panelarrow

veebruar 1, 2017
by Välisministeerium
0 comments

Euroopa julgeoleku tagab tihedam koostöö EL ja NATO vahel

Celia Kuningas

Celia Kuningas-Saagpakk Itaalia endise presidendi Giorgio Napolitanoga.

Celia Kuningas-Saagpakk, suursaadik Roomas

Artikkel ilmus Itaalia suurema päevalehe Corriere della Sera online-versioonis 30. jaanuaril vastukajaks Itaalia meedias ilmunud väidetele, justkui tunneksime me hirmu oma julgeoleku pärast.

Ma mõistan, et pärast Brexiti rahvahääletust tekkis kõigil tahtmine sulguda oma tuppa ja kuulata lugu „The Final Countdown“, mida sobivalt esitab bänd nimega Europe. Euroopa ei tundu enam endine, maailm ei tundu endine. Tunneli lõpus ei paista valgust ja igaüks suudab välja pakkuda õudusstsenaariume ajaloo lõpust ja mitte sellisest nagu Fukuyama meile alles hiljaaegu ennustas. Kahjuks levib Itaalias arvamusi, et järgmine kriis võib alguse saada Euroopa Liidu idapiiril. Ma pole sellega nõus, see on vildakas arvamus, mille paneb oma elu elama kellegi võimas propagandamasin. Paraku on iga väitega nii, et kui seda tuhat korda öelda, siis tundub see lõpuks usutav.

Olen veendunud, et alahindame seda, mida meediaajastul saab meiega teha osava manipulaatori propagandamasinaga. Analüüsige veidi referendumi ajal toimunut – näiteks Russia Today kaadreid Roomas referendumi toetuseks toimunud meeleavalduselt, mida televaatajaile serveeriti hoopis referendumi ja Renzi vastase meeleavaldusena. Kui see ei ole propaganda, siis mis see on? Peenelt öeldes, see on kellegi mõjutustegevus oma teatud eesmärkide saavutamiseks. Mõistan, et vabas demokraatlikus ühiskonnas kasvanud inimestel on esialgu raske märgata pehmet jõudu, mida meie vastu kasutatakse. Seda, et mõni uudis ei ole tõene, vaid hoopis osavalt suunatud õõnestustegevuslik vale, ei oska alati kohe tähele panna. Infot on tohutult, tõde läheb kaduma ja vale levib. Viha, hirm ja vägivald müüvad ning levivad uudistena kõige kiiremini. Ainus soovitus siin on olla märksa allikakriitilisem. Enne kui midagi tõe pähe võtate, vaadake, kes räägib.

Ja nüüd lükkaksin ma ümber mõned valeväited Eesti kohta. Pole tõsi, et oleme meeletult hirmunud ja kaitsetud. „Is Narva next?“ kostub meile sama jaburalt nagu mõni aeg tagasi sotsiaalmeedias levinud venekeelne loosung Kaluga linnast „Täna Krimm – homme Rooma. Oleme koos Itaaliaga sama, maailma tugevaima sõjalise alliansi NATO liikmed ja meie ühine julgeolek on jagamatu. Pole mõtet kaasa minna spekulatsioonidega, et uus USA president peab NATO-t ebaoluliseks või leiab, et Balti riike ei peaks kaitsma. Trump’i selleteemaline avaldus oli, et ameeriklased ei pea teiste kaitsmist ise kinni maksma. Õige! Vastupidine olekski vale, igaüks peab vastavalt kokkulepitule NATO-sse panustama.

Eesti on juba aastaid panustanud julgeolekusse NATO nõutud 2% SKP-st, järgmisel aastal meie panus kasvab veelgi. Tänapäeva maailmas ei suuda keegi enam üksi tegutseda, kõik vajavad liitlasi. Seepärast panustab Eesti rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse ja missioonidesse Afganistanis, Liibanonis, Palestiinas, Malis ja mujal. Samal põhjusel on Euroopa  kaitsmine seotud atlandiüleste suhetega – 20 enim USA-sse investeeriva riigi seast  on 13 Euroopa riigid. Eesti hindab kõrgelt Itaalia kaalutud otsust panustada Balti riikide kaitsemeetmetesse. Nii tegutseb tark valitsus, kui soovib, et tal oleks liitlasi ja ta soovib panustada rahu tagamisse. Väited, et lisameetmete kasutamine NATO idatiiva julgeolekusse on kellegi provotseerimine, on panus vastaspoole propagandasse. Heidutuse tugevdamine on investeering rahu tagamisse. Selles ei ole midagi imelikku, et NATO väed paiknevad alliansi eri nurkades.

Miks on enda heaolu nimel mõistlik tegutseda kodust kaugel? Vanadel roomlastel oli õigus: sis vis pacem, para bellum (kui soovid rahu, siis valmistu sõjaks). Kui soovid rahu tänapäeval, siis tuleb sellesse panustada tihti kodust eemal. Demokraatiad omavahel ei sõdi, me soovime alati rahu. Kõik riigid pole demokraatiad.

