panelarrow

Hiina roll uuel aastal

| 0 comments

Marten Kokk

Marten Kokk töötab suursaadikuna Pekingis alates 2016. aasta suvest.

Marten Kokk, suursaadik Pekingis

28. jaanuaril algab Hiinas uus aasta – aasta mis saab olema ka Hiina jaoks ilmselt täis muutusi. Eelkõige langeb Hiinale (mingil määral isegi vastu nende enda tahtmist) senisest olulisem roll globaliseerumise näo kujundamisel ja vabakaubanduse edendamisel.

1989. aastal oli Hiina maailma suurima rahvaarvuga riik, kuid Hiina majanduse suurus oli maailmas alles üheksas. Nüüdseks on Hiinast saanud maailma suuruselt teine majandus ning maailma suurim eksportija ja see on toimunud esmajoones tänu vabakaubanduse edenemisele ning justnimelt globaliseerumisele. Seega on need kaks asja Hiina vaatenurgast suure ja positiivse tähtsusega.

Eelmisel nädalal pidas Hiina president Xi Jinping Maailma Majandusfoorumil Davosis märgilise kõne vabakaubanduse olulisusest ning globaliseerumise positiivsetest külgedest, mis sai maailma meedias ka rohkesti tähelepanu. Osaliselt seetõttu, et ametisse astuv USA president on Hiinat tugevalt kritiseerinud ning oodati Hiina avalikumat vastust ja seisukohavõtte globaalsete probleemide lahendamisel, kuid peamiselt seetõttu, et Hiinal on ka tegelikult potentsiaali saada sel teemal maailmas vähemalt mõneks ajaks eestkõnelejaks.

Marten Kokk ja Hiina president

PRESIDENT JA SUURSAADIK. Hiina president Xi Jinping ja Eesti suursaadik Marten Kokk.

Hiina majanduse väljavaated on jätkuvalt head – eelmise aasta majanduskasv tervikuna 6.7 % tõstis nad taaskord Indiast mööda kiireima majanduskasvuga riigiks maailmas. 6.7% on muidugi natuke madalam kui viimaste aastakümnete keskmine, aga siiski väga kõrge, arvestades Hiina suurust ja erinevusi regioonide vahel. Kokkuvõttes tuleb üks kolmandik kogu maailma majanduskasvust tänasel päeval ikkagi Hiinast.

Ka koht selle sõnumi edastamiseks polnud valitud juhuslikult – Davos on maailma ärieliidi kogunemiskohaks juba aastakümneid  ja Hiina president polnud seal kunagi varem esinenud. Paljude Lääne riigipeade puudumine andis Xi-le unikaalse võimaluse ja platvormi näitamaks Pekingi olulisuse tõusu globaalsete asjade otsustamisel.

Kõne sisu polnud iseenesest suunatud veel liidrirolli võtmisele, kuid sõnumid olid väga selged. Protektsionism on oma olemuselt halb, see on Xi sõnul justkui enda „lukustamine tuppa, kuhu ei pääse vihm ja tuul, kuid sinna ei pääse siis ka valgus ja õhk“; ja „tormi korral ei tule varjuda sadamasse, sest nii ei jõua me iialgi teisele poole ookeani“. Hiina on seda omal nahal proovinud ja suudab oma tänast edu hinnata ning mõista selle tekkepõhjuseid.

Marten Hiina VMs

HIINA VÄLISMINISTEERIUMIS. Volikirjade koopiate üleandmine Hiina välisministeeriumis.

Globaliseerumine pole iseenesest kuidagi tekitanud maailma suurimaid probleeme – Süüria kriisi ega ka 2008. aastal alanud majanduskriisi, mis paljude majandusteadlaste arvates pole veel tänasekski läbi (globaalne majanduskasv ja investeeringud on madalamad ajaloolisest keskmisest, kaubandusmahud vähenevad) või on see jätnud sügavaid haavu (OECD andmetel on kriisi järgselt suurenenud ebavõrdsus praktiliselt kogu arenenud maailmas).  Globaalse majanduskriisi põhjustajana nimetas Xi kasumite liigset tagaajamist ja ebavõrdset jagunemist.

Suurim probleem globaliseerumisega on see, et sellest saadav kasu ei jagune inimeste vahel võrdselt – majanduskasv peab olema eeskätt kestlik ja kaasav, kõik inimesed peavad sellest osa saama, et vältida populismi pealetungi. Selle eesmärgi saavutamine pole lihtne, protektsionism kaubanduses ja ainult sissepoole vaatamine välispoliitikas ei aita samuti neid probleeme edukalt lahendada. Globaliseerumine toob kaasa küll mõningate töökohtade kadumise, kuid loob asemele palju uusi ja kõrgemat lisandväärtust ning kõrgemat palka pakkuvaid töökohti, haridussüsteemid peavad nende muutustega suutma kohaneda.

Lisaks globaliseerumisele saab USA valimiste valguses Hiinal olema oluline roll ka Pariisi kliimaleppe rakendamise eestvedamisel koos Euroopa Liiduga.

Hiina mõtlemises on toimunud laiahaardeline ja põhjalik muutus seoses reaalse olukorraga Põhja- ja Kirde-Hiina linnades leviva hingematva suduga. Kliimamuutuste ja saastega võitlemine pole siin mingi sõnakõlks – majanduslik progress on võimalik ainult kooskõlas loodushoiuga ning inimese ja ühiskonna vahelises harmoonias.  Nii et tulemas on välispoliitiliselt erakordselt huvitav uus aasta – Xīn Nián Kuài Lè!

Tekst on avaldatud ka ajalehe Postimees arvamusküljel.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.