eelisedendamiseks on antud ajahetkel ilmselge vajadus. Meie suunasime oma valgusvihu inimõigustele ja õigusriigile internetis, lapseõigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele.

Lähtudes Eesti väga positiivsest e-kuvandist oodati meilt Euroopa Nõukogu interneti haldamise strateegia 2016-2019 tõhusat edendamist kõikides selle valdkondades. Paljudele juba klišeena tunduv põhimõte, et inimõigused peavad olema võrdselt tagatud nii on-line kui off-line, vajab endiselt järjekindlat juurutamist.

dalai-laama-candice-imbert

DALAI-LAAMA. Eesistujana oli õnn võõrustada ka dalai-laamat. Foto: Candice Imbert, Euroopa Nõukogu

Ajal kui koodide kirjutamine käib palju kiiremini kui seaduste loomine, ei saa jätta õige tasakaalu leidmist õiguste ja kohustuste vahel ainuüksi „vaba turu“ hooleks. Samas on oluline, et küberturvalisuse suurendamine  ei toimuks demokraatia nõrgestamise arvelt. Tegutsesime aktiivselt selle nimel, et Euroopa Nõukogul oleks oma unikaalsete juriidiliste instrumentidega (nt küberkuritegevuse ja andmekaitse konventsioonid, standardeid ja norme loovad otsused jms) jätkuvalt globaalne roll interneti haldamisel kõiki huvigruppe kaasates. Eesti kogemusele toetudes rõhutasime e-edu ühe saladusena usalduse tähtsust – see ei teki iseenesest, see tuleb välja teenida.

roivas-sandro-weltin

NO HATE. Peaminister Taavi Rõivas kannab 22. juunil parlamentaarsel assambleel esinedes rinnas märki “No Hate”. Foto: Sandro Weltin, Euroopa Nõukogu

Lapseõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vallas soovis Eesti samuti heita rohkem valgust interneti aspektile, mis on kui võlumets, kus kõik on võimalik, mis võimendab ja kiirendab nii head kui halba. Digikeskkonnas luuravad  ohuallikad on tihti varjatud ja anonüümsed ning vaja läheb teravat silma, et märgata, millal vabadusi proovile pannakse, millal neid kuritarvitatakse ja kust algab juba kriminaalne tegevus. Samas on aga võimalused igaühe isiklikuks arenguks ning mõttekaaslastega ühendumiseks samuti võrratult suuremad, kui neid vaid üles leida ja õigesti ära kasutada.

Usume, et see meil ka õnnestus, kui suunasime tähelepanu lastele, kes elavad digimaailmas ka siis, kui nad on kodu turvaliste seinte vahelt migrastioonikriisi tõmmatud. Või kui võtsime vaatluse alla, kas naistevastane vägivald internetis võib üles kaaluda võimalused, mida uus meedia soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tegelikult pakub.

lapse-oiguste-konverents-tallinnas-4-11

LAPSEÕIGUSTE KONVERENTS TALLINNAS. Ka Eestis toimus eesistumise üritusi.

Mis veel juhtus?

Lisaks hoolikalt planeeritud eesistumistegevustele toimus möödunud suvel ootamatu ja miljoneid rahulikke elanikke vapustanud sündmus Euroopa Nõukogu ühes suuremas liikmesriigis Türgis. Verine riigipöördekatse ning sellele järgnenud reaktsioon tõi inimõiguste, demokraatia ja õigusnormide kaitsmise eest seisvale organisatsioonile kohast lisatööd.

Türgi välisminister

Välisminister Marina Kaljurand ja Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu. Foto: Euroopa Nõukogu

Eestil  tuli võtta juhtroll, loomaks ja hoidmaks türklastega  dialoogi selle üle, mida antud keerulises olukorras oleks mõistlik ette võtta ja mida mitte. Selge on see, et Türgi peab jääma Euroopasse ja Euroopa peab jääma Türki.  Mõlemal on teineteist vaja – ärgu Türgi õigusriigi põhimõtetest taganegu ega ennast isoleerigu.

suur-saal-lopetamine

EESISTUMISE TEATEPULK LÄHEB KÜPROSELE. Ministrite Komitee suures saalis andis Eesti 22. novembril eesistumise üle Küprosele. Foto: Ellen Wuibaux, Euroopa Nõukogu

Mida me õppisime?

Eelsoojendusena Euroopa Liidu eesistumisele 2017 suvest, mis on määratult laiem ja mitmekesisem põld, kulus see harjutus igati ära. Võisime veenduda, et väiksel riigil nagu Eesti, millel on 25 aastaga üles ehitatud korralik riigiaparaat ning kus pole puudu hakkajatest visiooniga inimestest, on võimalik näidata teed, tuua kokku oma ala asjatundjaid, kes koos loovad sammhaaval uut ja paremat.

eesistumiselopetamine

EESISTUMINE ON EDUKALT LÕPULE JÕUDNUD. Vasakult: Katrin Kivi, Karmen Laus, välisminister Jürgen Ligi, Meelis Tiigimäe ja Kärt Juhasoo-Lawrence 22. novembril. Foto: Välisministeerium

Eesti Euroopa Liidu eesistumise suureks teemaks on kujunemas digitaalsele siseturule hoo sisse andmine.  Siinkohal on oluline teadvustada, et Euroopa Nõukogu haldab õiguslikus plaanis nii küberturvalisust kui inimõigusi internetis.

Tähelepanuväärne on ka, et üha suurema surve alla sattunud interneti suurfirmad  on kaalumas inimõiguste respekteerimiseks  dialoogiplatvormi sisse seadmist Euroopa Nõukoguga.   Seega – kaks organisatsiooni, mis algselt olidki mõeldud ühena, saavad uue võimaluse sulanduda kokku internetiajastul ja Eestil on siin olnud oma kindel roll.

Loe ka Karmen Lausi blogipostitust eesistumise algusest

EST_EN_logo_riba_rgb_150dpi