Pärast Gruusias ja Ukrainas toimunut oleks kuritegelikult naiivne istuda ilma kaitseplaanideta. Ukraina ja Venemaa vahel, nagu ukrainlaste ja venelaste vahel, valitses sõprus. Mis sellest tänaseks on saanud, kelle tõttu? Miks Saksamaa on asunud suurendama kaitsekulutusi? Miks Rootsis on kasvanud toetus NATO-ga liitumisele? Euroopa põhjaosas on riik, meie naaber, kel on alati olnud head suhted Venemaaga ja ometi arvab 50% soomlastest, et Venemaa mõju Soome turvalisusele on negatiivne. Võrdluseks 2010. a arvas nii 28% soomlastest. Huvitav, miks? Seepärast, et keegi pole naiivne. Kui pidevalt jõudemonstratsiooni vaadata, siis õpid sellest ja mitte ainult seda, mida on vaja teha, vaid sedagi, mis juhtub, kui sa midagi ei tee. NATO ei hakanud idatiiva kaitsevõimet tugevdama niisama, see sündis naabruses toimuva tulemusena, see oli reaktsioon toimunule. Meie oleme kõigiks stsenaariumiteks valmis.

Kokkuvõtteks – Euroopa julgeolekule mõeldes on meil vaja tugevdada EL-i ja NATO koostööd ning hoolitseda selle eest, et eri pooluste harmooniaotsingud oleks kantud Helsingi, mitte Jalta põhimõtetest. Mina esindan riiki, mis endiselt leiab, et igal riigil on õigus lähtuda OSCE kehtestatud põhimõttest – valida ise oma julgeoleku tagamise korraldus. Töötame selle nimel heade liitlaste ja partneritega üheskoos iga päev, NATO-s ja EL-is, suured ja väiksemad, Itaalia ja Eesti.

Itaaliakeelset artiklit saab lugeda SIIT.

 

jaanuar 27, 2017
by Välisministeerium
0 comments

Hiina roll uuel aastal

Marten Kokk

Marten Kokk töötab suursaadikuna Pekingis alates 2016. aasta suvest.

Marten Kokk, suursaadik Pekingis

28. jaanuaril algab Hiinas uus aasta – aasta mis saab olema ka Hiina jaoks ilmselt täis muutusi. Eelkõige langeb Hiinale (mingil määral isegi vastu nende enda tahtmist) senisest olulisem roll globaliseerumise näo kujundamisel ja vabakaubanduse edendamisel.

1989. aastal oli Hiina maailma suurima rahvaarvuga riik, kuid Hiina majanduse suurus oli maailmas alles üheksas. Nüüdseks on Hiinast saanud maailma suuruselt teine majandus ning maailma suurim eksportija ja see on toimunud esmajoones tänu vabakaubanduse edenemisele ning justnimelt globaliseerumisele. Seega on need kaks asja Hiina vaatenurgast suure ja positiivse tähtsusega.

Eelmisel nädalal pidas Hiina president Xi Jinping Maailma Majandusfoorumil Davosis märgilise kõne vabakaubanduse olulisusest ning globaliseerumise positiivsetest külgedest, mis sai maailma meedias ka rohkesti tähelepanu. Osaliselt seetõttu, et ametisse astuv USA president on Hiinat tugevalt kritiseerinud ning oodati Hiina avalikumat vastust ja seisukohavõtte globaalsete probleemide lahendamisel, kuid peamiselt seetõttu, et Hiinal on ka tegelikult potentsiaali saada sel teemal maailmas vähemalt mõneks ajaks eestkõnelejaks.

Marten Kokk ja Hiina president

PRESIDENT JA SUURSAADIK. Hiina president Xi Jinping ja Eesti suursaadik Marten Kokk.

Hiina majanduse väljavaated on jätkuvalt head – eelmise aasta majanduskasv tervikuna 6.7 % tõstis nad taaskord Indiast mööda kiireima majanduskasvuga riigiks maailmas. 6.7% on muidugi natuke madalam kui viimaste aastakümnete keskmine, aga siiski väga kõrge, arvestades Hiina suurust ja erinevusi regioonide vahel. Kokkuvõttes tuleb üks kolmandik kogu maailma majanduskasvust tänasel päeval ikkagi Hiinast.

Ka koht selle sõnumi edastamiseks polnud valitud juhuslikult – Davos on maailma ärieliidi kogunemiskohaks juba aastakümneid  ja Hiina president polnud seal kunagi varem esinenud. Paljude Lääne riigipeade puudumine andis Xi-le unikaalse võimaluse ja platvormi näitamaks Pekingi olulisuse tõusu globaalsete asjade otsustamisel.

Kõne sisu polnud iseenesest suunatud veel liidrirolli võtmisele, kuid sõnumid olid väga selged. Protektsionism on oma olemuselt halb, see on Xi sõnul justkui enda „lukustamine tuppa, kuhu ei pääse vihm ja tuul, kuid sinna ei pääse siis ka valgus ja õhk“; ja „tormi korral ei tule varjuda sadamasse, sest nii ei jõua me iialgi teisele poole ookeani“. Hiina on seda omal nahal proovinud ja suudab oma tänast edu hinnata ning mõista selle tekkepõhjuseid.

