panelarrow

President Trumpil mesinädalaid ei tule

| 0 comments

Kallakas

Priit Kallakasel oli võimalus eelmisel aastal kaasa elada USA presidendivalimistele ja see huvi on püsinud tänaseni.

Poliitikaosakonna lauaülem Priit Kallakas avaldab oma isiklikke vaateid.

Ameerika Ühendriikide 45. president Donald Trump on jõudnud ametis olla vaid loetud päevad, kuid nende üksikute päevadega on selgeks saanud, et ametisse sisselamise mesinädalaid Trumpi administratsioon pidada ei saa.

Donald Trumpi ametisse astumise kõne kordas veelkord üle presidendi prioriteedid ja maailmavaate.  Trumpi sõnavõtt oli suunatud Ameerikale ning eelkõige tema valijatele. See sõnavõtt oli lihtne, jõuline ja jätkas loogiliselt sealt, kus valimiskampaania ajal pooleli jäi. Kõne ei olnud mõeldud välispoliitika analüütikutele, kes sõnavõtu ridadest ja nende vahelt proovivad välja lugeda globaalseid trende.  Esimest korda, vähemalt 40 viimase aasta jooksul, ehk alates Jimmy Carteri ametisse vannutamisest 1977. aastal, ei maininud uus president oma kõnes kordagi väärtusi, põhiseadust ega tsiteerinud riigi asutajaid. Seevastu seadis esikohale huvid, Ameerika huvid.

Trumpi reklaam valimiskampaania üritusel Pennsylvania osariigis. Foto: Priit Kallakas

Kui 9. novembri varajastel hommikutundidel peetud võidukõnes näitas Trump suuremeelsust, kiitis Hillary Clintonit ja lubas lõhenenud ühiskonna taasühendada, siis päev-päeva järel näeme me nii 140 tähemärgilistes säutsudes kui ka ametisse astunud presidendi kõnedes, et vana-Trump on tagasi, õieti ta ei ole kusagile läinudki. President Trumpi ei hooli, et tema toetusreiting ametisse astumise päeval oli rekordiliselt madal. Donald Trump ei usu neid numbreid. Need samad küsitlused ennustasid  ka Clintonile ülekaalukat valimisvõitu.

Donald Trumpil on missioon Ameerika suureks teha ning võim rahvale tagasi anda. Kas tema soovid ja võimalused kokku langevad, nagu sooviti Leonid Gaidai Šuriku seiklustes, on aga omaette küsimus. Trump ei ihka olla maailma liider, ta tahab olla suurte tähtedega Ameerika President. Trumpi välispoliitika on sisepoliitika peegeldus, milles domineerivad võitlus terrorismi ja eeskätt Daeshiga ja teisalt on prioriteet kaubanduspoliitika.  Need on valdkonnad, millele Trump keskendus oma kampaania ajal ja mis on mõistetavad ka tema valijatele. 11. september 2001 ei unune ameeriklastel enam kunagi. Aeg-ajalt korduvad terrorirünnakud kisuvad jätkuvalt ühiskonna arme lahti, mistõttu pole imestada, et just ISISt ja rahvusvahelist terrorismi peavad ameeriklased kõige suurimaks ohuks riigile (Pew Research Center, 2017). Olgu vahemärkusena öeldud, et sama küsitluse järgi on tuumarelvad ameeriklaste silmis suuruselt teiseks ohuks pärast islamiterrorismi.

Priit Kallakas

Autor valimistulemuste jälgimisel Washington DCs National Press Club’is 8. novembril.

Kaubanduspoliitikas langes Trumpi globaliseerumise vastane retoorika väga viljakale pinnasele. Valimispäeva eel arvas 43 protsenti Ameerika valijatest ja üle 80 protsendi Trumpi valijaskonnast, et nende elujärg on halvenenud pärast 2008. aasta majanduskriisi (Pew Research Center, 2016).  Ehkki tootlikus on viimasel kümnendil kasvanud ca 85 protsenti, on töökohtade arv samal ajal vähenenud ligi kolmandiku võrra ning hoolimata tehnoloogia arengust, peetakse selle peamiseks põhjuseks nõrka positsiooni rahvusvahelises kaubanduses ja töökohtade liikumist Ameerikast välja.

Ei pea olema majandus- või sotsiaalteadlane, et näha sotsiaalse nõudluse-pakkumise toimimist Trumpi poliitikate kujunemisel. Loomulikult Trumpi vaated ei vasta suurele osale USA valijate ootustele, kuid demokraatide toetajate ootused, millele Trump ei vasta (haridus, keskkond, tervishoiu rahastus, naiste ja vähemuste õigused jne), ei ole USA politoloog Ronald Ingleharti kirjeldatud ühiskonna ellujäämisväärtused (survival values), vaid eelkõige eneseväljenduse väärtused (self-expression values), mis ei mobiliseerinud inimesi piisavalt valimiskastide juurde tulema.

