panelarrow

EV100 proloog, algus enne algust … samm sammult iseseisvuse poole

| 0 comments

8.4.1917 Peterburis

RONGKÄIK SINI-MUST-VALGETE LIPPUDEGA 8. aprillil 1917. Rongkäigu toimumise kuupäeva aluseks oli Liivimaal pärisorjuse kaotamise aastapäev. Foto: eraarhiiv

Jaanus Kirikmäe, peakonsul Peterburis

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva proloog toimus kohas, kust täpselt sada aastat tagasi algas üks suuremaid eestlaste meeleavaldusi meie ajaloos. Nii suuruselt, meeleolult kui ka ajalooliselt tähtsuselt oleks saja aasta tagused sündmused võrreldavad ehk ainult Balti ketiga.

8. aprill 1917 Petrograd

Peterburi Jaani kirik on olnud eestlaste kultuuri ja seltsielu keskuseks alates valmimisest, 1860. aastal.  Aastaks 1917 olid Jaani kirikus asuva koguduse, seltside ja teiste kuultuuriühingute juurde kogunenud aktiivne ning teotahteline seltskond. Ühendatud olid akadeemilised ringkonnad, haritlased, käsitöölised ja ametnikud, sõjaväelased ning töörahva esindajad. Eesti Vabariiklik Liit omas sidemeid kõigi väeosadega, kus teenisid eestlastest sõdurid ning oli mõjuka mainega organisatsioon.

Vene impeeriumi rahvastest olid eestlased esimesed, kes mõistsid, et kui soovitakse midagi saavutada, tuleb tegutseda kiiresti. Ei olnud enam vaja vaielda ka selle üle, mida nõuda. Autonoomia Eestile, rahvuslik autonoomia, eestlaste asuala ühendamine ühtse valitsemise alla – olid need nõudmised, millega tuldi välja nii Tallinnas K. Pätsi ja Tartus J. Tõnissoni eestvõtmisel.

Erinevalt Tallinna ja Tartu rahvuslikest keskustest tunnetas Petrogradi eestlaskond paremini poliitilist olukorda pealinnas ning mõistis kasutada avanenud võimalust. Kiirendamaks Venemaa Ajutise Valitsuse poolt Eesti autonoomia seaduse läbivaatamist ning vastuvõtmist, otsustati korraldada meeleavaldus Petrogradis.

Meeleavalduse korraldamise kuupäev, 8. aprill ehk vana kalendri järgi 26. märts ei olnud valitud juhuslikult. Formaalselt oli rongkäigu aluseks Liivimaal pärisorjuse kaotamise aastapäev. „Peterburi Teataja“, mis tollal kandis nime „Pealinna Teataja“ avaldas 25. märtsil teate: „Tuletame veel kõigile kodanikkudele homset eestlaste meeleavaldust meelde. Ärgu öeldagu, et teil võimalik pole selle jaoks aega kulutada. Ärge öelge: minutagi on inimesi küll.“

RONGKÄIGU MARSRUUT. Vaata kuidas eestlaste rongkäik liikus. Manifestatsioonil osales ligi 40 000 inimest, kes marssisid rahumeeleselt  7,5 km Jaani kiriku eest Tauria palee juurde. Kaardi idee autor on Jüri Trei.

Kogunemine toimus Jaani kiriku juures ning mitmekümnetuhandeline eestlaste rongkäik lippude, loosungite, kooride ja orkestritega suundus läbi kesklinna mõõda Nevski prospekti Tauria palee juurde. Tauria palees paiknesid nii Riigiduuma, Ajutine Valitsus kui ka mitmed teised asutused, sh Petrogradi tööliste ja sõjaväelaste nõukogu. Erinevalt varasematest meeleavaldustest Petrogradis ei olnud tegemist korratu rahvahulgaga, vaid hästi organiseeritud ja läbiviidud ettevõtmisega, mis jättis väga hea mulje nii Petrogradi elanikele kui ka Ajutisele Valitsusele. Võrrelda võiks seda paljudele meile nii tuttavate laulu- ja tantsupeo rongkäikudega. Rongkäigu organiseerijaks, Eesti Vabariikliku Liidu juhiks, oli aktiivne ja energiline gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Artur Vallner, tema kandis rongkäigu ees sini-must-valget lippu.