Marten Hiina VMs

HIINA VÄLISMINISTEERIUMIS. Volikirjade koopiate üleandmine Hiina välisministeeriumis.

Globaliseerumine pole iseenesest kuidagi tekitanud maailma suurimaid probleeme – Süüria kriisi ega ka 2008. aastal alanud majanduskriisi, mis paljude majandusteadlaste arvates pole veel tänasekski läbi (globaalne majanduskasv ja investeeringud on madalamad ajaloolisest keskmisest, kaubandusmahud vähenevad) või on see jätnud sügavaid haavu (OECD andmetel on kriisi järgselt suurenenud ebavõrdsus praktiliselt kogu arenenud maailmas).  Globaalse majanduskriisi põhjustajana nimetas Xi kasumite liigset tagaajamist ja ebavõrdset jagunemist.

Suurim probleem globaliseerumisega on see, et sellest saadav kasu ei jagune inimeste vahel võrdselt – majanduskasv peab olema eeskätt kestlik ja kaasav, kõik inimesed peavad sellest osa saama, et vältida populismi pealetungi. Selle eesmärgi saavutamine pole lihtne, protektsionism kaubanduses ja ainult sissepoole vaatamine välispoliitikas ei aita samuti neid probleeme edukalt lahendada. Globaliseerumine toob kaasa küll mõningate töökohtade kadumise, kuid loob asemele palju uusi ja kõrgemat lisandväärtust ning kõrgemat palka pakkuvaid töökohti, haridussüsteemid peavad nende muutustega suutma kohaneda.

Lisaks globaliseerumisele saab USA valimiste valguses Hiinal olema oluline roll ka Pariisi kliimaleppe rakendamise eestvedamisel koos Euroopa Liiduga.

Hiina mõtlemises on toimunud laiahaardeline ja põhjalik muutus seoses reaalse olukorraga Põhja- ja Kirde-Hiina linnades leviva hingematva suduga. Kliimamuutuste ja saastega võitlemine pole siin mingi sõnakõlks – majanduslik progress on võimalik ainult kooskõlas loodushoiuga ning inimese ja ühiskonna vahelises harmoonias.  Nii et tulemas on välispoliitiliselt erakordselt huvitav uus aasta – Xīn Nián Kuài Lè!

Tekst on avaldatud ka ajalehe Postimees arvamusküljel.

jaanuar 24, 2017
by Välisministeerium
0 comments

President Trumpil mesinädalaid ei tule

Kallakas

Priit Kallakasel oli võimalus eelmisel aastal kaasa elada USA presidendivalimistele ja see huvi on püsinud tänaseni.

Poliitikaosakonna lauaülem Priit Kallakas avaldab oma isiklikke vaateid.

Ameerika Ühendriikide 45. president Donald Trump on jõudnud ametis olla vaid loetud päevad, kuid nende üksikute päevadega on selgeks saanud, et ametisse sisselamise mesinädalaid Trumpi administratsioon pidada ei saa.

Donald Trumpi ametisse astumise kõne kordas veelkord üle presidendi prioriteedid ja maailmavaate.  Trumpi sõnavõtt oli suunatud Ameerikale ning eelkõige tema valijatele. See sõnavõtt oli lihtne, jõuline ja jätkas loogiliselt sealt, kus valimiskampaania ajal pooleli jäi. Kõne ei olnud mõeldud välispoliitika analüütikutele, kes sõnavõtu ridadest ja nende vahelt proovivad välja lugeda globaalseid trende.  Esimest korda, vähemalt 40 viimase aasta jooksul, ehk alates Jimmy Carteri ametisse vannutamisest 1977. aastal, ei maininud uus president oma kõnes kordagi väärtusi, põhiseadust ega tsiteerinud riigi asutajaid. Seevastu seadis esikohale huvid, Ameerika huvid.

Trumpi reklaam valimiskampaania üritusel Pennsylvania osariigis. Foto: Priit Kallakas

Kui 9. novembri varajastel hommikutundidel peetud võidukõnes näitas Trump suuremeelsust, kiitis Hillary Clintonit ja lubas lõhenenud ühiskonna taasühendada, siis päev-päeva järel näeme me nii 140 tähemärgilistes säutsudes kui ka ametisse astunud presidendi kõnedes, et vana-Trump on tagasi, õieti ta ei ole kusagile läinudki. President Trumpi ei hooli, et tema toetusreiting ametisse astumise päeval oli rekordiliselt madal. Donald Trump ei usu neid numbreid. Need samad küsitlused ennustasid  ka Clintonile ülekaalukat valimisvõitu.

