panelarrow

Tööstress ja organisatsiooniline toetus tsiviilmissioonidel

Luule Linno

Luule Linno kirjutas magistritöö tööstressist ja organisatsiooni toetusest tsiviilmissioonil.

Luule Linno, personaliarenduse ja rahvusvahelise personalipoliitika büroo lauaülem

Sellel aastal möödus viis aastat rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse vastuvõtmisest, millega anti välisministeeriumile juurde üks oluline tegevusvaldkond, nimelt tsiviilekspertide lähetamine pikaajalistele rahvusvahelistele tsiviilmissioonidele. Selle aja jooksul on seaduse alusel pikaajalisele tsiviilmissioonile lähetatud 40 eksperti. Käesoleval hetkel on seaduse alusel lähetatud 11 eksperti, kes viibivad rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel Afganistanis (EUPOL Afghanistan, Resolute Support), Gruusias (EUMM Georgia), Kosovos (UNMIK), Palestiinas (EUPOL COPPS) ja Ukrainas (EUAM Ukraine). Eelnevalt on välisministeerium lähetanud tsiviileksperte ka Euroopa Liidu missioonidele Bosnia ja Hertsegoviinas (EUPM BiH), Moldovas (EUBAM Moldova), Kosovos (EULEX Kosovo) ning NATO missioonidele Afganistanis (NTMA, ISAF). Eesti on viimase viie aasta jooksul panustanud lähetatud tsiviilekspertidega peamiselt EL missioonidele ja vähemal määral ka NATO missioonidele, ning alates sellest aastast ka ÜRO missioonile.

Tsiviilses kriisiohjes osalemine on Eesti välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa,  aidates rahvusvaheliste kriiside ennetamise, konfliktide lahendamise ning leevendamise kaudu kindlustada rahu ja stabiilsust maailmas. Ühtlasi võimaldab see tugevdada rahvusvaheliste organisatsioonide kriisiohjevõimekust ning kasutada missioonidel omandatud kogemusi-teadmisi oma riigi hüvanguks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks. Samas on seadus välisministeeriumi jaoks toonud kaasa täiesti uusi praktilist laadi ülesandeid, alates tsiviilekspertide värbamisest, koolitamisest, varustamisest jne. See on olnud paljuski õppimine tegevuse käigus. Tsiviilekspertide toetussüsteemi edasiarendamine ning täiustamine on jätkuvalt meie südameasjaks.

Jaana Napa

EUMM Georgia missioonil, oma vastutuspiirkonna vaatlemine.

Võrreldes relvastatud kriisiohjega on tsiviilse kriisireguleerimise kogemus rahvusvahelisel tasandil märksa lühiajalisem ning paljud sellega seotud rahvusvahelised normid ja praktikad on alles kujunemisel. Lähetatavate riikide vaatepunktist muudab toetussüsteemi kujundamise keerukamaks see, et mitte üksnes ei erine tsiviileksperdid lähetatud või lepinguliste ekspertidena oma juriidilise staatuse poolest, aga ka kõikvõimalikud personalipraktikad on nii organisatsiooniti kui ka missiooniti äärmiselt erinevad. Kindlustamaks hoolsuskohustuse (duty of care) täitmise nii rahvuvaheliste organisatsioonide kui lähetavate riikide poolt on grupp riike asunud välja töötama tsiviileksperte puudutava hoolsuskohustuse soovituslikke põhimõtteid. Eesti on olnud selles protsessis aktiivne osaline, sest ühise arusaama kujunemine hoolsuskohustuse ulatusest ning ühtsete standardite loomine aitab paremini kohandada siseriiklikku toetussüsteemi.

Vaatlus

EUMM Georgia, Töö on puhas rõõm. Milline vaade!

