panelarrow

Eesti eesistumisest Euroopa Nõukogu Ministrite Komitees

Katrin Kivi, Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis

ambassadrice de l’Estonie; Katrin Kivi; portrait; présidence de l'estonie au conseil de l'europe

KATRIN KIVI vedas suursaadikuna koos oma meeskonnaga pool aastat kestnud eesistumist Strasbourgis. Foto: Jérôme Dorkel, Eurooa Nõukogu

Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993. Vaid kolm aastat hiljem saime me juba oma esimesed eesistumise tuleristsed selles Euroopa vanimas poliitilises organisatsioonis. Tänavu mais avanes Eestile uus võimalus juhtida kuue kuu jooksul Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee tööd.

Natuke ajaloost

Tõsiasi, et Euroopa Liit sündis II Maailmasõja järgse Euroopa soovist konkurentsi asendava majanduskoostöö järele, on laialt teada. Vähemtuntud on fakt, et Euroopa Nõukogu oli osa samast ideest, mis nägi ette demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi alaste arusaamade ühtlustamist.

Kuna osade riikide jaoks tundus majanduskoostööle südametunnistuselaadse lõimumise liitmine liiga ”intiimne”, tekkis  1940ndate lõpus paariaastase vahega kaks paralleelset koostöökogu. Nii nagu Eesti ja Soome jagavad sama hümnimeloodiat, jagavad Euroopa Nõukogu ja tänane Euroopa Liit sama lippu, olles ise siiski täiesti eraldiseisvad.

hoone-ellen-wuibaux

“EUROOPA PALEE” HOONE on Strasbourgis olnud Euroopa Nõukogu töökohaks alates aastast 1977. Foto: Ellen Wuibaux, Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogust sai sepikoda, kus valmisid kogu kontinendi demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi tagavad kokkulepped – tänaseks juba üle 200, millele tuleb pidevalt juurde uusi ja üha kaugeleminevamaid.  Siiski käivad Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit käsikäes  – esimene töötab täisajaga õigusruumi ehitajana,  teine elab ja toimetab kõnealuses õigusruumis, kasutades ise seda uute liikmesriikide ettevalmistuskoolina, samal ajal Euroopa Nõukogu jaoks suursponsor olles.

tramm-candice-imbert 25.11

EESISTUMINE ON JUST ALANUD. Kultuuriminister Indrek Saar 25. mail osalemas Eesti eesitumise logoga trammi sisseõnnistamisel. Foto: Candice Imbert, Euroopa Nõukogu

 

trammilogo

EESISTUMISE TRAMM. Eesti eesistumise logo Strsbourgi linna trammi aknal. Foto: Candice Imbert, Euroopa Nõukogu

Mida me plaanisime korda saata?

Eesistumine Euroopa Nõukogus on nagu prožektor, mis suunab valgusvihu teemadele, mida juhtriik oluliseks peab ja mille eelisedendamiseks on antud ajahetkel ilmselge vajadus. Meie suunasime oma valgusvihu inimõigustele ja õigusriigile internetis, lapseõigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele.

Lähtudes Eesti väga positiivsest e-kuvandist oodati meilt Euroopa Nõukogu interneti haldamise strateegia 2016-2019 tõhusat edendamist kõikides selle valdkondades. Paljudele juba klišeena tunduv põhimõte, et inimõigused peavad olema võrdselt tagatud nii on-line kui off-line, vajab endiselt järjekindlat juurutamist.

dalai-laama-candice-imbert

DALAI-LAAMA. Eesistujana oli õnn võõrustada ka dalai-laamat. Foto: Candice Imbert, Euroopa Nõukogu