Donald Trumpil on missioon Ameerika suureks teha ning võim rahvale tagasi anda. Kas tema soovid ja võimalused kokku langevad, nagu sooviti Leonid Gaidai Šuriku seiklustes, on aga omaette küsimus. Trump ei ihka olla maailma liider, ta tahab olla suurte tähtedega Ameerika President. Trumpi välispoliitika on sisepoliitika peegeldus, milles domineerivad võitlus terrorismi ja eeskätt Daeshiga ja teisalt on prioriteet kaubanduspoliitika.  Need on valdkonnad, millele Trump keskendus oma kampaania ajal ja mis on mõistetavad ka tema valijatele. 11. september 2001 ei unune ameeriklastel enam kunagi. Aeg-ajalt korduvad terrorirünnakud kisuvad jätkuvalt ühiskonna arme lahti, mistõttu pole imestada, et just ISISt ja rahvusvahelist terrorismi peavad ameeriklased kõige suurimaks ohuks riigile (Pew Research Center, 2017). Olgu vahemärkusena öeldud, et sama küsitluse järgi on tuumarelvad ameeriklaste silmis suuruselt teiseks ohuks pärast islamiterrorismi.

Priit Kallakas

Autor valimistulemuste jälgimisel Washington DCs National Press Club’is 8. novembril.

Kaubanduspoliitikas langes Trumpi globaliseerumise vastane retoorika väga viljakale pinnasele. Valimispäeva eel arvas 43 protsenti Ameerika valijatest ja üle 80 protsendi Trumpi valijaskonnast, et nende elujärg on halvenenud pärast 2008. aasta majanduskriisi (Pew Research Center, 2016).  Ehkki tootlikus on viimasel kümnendil kasvanud ca 85 protsenti, on töökohtade arv samal ajal vähenenud ligi kolmandiku võrra ning hoolimata tehnoloogia arengust, peetakse selle peamiseks põhjuseks nõrka positsiooni rahvusvahelises kaubanduses ja töökohtade liikumist Ameerikast välja.

Ei pea olema majandus- või sotsiaalteadlane, et näha sotsiaalse nõudluse-pakkumise toimimist Trumpi poliitikate kujunemisel. Loomulikult Trumpi vaated ei vasta suurele osale USA valijate ootustele, kuid demokraatide toetajate ootused, millele Trump ei vasta (haridus, keskkond, tervishoiu rahastus, naiste ja vähemuste õigused jne), ei ole USA politoloog Ronald Ingleharti kirjeldatud ühiskonna ellujäämisväärtused (survival values), vaid eelkõige eneseväljenduse väärtused (self-expression values), mis ei mobiliseerinud inimesi piisavalt valimiskastide juurde tulema.

Tulles tagasi välispoliitika juurde, siis võibki eeldada, et Trumpi tähelepanu jagub eelkõige kahele eelnimetatud teemale ning kõik muu jääb tahaplaanile, vähemalt 2017. aastal. Keerulises olukorras on seetõttu ka Euroopa Liit. The Timesile ja Bildile antud intervjuus tuli veel kord esile, et Trumpil on Euroopa Liiduga eeskätt negatiivsed kogemused ning ta peab Liitu nõrgaks, kust veel nii mõnigi liikmesriik lähiajal lahkub. Trump eelistab suhelda riigijuhtidega vahetult, mitte bürokraatiavaiba alla mattuva organisatsiooniga. Heaks näiteks on Trumpi soov kiirelt edasi liikuda kahepoolse vabakaubandusleppega Ühendkuningriikidega, mitteEuroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vabakaubandusleppe TTIPiga, mida Trump üldse ei soovi hetkel käsitleda.

Elevandiga küpsis

Valimisõhtu banketil sai maitsta elevandikujulisi küpsiseid. Vabariiklaste partei sümboliks on juba alates 1874. aastast olnud elevant. 1874. aastal kujutati vabariiklaste parteid ühel karikatuuril elevandina ja sellest ajast on parteid seostatud just selle loomaga. Elevant sümboliseerib tugevust ja väärikust. Foto: Priit Kallakas

Euroopa Liidul ei ole hetkel muud võimalust kui suhetes USAga jääda endale kindlaks, säilitada ühtsus ja välja töötada mänguplaan, kuidas Trumpi administratsioonile selgitada, et Vana Maailm on USAle asendamatuks partneriks nii terrorismiga võitluses, rahvusvaheliste kriiside lahendamisel kui ka USAs töökohtade loomisel. Faktid soosivad Euroopa Liitu. 80 protsenti USAsse minevatest otseinvesteeringutest on Euroopa Liidu päritolu. Euroopa Liidu liikmesriigid impordivad igal aastal 249 miljardi dollari väärtuses kaupu USAst. Ligi 60 protsenti Ameerika ettevõtete varadest on paigutatud Euroopasse.

Mis Eestisse puutub, siis Ameerika Ühendriigid on ja jäävad julgeoleku seisukohalt kõige tähtsamaks strateegiliseks partneriks. USA ja NATO vägede kohalolu Eestis ja NATO idatiival laiemalt kannab meie heidutusvõimes asendamatut rolli.