Kolonni peas olid täismundris ning relvis kaardiväeosades teenivad eestlastest sõjamehed. Neile järgnesid rivikorras teiste väeosade üksused. Sõjaväeorkestrites mängivad eestlased kutsusid rongkäiku ka oma kamraadid. Sõjaväelastele järgnesid eesti seltside, organisatsioonide ja koolide esindused. Väikesed algkooliõpilased käisid rongkäigus lipuga „Õpetage meid emakeeles.“ Rongkäigus tõmbasid endale ka tähelepanu uhke kübaraga daam ja tema kõrval olev härra, mõlemal ehtis mantlirevääri sinimustvalge lindi tükike. Need kaks olid luuletaja Indrek Hirve vanaema Adele ja vanaisa Johannes Hirsch. Meeleavalduseks loodud segakoori juhatas Mihkel Lüdig. Rongkäigu toimumise ajal seiskus trammiliiklus ning linlased imestasid isekeskis, et kust on see nii suur ja hästi korraldatud sõjavägi välja võetud.

Tauria palee riigiduuma saali sooviti viia kõik rongkäigus olnud lipud, kuid see osutus nonde rohkuse pärast võimatuks. Viidi niipalju kui mahtus, saali läksid ka juhatus, segakoor ning rongkäigus osalenud sõjaväeüksuste esindajad. Segakoor esitas kolm laulu: „Marseljees“, „Eestimaa, mu isamaa“ ja „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. See oli esimene kord kui riigiduuma saalis lauldi. Loeti ette Eestile autonoomia andmise nõue, mille järel võttis sõna ajutise valitsuse liige, Petrogradi komandant polkovnik Boris Engelhardt, kes ütles, et “eestlaste soov autonoomia saamiseks on õige ja meeleavalduse suurepärane korraldus näitab, et Eesti on nendeks uuendusteks küps”. Tagasiminekul peatuti Talvepalee ees, kus Peterburi ringkonna ülemjuhataja kindral Kornilov rongkäiku tervitas ja laskis paraadmarsil enda eest mööda sammuda.

Neli päeva pärast meeleavaldust kinnitati Eesti autonoomia seadus Ajutise Valitsuse poolt. Eestimaa kubermangu komissariks nimetati Jaan Poska, hilisem esimene Eesti Vabariigi välisminister ning Eesti delegatsiooni juht rahuläbirääkimistel Nõukogude Venemaaga. Eesti sõjamehed koondati Eestisse ning asuti rahvusväeosade moodustamisele. Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu valiti 5. juunil 1917. Valimistel osalesid esmakordselt ka naised ning valituks osutus ka naiskandidaat Anna Leetsmann. Üha enam ja enam sai eestlastele arusaadavaks, et Eesti rahva tuleviku saab kindlustada ainult täielik iseseisvus. Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni jäi veel kümme kuud!

MÄLESTUSTAHVLI AVAMINE. Jaani kiriku seinal avati peaminister Jüri Ratase ja peapiiskop Urmas Viilma osalusel mälestustahvel meenutamaks saja aasta tagust eestlaste meeleavaldust. Foto: Eesti saatkond Moskvas

8. aprill 2017 Peterburi

Tähistamaks väärikalt ning meeldejäävalt saja aasta taguseid sündmusi, erinevaid samme teel Eesti iseseisvusele ning selle kindlustamisel, korraldati 8. aprillil Peterburi Jaani kirikus tänujumalateenistus ning RAM-i kontsert, avati mälestustahvel (skulptor Mati Karmin) meenutamaks saja aasta tagust eestlaste meeleavaldust. Korraldamise eestvedajateks olid EV100 toimkond, EV peakonsulaat Peterburis, Jaani Kiriku Fond ning Eesti Kontsert.

Üritustel osalesid peaminister Jüri Ratas, riigisekretär Heiki Loot, suursaadik ja peakonsul ning EV100 toimkonna liikmed. Samuti Peterburi Jaani koguduse ning Peterburi Eesti Kultuuriseltsi liikmed, Peterburi linna ja Leningradi oblasti ning konsulaarkorpuse esindajad.