Hoolsuskohustus hõlmab endas ka psühhosotsiaalsete riskiteguritega tegelemist. Samamoodi kohustab tööandjat püshhosotsiaalseid riske hindama ja nende ennatamiseks vajalikke meetmeid rakendama Eesti töötervise ja tööohutuse seadus. Kuigi siiani on mõistatavatel põhjustel tsiviilmissioonidel põhitähelepanu olnud füüsilise turvalisuse tagamisel, seda eelkõige kriitilise julgeolekuolukorraga piirkondades, ei saa psühhosotsiaalsete ohutegurite, sealhulgas tööstressi tähendust töötajate tervisele ja heaolule alahinnata. Selgitamaks tsiviilmissioonil esinevaid stressi ning tööstressiga seotud probleeme, viidi Eesti tsiviilekspertide seas poolstruktureeritud intervjuude abil läbi kvalitatiivne uuring, mille alusel valmis magistritöö Tallinna Tehnikaülikoolis. Uuringus osales 12 Eesti poolt lähetatud tsiviileksperti, kes viibisid uuringu läbiviimise hetkel missioonil või olid sealt tagasi pöördunud ühe aasta jooksul. Uuringus sooviti teada, kuidas tsiviileksperdid mõistavad stressi ja tööstressi, milliseid stressoreid  on nad tsiviilmissioonil kogenud, millised tegurid aitavad nende hinnangul stressiga toime tulla, kuivõrd ollakse kursis nii missiooni kui lähetajariigi poolt rakendatud organisatsiooniliste toetusmeetmetega ning kuidas neid hinnatakse. Samuti anti ekspertidele võimalus omapoolsete ettepanekute tegemiseks.

Eluolu

EUPOL COPPS missioonil Palestiinas, plahvatusejärgne olukord.

Uuringust ilmnes, et kuigi kokkupuudet stressi ja tööstressiga tunnitasid praktiliselt kõik uuringus osalejad, olid arusaamad stressi ja tööstressi tähendusest kui ka sellega tegelemise vajalikkusest väga erinevad. See võib olla seletatav sellega, et missioonidel enamasti puudub ühtsem lähenemine stressijuhtimisele ning vastavasisulist koolitust olid saanud vaid osad tsiviilekspertidest. Uuringu kohaselt kogevad tsiviileksperdid tsiviilmissioonidel palju erinevaid stressitegureid. Kõige enam nimetati intervjuudes organisatsioonilisi-juhtimisalaseid stressitegureid ning tööga seotud stressitegureid, vähem esinesid situatsioonilised ja isiklikud stressitegurid. Stressiga toimetulekul tuginevad tsiviileksperdid peamiselt isiklikele toetusteguritele ning teatud määral tööga seotud toetusteguritele, märgatavalt vähem aga situatsioonilistele ja organisatsioonilistele-juhtimisalastele teguritele. Samuti selgus, et tsiviileksperdid olid üldjoontes kursis tsiviileksperte puudutava üldise korraldusliku raamistiku ning välisministeeriumi poolt pakutavate toetusmeetmetega, kuid teadlikkus missiooni poolt rakendatud teotusmeetmetest oli pigem juhuslikku laadi. Selle põhjuseks võib olla, et rahvusvahelistes organisatsioonides, mille missioonidel Eesti tsiviileksperdid uuringu läbiviimise ajal töötasid, puudub laiahaardelisem lähenemine stressijuhtimisele ning rakendatud meetmed erinevad missiooniti.

Missiooni üleandmine

Resolute Support missioon Afghanistanis, üks ekspert alustab, teine lõpetab missiooni.

Uuringu tulemustes väljendub teatud vastuolu, mida on esile toodud ka teistes tööstressi teemalistes uurimustes – kuigi organisatsioonilised-juhtimisalased tegureid nimetati kõige olulisemate stressiallikatena, on organisatsiooni roll tsiviilekspertide jaoks stressiga toimetulekul pigem tagasihoidlik. Nii teoreetiliste lähenemiste kui ka praktilise kogemuse kohaselt on aga stressi ennetamine esmasel, organisatsioonilisel tasemel pikaajaliselt tõhusam kui stressi leevendamine ja tagajärgedega tegelemine indiviidi tasandil.

Läbiviidud uurimistöö soovitusteks välisministeeriumile oli ühelt poolt arendada edasi olemasolevat siseriiklikku toetussüsteemi koolituste sobitamise, perekondade kaasamise, tsiviilekspertide omavaheliste sidemete ning kokkukuuluvustunde tugevdamise ning kogemustevahetamise soodustamise, kriisiolukordade järgsete toetusmeetmete ning missioonijärgse toetussüsteemi arendamise teel. Teisalt peaks Eesti toetama rahvusvaheliste organisatsioonide poolt stressijuhtimist puudutavate poliitikate ning meetmete rakendamist missioonidel. Selliste meetmete olemasolu võiks olla üheks kriteeriumiks missioonile lähetamise üle otsustamisel.

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.