Hea oli kuulda nii kaitseminister James Mattise kui ka välisministri kandidaadi Rex Tillersoni sõnavõtte Senati kuulamistel. Mõlemad kinnitasid, et NATO ja USA vägede kohalolu NATO idatiival peab jätkuma. Eesti kaitseväelased on võidelnud õlg-õla kõrval USA sõduritega Afganistanis ja Iraagis, me täidame endale võetud kahe protsendi kaitsekulutuste kohustust ja me teame, et meie panust hinnatakse USAs kõrgelt. Lõpuks sõltub kõik siiski sellest, mil määral Donald Trump oma kaaskonda otsuste tegemisse kaasab, kuid Eestil on Washingtonis väga tugev ja professionaalne esindus ja meie head diplomaadid teevad Eesti seisukohtade tutvustamisel nii Kongressis, administratsiooni juures kui ka mõttekodade suunal vägagi tasemel tööd.

Samas nagu ka Mikk Salu möödunud nädalal Eesti Ekspressis kirjutas, on Eestile kujunenud või kujunemas rinderiigi maine. See on probleem ja seda tuleb tunnistada. Me peame rohkem esile tõstma positiivset Eestit, mitte sõjahirmu ja meil on mida pakkuda. Eestil on väga tugev e- riigi maine ning USAs on nii osariigid, ettevõtted kui ka valitsusasutused huvitatud Eestiga koostöö tegemisest. Peamiseks probleemiks selles valdkonnas on siiski mastaapide erinevused. Ehkki Eestil on olemas ameeriklasi huvitavad teadmised ja kogemused, aga meil napib USA suunal suuremate projektide elluviimiseks eelkõige raha- ja inimressurssi. Võib-olla tuleks mõelda suuremate riiklike ressursside suunamist meie digi- ja kübervaldkonda, sest sellest võidavad lõpuks kõik.

jaanuar 5, 2017
by Välisministeerium
0 comments

Kultuur välispoliitikas

Kultuuripreemiad 2016

Välisminister koos kultuuripreemia laureaatidega 4. jaanuaril välisministeeriumis.

Kaire Jürgenson, avalike suhete osakonna kultuuridiplomaatia nõunik

Kultuuril on riigi tuntuse kasvatamisel oluline roll. Kultuuri kaudu saab esmapilgul võõrana paistev riik ja rahvas tuttavamaks ning selle abil loodav positiivne kuvand loob soodsama pinnase  koostööks teistes valdkondades.

Lisaks osatähtsusele riikidevahelistes suhetes on kultuuri üha suurem roll ka rahvusvahelises koostöös. Nii Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogu erinevates töögruppides kui ka Pariisis UNESCOs räägitakse kultuurist välispoliitikas. Euroopa Liidus toimib liikmesriikide aktiivne kultuurisuhtlus EL kultuuriinstituutide võrgustikus ja järjest rohkem rõhku pannakse ühistele kultuurisuhetele kolmandate riikidega. UNESCO tegevus kultuuriväärtuste kaitsmisel on tänases maailmas ülimalt oluline.

Välispoliitikas on kultuuridiplomaatiaks erinevaid võimalusi. 2016. aastal oli Eesti Euroopa Nõukogu eesistuja. Eesistujana avanes meil võimalus tutvustada Strasbourgis ja Alsace’i piirkonnas eesti kultuuri laiemalt ja loodud kontaktide kaudu soodustada kultuurikoostöö jätkumist ka peale eesistumiseperioodi lõppu. Ametliku kultuuriprogrammi raames esitlesime Annika Haasi fotokunsti, eesti filmiloomingut, koorimuusikat kammerkoori Voces Musicales esituses, raamatuillustraatorite loomingut, ehtekollektsiooni „Hõbevalgeim“ ning toidukultuuri. Lisaprogramm hõlmas jazzi, arhitektuuri ning tänavakunsti.

rahvas

Hetk pidulikust tseremooniast.

Eesti on 2017. aasta teisel poolaastal Euroopa Liidu eesistujariik ning traditsiooniliselt kaasneb eesistumisega ka kultuuriprogramm. Eestit tutvustav laiaulatuslik programm ulatub Euroopa erinevatesse nurkadesse ning ka väljapoole Euroopat. Eesistumisega seotud kultuuriprogramm annab 2018. aasta algul teatepulga üle riigi 100. juubeli tähistamisele, mis on veelgi sündmusterohkem.

Eesti riigi nähtavamaks rääkimine ja tegemine on diplomaatide üks olulisemaid ülesandeid. Kultuuri kaudu oma riigi tutvustamine on meid kindlasti nii nähtavamaks kui tuttavamaks teinud. Kindlasti ei tee diplomaadid seda üksi, ei saagi teha, vaid ikka koostöös loomeisikutega. Seetõttu on välisministeeriumil ka traditsioon tänada ja tunnustada meie häid koostööpartnerid. Välisministeeriumi kultuuripreemia on pälvinud Imbi Paju, Tiit, Ojasoo, Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, Tiina Lokk, Aivar Mäe, Aet Maatee, Veronika Portsmuth, Märt Agu, Raul Talmar, ansambel Ewert and The Two Dragons, mängufilmide „Eestlanna Pariisis“ ja „Mandariinid“ tegijad, Kalle Kasemaa, Anne Erm, ERSO, Kristiina Ehin ja Ilmar Lehtpere, Sirje Helme, Madis Kolk, Helen Sildna, Veljo Tormis ja Aare Hõrn.