„Eesti Vabariik 100 on kogu meie rahva pidu. Juubeliüritustest on oodatud osa saama kõik Eestimaa inimesed, sõltumata soost, vanusest või rahvusest,“ ütles peaminister Ratas. „Me tähistame seda väärikalt nii Eestis kui ka välismaal, sest oma isamaa ajalugu tuleb tunda ja väärtustada. Tänavu täitub 100 aastat Petrogradis toimunud eestlaste meeleavaldustest ning sellele järgnenud sündmustest, mis on meie vaba riigi sünnilätteks. Tähistagem Eesti Vabariigi juubelit kuni Tartu rahu 100. aastapäevani üheskoos – igas külas, alevis, vallas ja linnas,“ rõhutas peaminister.

Peaministri Peterburi külastus algas lillede asetamisega metroojaama „Tehnoloogiainstituut – 2“ ees mälestamaks esmaspäevase, 03.04, terrorirünnaku ohvreid.

Jüri Ratas Peterburis 2017

VAIKUSEHETK. Lillede asetamine Peterburi Tehnoloogia Instituudi metroojaama juurde mälestamaks terrorirünnaku ohvreid. Foto: valitsus.ee

Jaani kirikus avas peaminister mälestustahvli 100 aasta taguse meeleavalduse meenutamiseks, kõneles Jaani Kiriku Fondi esimees Jüri Trei. Mälestustahvli õnnistas EELK peapiiskop Urmas Viilma. Samuti avati fotonäitus (koostanud Jaani Kiriku Fond ja Tippfoto) toonaste sündmuste ja Jaani kiriku seotusest.

Urmas Viilma juhatatud jumalateenistusel esines Peterburi eestlaste segakoor „Kaja“, peapiiskop mälestas oma jutluses ka Peterburi ja Stockholmi terrorirünnakute ohvreid.

Eesti Rahvusmeeskoori (dirigent Mikk Üleoja) kontsert „Püha paik“ algas Eesti Vabariigi peakonsuli Peterburis Jaanus Kirikmäe tervitussõnadega. Peterburi ja Stockholmi terrorirünnakute ohvreid mälestati minutilise seisakuga. Eesti peaminister Jüri Ratas pidas kõne, milles sõnas: „«Peterburi vaimuelu keskuseks oli olnud juba mitu aastakümmet Jaani kirik, millel on ka minu perekonna loos väga oluline koht. Siinsamas pühas paigas ristiti 1909. aastal minu armas vanaema“.

Peaminister rõhutas: „Vaatamata pingelisele olukorrale maailmas ning jätkuvale konfliktile Euroopas, usun ma täie veendumusega, et meie iseseisvus on täna kaitstud paremini kui iial varem. Eestlastel ei tule enam kunagi käia vabaduse võtmete järel mõne teise riigi pealinnas ja avaldada meelt rahva enesemääramise õiguse teostamiseks“. Kontsert kava keskendus Peterburiga seotud Eesti heliloojate (nt Cyrillus Kreek, Mart Saar, Artur Kapp, Rudolf Tobias) ning nende õpilaste loomingule. „Sada aastat tagasi elas Peterburis rohkem eestlasi kui Tallinnas. Siit linnast on alguse saanud eesti kultuur, haridus, sõjaväelased… Palju-palju eestlasi on siin linnas elanud ja õppinud“,  ütles Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten.

Peterburi Eesti Seltsi liikmed koos Ratasega

ÜHISFOTO KOOS EESTI KOGUKONNAGA. Peaministrist paremal peakonsul Jaanus Kirikmäe ja suursaadik Moskvas Arti Hilpus. Foto: valitsus.ee

Eesti Jaani kogudus loodi Peterburis 175 aastat tagasi ehk 1842. aastal. Jaani kirik avati 1860. aastal. Aastal 1930 võõrandati kirik koguduselt ja jumalateenistused keelati, kogudus suleti. Eesti luteri kogudus alustas uuesti tegevust 1994. aastal ning kirik taasavati 20. veebruaril 2011. Kiriku taasavamisel osalesid president Toomas Hendrik Ilves, välisminister Urmas Paet ja kultuuriminister Laine Randjärv. Peterburi Jaani kirikut külastas 2013. aastal ka peaminister Andrus Ansip.

Kasutatud materjalid ja allikad: „Peterburi Teataja“, „Eesti Ekspress“, wikipedia, Raimo Pullati, Ea Janseni ja Mart Laari kirjutised. Eriline tänu Jüri Treile.

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.