Tulles tagasi välispoliitika juurde, siis võibki eeldada, et Trumpi tähelepanu jagub eelkõige kahele eelnimetatud teemale ning kõik muu jääb tahaplaanile, vähemalt 2017. aastal. Keerulises olukorras on seetõttu ka Euroopa Liit. The Timesile ja Bildile antud intervjuus tuli veel kord esile, et Trumpil on Euroopa Liiduga eeskätt negatiivsed kogemused ning ta peab Liitu nõrgaks, kust veel nii mõnigi liikmesriik lähiajal lahkub. Trump eelistab suhelda riigijuhtidega vahetult, mitte bürokraatiavaiba alla mattuva organisatsiooniga. Heaks näiteks on Trumpi soov kiirelt edasi liikuda kahepoolse vabakaubandusleppega Ühendkuningriikidega, mitteEuroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vabakaubandusleppe TTIPiga, mida Trump üldse ei soovi hetkel käsitleda.

Elevandiga küpsis

Valimisõhtu banketil sai maitsta elevandikujulisi küpsiseid. Vabariiklaste partei sümboliks on juba alates 1874. aastast olnud elevant. 1874. aastal kujutati vabariiklaste parteid ühel karikatuuril elevandina ja sellest ajast on parteid seostatud just selle loomaga. Elevant sümboliseerib tugevust ja väärikust. Foto: Priit Kallakas

Euroopa Liidul ei ole hetkel muud võimalust kui suhetes USAga jääda endale kindlaks, säilitada ühtsus ja välja töötada mänguplaan, kuidas Trumpi administratsioonile selgitada, et Vana Maailm on USAle asendamatuks partneriks nii terrorismiga võitluses, rahvusvaheliste kriiside lahendamisel kui ka USAs töökohtade loomisel. Faktid soosivad Euroopa Liitu. 80 protsenti USAsse minevatest otseinvesteeringutest on Euroopa Liidu päritolu. Euroopa Liidu liikmesriigid impordivad igal aastal 249 miljardi dollari väärtuses kaupu USAst. Ligi 60 protsenti Ameerika ettevõtete varadest on paigutatud Euroopasse.

Mis Eestisse puutub, siis Ameerika Ühendriigid on ja jäävad julgeoleku seisukohalt kõige tähtsamaks strateegiliseks partneriks. USA ja NATO vägede kohalolu Eestis ja NATO idatiival laiemalt kannab meie heidutusvõimes asendamatut rolli.

Hea oli kuulda nii kaitseminister James Mattise kui ka välisministri kandidaadi Rex Tillersoni sõnavõtte Senati kuulamistel. Mõlemad kinnitasid, et NATO ja USA vägede kohalolu NATO idatiival peab jätkuma. Eesti kaitseväelased on võidelnud õlg-õla kõrval USA sõduritega Afganistanis ja Iraagis, me täidame endale võetud kahe protsendi kaitsekulutuste kohustust ja me teame, et meie panust hinnatakse USAs kõrgelt. Lõpuks sõltub kõik siiski sellest, mil määral Donald Trump oma kaaskonda otsuste tegemisse kaasab, kuid Eestil on Washingtonis väga tugev ja professionaalne esindus ja meie head diplomaadid teevad Eesti seisukohtade tutvustamisel nii Kongressis, administratsiooni juures kui ka mõttekodade suunal vägagi tasemel tööd.

Samas nagu ka Mikk Salu möödunud nädalal Eesti Ekspressis kirjutas, on Eestile kujunenud või kujunemas rinderiigi maine. See on probleem ja seda tuleb tunnistada. Me peame rohkem esile tõstma positiivset Eestit, mitte sõjahirmu ja meil on mida pakkuda. Eestil on väga tugev e- riigi maine ning USAs on nii osariigid, ettevõtted kui ka valitsusasutused huvitatud Eestiga koostöö tegemisest. Peamiseks probleemiks selles valdkonnas on siiski mastaapide erinevused. Ehkki Eestil on olemas ameeriklasi huvitavad teadmised ja kogemused, aga meil napib USA suunal suuremate projektide elluviimiseks eelkõige raha- ja inimressurssi. Võib-olla tuleks mõelda suuremate riiklike ressursside suunamist meie digi- ja kübervaldkonda, sest sellest võidavad lõpuks kõik.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.