Käesoleva aasta 4.jaanuaril tunnustasime loomeisikuid juba kaheksandat korda.

kaire-ka

Ilona Gurjanova sai preemia Eesti disaini paremikku tutvustava rändnäituse algatuse eest.

Tunnustasime Ilona Gurjanovat, kelle algatusel töötas Eesti Disainerite Liit välja kontseptsiooni ja rändnäituse „Suurus ei loe“. Eesti disaini paremikku tutvustavat näitust on välisesinduste kaasabil esitletud Belgias, Austrias, Suurbritannias, Itaalias, Rootsis ja Prantsusmaal.

kaesurumine

Andrus Kõresaart tunnustati eesti arhitektuuri huvitavamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatud objekte tutvustava näituse eest.

Tunnustasime Andrus Kõresaart, kes on fotonäituse „Vana ja uus Eesti kaasaegses arhitektuuris“ kuraator. Koostöös välisesindustega on eesti arhitektuuri huvitavamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatud objekte tutvustavat näitust esitletud Suurbritannias, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Poolas, Ungaris, Venemaal ja Prantsusmaal.

 

detsember 30, 2016
by Armo Vask
Comments Off on Eestlased tsiviilmissioonil afganistanis

Eestlased tsiviilmissioonil afganistanis

Tarmo Miilits, Euroopa Liidu politseimissioon (EUPOL) Afganistanis asejuht

Tarmo Miilits

Tarmo Miilits

2007. aastal loodud Euroopa Liidu politseimissioon Afganistanis (EUPOL, European Union Police Mission in Afghanistan) on tegelenud Afganistani sisejulgeoleku struktuuride jälgimise, nõustamise ning väljaõppega. Missiooni eesmärk on olnud politseireformi raames välja arendada tõhusad ja jätkusuutlikud julgeolekujõud, mis on vastutavad Afganistani elanike ees, tegutsevad seaduslikes piirides ning austavad oma tegevusega inimõigusi.

Enne missioonile asumist töötasin Politsei- ja Piirivalveametis, kokku 28 aastat. See aeg on mulle andnud hindamatu kogemuse ja võimaluse aidata üles ehitada täiesti uus politseiorganisatsioon.

Alustasin EUPOL Afganistan missioonil 2013. aastal ja selle ajaga olen töötanud kolmel erineval ametikohal – EUPOL missiooni välikontorite juhina, politsei valdkonna juhina ja alates aprillist 2015 missiooni asejuhina.

Minu igapäevatööks oli missiooni juhtimise kõrval missiooni esindamine erinevatel kohtumistel ja nõupidamistel, korraldasin koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega, tegin horisontaalset koostööd teiste missioonide ja saatkondadega Afganistanis ning nõustasin siseministeeriumi ministreid. Meie meeskond aitas arendada ja reformida sisejulgeoleku valdkonda. Püüdsime hoida tasakaalu terrorismiga võitlemise meetodite ja tsiviilpolitsei meetodite vahel.

Afganistani missioon oli raske missioon, eelkõige raske turvaolukorra tõttu. Missiooni tegi eriliseks aga rahvusvaheline ja multikultuurne meeskond, sest kõigil meeskonna liikmetel olid erinevad kogemused. Samuti oli palju lahendamata küsimusi ja väljakutseid. Kõik kogemused ja teadmised tuli koondada Euroopa Liidu ühiseks kogemuseks ning rakendada Afganistani kontekstis, kultuuriruumis ja töökeskkonnas, kus olid pidevad turvaohud ning korruptsioon igal tasandil.

Missiooni meeskonnal oli suur vastutus, sest iga liige esindas mitte ainult oma riiki, vaid kogu Euroopa Liitu. Kui midagi oleks läinud valesti, oleks kahjustatud kogu Euroopa Liidu maine. Meie eesmärk oli Euroopa Liidu lippu kõrgel hoida ja anda endast parim, et Afganistan riigina toimiks ja areneks. Afganistan peab meie missioonil töötamise tulemusena saama ise hakkama oma probleemidega tegelemisel, sh terrorism, narkootikumide tootmine ja migratsioon.

Tahan välja tuua eestlaste panuse missioonile, eestlased on missioonidel väga kõrgelt hinnatud eelkõige oma töökuse tõttu. EUPOL missioonil töötas lisaks minule veel Margus Kotter treeningkomponendis ja Jaanus Teearu turva- ja päästealal. Janek Laaneväliga, kes töötab samuti Afganistanis, NATO Resolute Support missioonil, suhtlesime tihedalt nii vabal ajal kui töö ajal. Olime üksteisele toeks ja tähistame koos tähtpäevi. Need väikesed hetked ja kaasmaalaste tugi on tegelikult igapäevaelus väga olulise tähtsusega.

Vasakult: Margus Kotter, Tarmo Miilits ja Jaanus Teearu

Vasakult: Margus Kotter, Tarmo Miilits ja Janek Laaneväli

Missioonil olles riskisime iga päev enda eludega, et Eestis oleks turvaline ja Afganistani probleemid ei jõuaks kunagi Eesti elanikeni.

