panelarrow

Kultuur välispoliitikas

| 0 comments

Kultuuripreemiad 2016

Välisminister koos kultuuripreemia laureaatidega 4. jaanuaril välisministeeriumis.

Kaire Jürgenson, avalike suhete osakonna kultuuridiplomaatia nõunik

Kultuuril on riigi tuntuse kasvatamisel oluline roll. Kultuuri kaudu saab esmapilgul võõrana paistev riik ja rahvas tuttavamaks ning selle abil loodav positiivne kuvand loob soodsama pinnase  koostööks teistes valdkondades.

Lisaks osatähtsusele riikidevahelistes suhetes on kultuuri üha suurem roll ka rahvusvahelises koostöös. Nii Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogu erinevates töögruppides kui ka Pariisis UNESCOs räägitakse kultuurist välispoliitikas. Euroopa Liidus toimib liikmesriikide aktiivne kultuurisuhtlus EL kultuuriinstituutide võrgustikus ja järjest rohkem rõhku pannakse ühistele kultuurisuhetele kolmandate riikidega. UNESCO tegevus kultuuriväärtuste kaitsmisel on tänases maailmas ülimalt oluline.

Välispoliitikas on kultuuridiplomaatiaks erinevaid võimalusi. 2016. aastal oli Eesti Euroopa Nõukogu eesistuja. Eesistujana avanes meil võimalus tutvustada Strasbourgis ja Alsace’i piirkonnas eesti kultuuri laiemalt ja loodud kontaktide kaudu soodustada kultuurikoostöö jätkumist ka peale eesistumiseperioodi lõppu. Ametliku kultuuriprogrammi raames esitlesime Annika Haasi fotokunsti, eesti filmiloomingut, koorimuusikat kammerkoori Voces Musicales esituses, raamatuillustraatorite loomingut, ehtekollektsiooni „Hõbevalgeim“ ning toidukultuuri. Lisaprogramm hõlmas jazzi, arhitektuuri ning tänavakunsti.

rahvas

Hetk pidulikust tseremooniast.

Eesti on 2017. aasta teisel poolaastal Euroopa Liidu eesistujariik ning traditsiooniliselt kaasneb eesistumisega ka kultuuriprogramm. Eestit tutvustav laiaulatuslik programm ulatub Euroopa erinevatesse nurkadesse ning ka väljapoole Euroopat. Eesistumisega seotud kultuuriprogramm annab 2018. aasta algul teatepulga üle riigi 100. juubeli tähistamisele, mis on veelgi sündmusterohkem.

Eesti riigi nähtavamaks rääkimine ja tegemine on diplomaatide üks olulisemaid ülesandeid. Kultuuri kaudu oma riigi tutvustamine on meid kindlasti nii nähtavamaks kui tuttavamaks teinud. Kindlasti ei tee diplomaadid seda üksi, ei saagi teha, vaid ikka koostöös loomeisikutega. Seetõttu on välisministeeriumil ka traditsioon tänada ja tunnustada meie häid koostööpartnerid. Välisministeeriumi kultuuripreemia on pälvinud Imbi Paju, Tiit, Ojasoo, Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, Tiina Lokk, Aivar Mäe, Aet Maatee, Veronika Portsmuth, Märt Agu, Raul Talmar, ansambel Ewert and The Two Dragons, mängufilmide „Eestlanna Pariisis“ ja „Mandariinid“ tegijad, Kalle Kasemaa, Anne Erm, ERSO, Kristiina Ehin ja Ilmar Lehtpere, Sirje Helme, Madis Kolk, Helen Sildna, Veljo Tormis ja Aare Hõrn.

Käesoleva aasta 4.jaanuaril tunnustasime loomeisikuid juba kaheksandat korda.

kaire-ka

Ilona Gurjanova sai preemia Eesti disaini paremikku tutvustava rändnäituse algatuse eest.

Tunnustasime Ilona Gurjanovat, kelle algatusel töötas Eesti Disainerite Liit välja kontseptsiooni ja rändnäituse „Suurus ei loe“. Eesti disaini paremikku tutvustavat näitust on välisesinduste kaasabil esitletud Belgias, Austrias, Suurbritannias, Itaalias, Rootsis ja Prantsusmaal.

kaesurumine

Andrus Kõresaart tunnustati eesti arhitektuuri huvitavamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatud objekte tutvustava näituse eest.

Tunnustasime Andrus Kõresaart, kes on fotonäituse „Vana ja uus Eesti kaasaegses arhitektuuris“ kuraator. Koostöös välisesindustega on eesti arhitektuuri huvitavamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatud objekte tutvustavat näitust esitletud Suurbritannias, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Poolas, Ungaris, Venemaal ja Prantsusmaal.

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.