panelarrow

Eesti on alustanud EL Nõukogu eesistumist, võttes teatepulga üle Maltalt

| 0 comments

Keiu Saral, suursaatkond Roomas, lauaülem

Eestil ei ole Maltal saatkonda, kogu taasiseseisvusaja on diplomaatiliste suhete vahendajaks kahe riigi vahel olnud Roomas resideeruv Eesti suursaadik. Nüüdne 6-kuuline eesistumisperiood andis saatkonnale lisaks tavapärasele suhtlusele võimaluse ja vajaduse lähemalt jälgida, kuidas Malta eesistujana tegutses.

Nagu Eestigi jaoks, oli EL eesistujariigiks olek Maltale esmakordne kogemus, sest mõlemad riigid liitusid ELiga 2004. aastal. Algselt pidi Malta ja Eesti vahel eesistumisvastutuse võtma Ühendkuningriik.

Ootamatu referendumitulemus Ühendkuningriigis 2016. aastal, mis andis Ühendkuningriigi valitsusele valijaskonna nõusoleku ja mandaadi alustada läbirääkimisi riigi lahkumiseks EList muutis ka ELi toimimist veel enne, kui riik liidust lahkuda on jõudnud. Nimelt Ühendkuningriik pidi algselt Maltalt „teatepulga“ üle võtma ja tegemist olnuks seitsmenda eesistumiskorraga Ühendkuningriigi jaoks EL Nõukogus.

Erinevalt Eestist jäid Malta puhul ettevalmistuste ajaraamid sellisteks nagu kavandatud. Eesti aga pidi end mobiliseerima, et pool aastat varem suureks eksamiks valmis olla.

Eestist ja Maltast kõneldes kuuleb mõnikord, et tegemist on Euroopa kontekstis teineteisest geograafiliselt maksimumkaugusel asuvate mereriikidega. Erinevusi, lisaks geograafiale jagub veelgi. Meie jaoks on teistmoodi näiteks Malta britilikult vasakpoolne liiklus ja elektrikontaktid.

Märke erinevustest leidub ka diplomaatilises suhtluses: kui Eesti on harjunud ja veendunud e-kirja teel info edastuse tõhususes, jätkab Malta diplomaatiliste nootide saatmise traditsiooni. Sestap võib kommunikatsioon riigiasutuste vahel kulgeda pikaldasemalt – koostada ajaloolist traditsiooni silmas pidades diplomaatiline noot, millele oodata vastust.

Malta otsustas neli aastat tagasi, et senisele välisministeeriumile lisaks on vajalik ka eraldi Euroopaga tegelev ministeerium, mis allub otse asepeaministrile. Seega tuli diplomaatidel Maltaga suhtlemisel arvestada, et mõnigi kord oli samas küsimuses vajalik kontakteeruda mõlema ametkonnaga.

Maltale on suvel iseloomulikud lühemad tööpäevad, nii näiteks lõpetab välisministeeriumi ametnik töö ca 13:30. Sellist päevarütmi ei vääranud ka eesistujaroll.

Kuigi Malta suursaadik Roomas Vanessa Frazier on humoorikalt viidanud, et väikese rahvaarvu tõttu (ca 430 000) olid eesistumise ülesannetega seotud kõik maltalased, viitavad ta sõnad muuhulgas neile noortele, kes võeti tööle liikmesriikide delegatsioonijuhte saatvate läviisikutena. Need noored, enamasti tudengid, olid iga saabunud delegatsiooni jaoks esmamuljeks tänasest Maltast. Olen kuulnud, et Eesti puhul olid läviisikud üllatunud Eesti ministrite soovist eelistada auto asemel kiiret kõndi hotellist koosolekukohta. Nii võiski näha vaatepilti, kus kõrgetel kontsadel läviisik püüdis sammu pidada kiirel tempol liikuva Eesti ministriga (vahemaad Vallettas on väikesed ja valdavalt jalutuskäigu kaugusel). Siinkohal meenub ühe Malta diplomaadi öeldu, et Malta on alati valmis mõtlema ja tegutsema nö kastist väljas, ebareeglipäraselt…

Kindlasti kujunes Malta jaoks ebatraditsiooniliseks eesistumise viimane kuu juuni, mille alguses toimusid erakorralised parlamendivalimised. Võitis küll senise peaministri Joseph Muscati juhitud Tööpartei, uue valitsuse moodustamine võttis aga aega ning seetõttu juhatasid Brüsselis nelja ministrite kohtumist Eesti, mitte Malta ministrid. Seega väita, et Eesti eesistumine on augusti kui Euroopa puhkustekuu võrra lühem, on pigem petlik, sest Eesti alustas reaalselt, force majeure’ist tingituna oma eesistumist varem kui juulis.

Malta ettevalmistused kulgesid plaanipäraselt, riik ja ettevõtjad panustasid märkimisväärselt pealinna Valletta valitsusasutuste (valdav osa ajaloolistes, 16.-17. sajandil rajatud hoonetes) ning hotellide renoveerimisse, et külalisi väärikalt võõrustada, pealegi tasuvad tehtud investeeringud tulevikuperspektiivis ära.

Maltat väisanud külastasid kindlasti ka erinevaid hubaseid söögikohti, et saada aimu kohalikest hõrgutistest. Maltale on omane rammus ja maitsev köök, hitiks jänes mitmel moel. Jänesed olevat aastakümneid tagasi saarele saatnud Jugoslaaviat aastakümneid valitsenud Josip Tito, tegemist on legendiga, mille paikapidavus igaühe enda otsustada.

Sümboolse seose Malta-Eesti suhetele eesistumise-kontekstis lisas kahe riigi presidentide kohtumine juunikuu lõpul Roomas rahvusvahelisel naistefoorumil, kus kohaletulnud tervitasid mõlemat kui 2017. aasta ELi eesistujariikide juhte.

Malta eesistumise tõhusaim ning aastate jooksul ennast veenvalt tõestanud koostööpartner oli oodatult ilm, mis kahtlemata koos maltalaste külalislahkusega inspireerib ELi kohtumistel osalenuid saarele tagasi tulema. Põhjusi naasmiseks leidub küllaga, alates Malta koosseisu kuuluvate väikesaartest (tuntuim neist Gozo), mille puutumatu loodus tuntud põnevate taime- ja linnuliikide poolest. Linnapuhkuse eelistajaid võib paeluda programm, mida Malta pealinn Valletta pakub 2018. aasta esimesel poolel, olles üks Euroopa kultuuripealinnadest. Sel aastal jõudis Maltale sõidujagamisplatvorm Taxify, seega on Eestist tulnutel üks harjumuspärane moodus liikumiseks ees ootamas.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.