14. novembril Kabulis toimunud EUPOL missiooni lõputseremoonial anti mulle Afganistani kõrgeim militaarorden, mida võib võrrelda Kotkaristi teenetemärgiga Eestis. Kõrgeima militaarordeniga tunnustab Afganistani president siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi valdkonnajuhte teenete eest Afganistanile. Minule sai see au osaks panuse eest Afganistani sisejulgeoleku valdkonna reformimises ja arendamises. Tunnustus toob alati kaasa väga positiivse emotsiooni ja ka tänuvõla kolleegide ees, sest missiooni saavutused on kõigi Euroopa Liidu 28 liikmesriigi hea meeskonnatöö tulemus.

Olen olnud missioonil kolm aastat. 31. detsembril 2016 lõppeb EUPOL Afganistani missiooni mandaat, mis tähendab mulle ja suurele osale teistele missiooni töötajatele tegevuse lõppemist Afganistanis ning naasmist oma kodudesse üle maailma.

Eesti tsiviileksperte on EUPOLi missioonil Afganistanis osalenud alates 2008. aastast kokku 11: Hannes Perk, Rainer Saggor, Emeri Põld, Siim Nemvalts, Jaan Helmdorf, Georg-Tomek Triškin, Pille Alaver, Jaanus Teearu, Priit Paju, Margus Kotter ja Tarmo Miilits.

detsember 27, 2016
by Välisministeerium
Comments Off on Tööstress ja organisatsiooniline toetus tsiviilmissioonidel

Tööstress ja organisatsiooniline toetus tsiviilmissioonidel

Luule Linno

Luule Linno kirjutas magistritöö tööstressist ja organisatsiooni toetusest tsiviilmissioonil.

Luule Linno, personaliarenduse ja rahvusvahelise personalipoliitika büroo lauaülem

Sellel aastal möödus viis aastat rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse vastuvõtmisest, millega anti välisministeeriumile juurde üks oluline tegevusvaldkond, nimelt tsiviilekspertide lähetamine pikaajalistele rahvusvahelistele tsiviilmissioonidele. Selle aja jooksul on seaduse alusel pikaajalisele tsiviilmissioonile lähetatud 40 eksperti. Käesoleval hetkel on seaduse alusel lähetatud 11 eksperti, kes viibivad rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel Afganistanis (EUPOL Afghanistan, Resolute Support), Gruusias (EUMM Georgia), Kosovos (UNMIK), Palestiinas (EUPOL COPPS) ja Ukrainas (EUAM Ukraine). Eelnevalt on välisministeerium lähetanud tsiviileksperte ka Euroopa Liidu missioonidele Bosnia ja Hertsegoviinas (EUPM BiH), Moldovas (EUBAM Moldova), Kosovos (EULEX Kosovo) ning NATO missioonidele Afganistanis (NTMA, ISAF). Eesti on viimase viie aasta jooksul panustanud lähetatud tsiviilekspertidega peamiselt EL missioonidele ja vähemal määral ka NATO missioonidele, ning alates sellest aastast ka ÜRO missioonile.

Tsiviilses kriisiohjes osalemine on Eesti välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa,  aidates rahvusvaheliste kriiside ennetamise, konfliktide lahendamise ning leevendamise kaudu kindlustada rahu ja stabiilsust maailmas. Ühtlasi võimaldab see tugevdada rahvusvaheliste organisatsioonide kriisiohjevõimekust ning kasutada missioonidel omandatud kogemusi-teadmisi oma riigi hüvanguks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks. Samas on seadus välisministeeriumi jaoks toonud kaasa täiesti uusi praktilist laadi ülesandeid, alates tsiviilekspertide värbamisest, koolitamisest, varustamisest jne. See on olnud paljuski õppimine tegevuse käigus. Tsiviilekspertide toetussüsteemi edasiarendamine ning täiustamine on jätkuvalt meie südameasjaks.

Jaana Napa

EUMM Georgia missioonil, oma vastutuspiirkonna vaatlemine.

Võrreldes relvastatud kriisiohjega on tsiviilse kriisireguleerimise kogemus rahvusvahelisel tasandil märksa lühiajalisem ning paljud sellega seotud rahvusvahelised normid ja praktikad on alles kujunemisel. Lähetatavate riikide vaatepunktist muudab toetussüsteemi kujundamise keerukamaks see, et mitte üksnes ei erine tsiviileksperdid lähetatud või lepinguliste ekspertidena oma juriidilise staatuse poolest, aga ka kõikvõimalikud personalipraktikad on nii organisatsiooniti kui ka missiooniti äärmiselt erinevad. Kindlustamaks hoolsuskohustuse (duty of care) täitmise nii rahvuvaheliste organisatsioonide kui lähetavate riikide poolt on grupp riike asunud välja töötama tsiviileksperte puudutava hoolsuskohustuse soovituslikke põhimõtteid. Eesti on olnud selles protsessis aktiivne osaline, sest ühise arusaama kujunemine hoolsuskohustuse ulatusest ning ühtsete standardite loomine aitab paremini kohandada siseriiklikku toetussüsteemi.

Vaatlus

EUMM Georgia, Töö on puhas rõõm. Milline vaade!

Hoolsuskohustus hõlmab endas ka psühhosotsiaalsete riskiteguritega tegelemist. Samamoodi kohustab tööandjat püshhosotsiaalseid riske hindama ja nende ennatamiseks vajalikke meetmeid rakendama Eesti töötervise ja tööohutuse seadus. Kuigi siiani on mõistatavatel põhjustel tsiviilmissioonidel põhitähelepanu olnud füüsilise turvalisuse tagamisel, seda eelkõige kriitilise julgeolekuolukorraga piirkondades, ei saa psühhosotsiaalsete ohutegurite, sealhulgas tööstressi tähendust töötajate tervisele ja heaolule alahinnata. Selgitamaks tsiviilmissioonil esinevaid stressi ning tööstressiga seotud probleeme, viidi Eesti tsiviilekspertide seas poolstruktureeritud intervjuude abil läbi kvalitatiivne uuring, mille alusel valmis magistritöö Tallinna Tehnikaülikoolis. Uuringus osales 12 Eesti poolt lähetatud tsiviileksperti, kes viibisid uuringu läbiviimise hetkel missioonil või olid sealt tagasi pöördunud ühe aasta jooksul. Uuringus sooviti teada, kuidas tsiviileksperdid mõistavad stressi ja tööstressi, milliseid stressoreid  on nad tsiviilmissioonil kogenud, millised tegurid aitavad nende hinnangul stressiga toime tulla, kuivõrd ollakse kursis nii missiooni kui lähetajariigi poolt rakendatud organisatsiooniliste toetusmeetmetega ning kuidas neid hinnatakse. Samuti anti ekspertidele võimalus omapoolsete ettepanekute tegemiseks.

Eluolu

EUPOL COPPS missioonil Palestiinas, plahvatusejärgne olukord.

Uuringust ilmnes, et kuigi kokkupuudet stressi ja tööstressiga tunnitasid praktiliselt kõik uuringus osalejad, olid arusaamad stressi ja tööstressi tähendusest kui ka sellega tegelemise vajalikkusest väga erinevad. See võib olla seletatav sellega, et missioonidel enamasti puudub ühtsem lähenemine stressijuhtimisele ning vastavasisulist koolitust olid saanud vaid osad tsiviilekspertidest. Uuringu kohaselt kogevad tsiviileksperdid tsiviilmissioonidel palju erinevaid stressitegureid. Kõige enam nimetati intervjuudes organisatsioonilisi-juhtimisalaseid stressitegureid ning tööga seotud stressitegureid, vähem esinesid situatsioonilised ja isiklikud stressitegurid. Stressiga toimetulekul tuginevad tsiviileksperdid peamiselt isiklikele toetusteguritele ning teatud määral tööga seotud toetusteguritele, märgatavalt vähem aga situatsioonilistele ja organisatsioonilistele-juhtimisalastele teguritele. Samuti selgus, et tsiviileksperdid olid üldjoontes kursis tsiviileksperte puudutava üldise korraldusliku raamistiku ning välisministeeriumi poolt pakutavate toetusmeetmetega, kuid teadlikkus missiooni poolt rakendatud teotusmeetmetest oli pigem juhuslikku laadi. Selle põhjuseks võib olla, et rahvusvahelistes organisatsioonides, mille missioonidel Eesti tsiviileksperdid uuringu läbiviimise ajal töötasid, puudub laiahaardelisem lähenemine stressijuhtimisele ning rakendatud meetmed erinevad missiooniti.

Missiooni üleandmine

Resolute Support missioon Afghanistanis, üks ekspert alustab, teine lõpetab missiooni.

Uuringu tulemustes väljendub teatud vastuolu, mida on esile toodud ka teistes tööstressi teemalistes uurimustes – kuigi organisatsioonilised-juhtimisalased tegureid nimetati kõige olulisemate stressiallikatena, on organisatsiooni roll tsiviilekspertide jaoks stressiga toimetulekul pigem tagasihoidlik. Nii teoreetiliste lähenemiste kui ka praktilise kogemuse kohaselt on aga stressi ennetamine esmasel, organisatsioonilisel tasemel pikaajaliselt tõhusam kui stressi leevendamine ja tagajärgedega tegelemine indiviidi tasandil.

Läbiviidud uurimistöö soovitusteks välisministeeriumile oli ühelt poolt arendada edasi olemasolevat siseriiklikku toetussüsteemi koolituste sobitamise, perekondade kaasamise, tsiviilekspertide omavaheliste sidemete ning kokkukuuluvustunde tugevdamise ning kogemustevahetamise soodustamise, kriisiolukordade järgsete toetusmeetmete ning missioonijärgse toetussüsteemi arendamise teel. Teisalt peaks Eesti toetama rahvusvaheliste organisatsioonide poolt stressijuhtimist puudutavate poliitikate ning meetmete rakendamist missioonidel. Selliste meetmete olemasolu võiks olla üheks kriteeriumiks missioonile lähetamise üle otsustamisel.