Ajal kui koodide kirjutamine käib palju kiiremini kui seaduste loomine, ei saa jätta õige tasakaalu leidmist õiguste ja kohustuste vahel ainuüksi „vaba turu“ hooleks. Samas on oluline, et küberturvalisuse suurendamine  ei toimuks demokraatia nõrgestamise arvelt. Tegutsesime aktiivselt selle nimel, et Euroopa Nõukogul oleks oma unikaalsete juriidiliste instrumentidega (nt küberkuritegevuse ja andmekaitse konventsioonid, standardeid ja norme loovad otsused jms) jätkuvalt globaalne roll interneti haldamisel kõiki huvigruppe kaasates. Eesti kogemusele toetudes rõhutasime e-edu ühe saladusena usalduse tähtsust – see ei teki iseenesest, see tuleb välja teenida.

roivas-sandro-weltin

NO HATE. Peaminister Taavi Rõivas kannab 22. juunil parlamentaarsel assambleel esinedes rinnas märki “No Hate”. Foto: Sandro Weltin, Euroopa Nõukogu

Lapseõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vallas soovis Eesti samuti heita rohkem valgust interneti aspektile, mis on kui võlumets, kus kõik on võimalik, mis võimendab ja kiirendab nii head kui halba. Digikeskkonnas luuravad  ohuallikad on tihti varjatud ja anonüümsed ning vaja läheb teravat silma, et märgata, millal vabadusi proovile pannakse, millal neid kuritarvitatakse ja kust algab juba kriminaalne tegevus. Samas on aga võimalused igaühe isiklikuks arenguks ning mõttekaaslastega ühendumiseks samuti võrratult suuremad, kui neid vaid üles leida ja õigesti ära kasutada.

Usume, et see meil ka õnnestus, kui suunasime tähelepanu lastele, kes elavad digimaailmas ka siis, kui nad on kodu turvaliste seinte vahelt migrastioonikriisi tõmmatud. Või kui võtsime vaatluse alla, kas naistevastane vägivald internetis võib üles kaaluda võimalused, mida uus meedia soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tegelikult pakub.

lapse-oiguste-konverents-tallinnas-4-11

LAPSEÕIGUSTE KONVERENTS TALLINNAS. Ka Eestis toimus eesistumise üritusi.

Mis veel juhtus?

Lisaks hoolikalt planeeritud eesistumistegevustele toimus möödunud suvel ootamatu ja miljoneid rahulikke elanikke vapustanud sündmus Euroopa Nõukogu ühes suuremas liikmesriigis Türgis. Verine riigipöördekatse ning sellele järgnenud reaktsioon tõi inimõiguste, demokraatia ja õigusnormide kaitsmise eest seisvale organisatsioonile kohast lisatööd.

Türgi välisminister

Välisminister Marina Kaljurand ja Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu. Foto: Euroopa Nõukogu

Eestil  tuli võtta juhtroll, loomaks ja hoidmaks türklastega  dialoogi selle üle, mida antud keerulises olukorras oleks mõistlik ette võtta ja mida mitte. Selge on see, et Türgi peab jääma Euroopasse ja Euroopa peab jääma Türki.  Mõlemal on teineteist vaja – ärgu Türgi õigusriigi põhimõtetest taganegu ega ennast isoleerigu.

suur-saal-lopetamine

EESISTUMISE TEATEPULK LÄHEB KÜPROSELE. Ministrite Komitee suures saalis andis Eesti 22. novembril eesistumise üle Küprosele. Foto: Ellen Wuibaux, Euroopa Nõukogu

Mida me õppisime?

Eelsoojendusena Euroopa Liidu eesistumisele 2017 suvest, mis on määratult laiem ja mitmekesisem põld, kulus see harjutus igati ära. Võisime veenduda, et väiksel riigil nagu Eesti, millel on 25 aastaga üles ehitatud korralik riigiaparaat ning kus pole puudu hakkajatest visiooniga inimestest, on võimalik näidata teed, tuua kokku oma ala asjatundjaid, kes koos loovad sammhaaval uut ja paremat.

eesistumiselopetamine

EESISTUMINE ON EDUKALT LÕPULE JÕUDNUD. Vasakult: Katrin Kivi, Karmen Laus, välisminister Jürgen Ligi, Meelis Tiigimäe ja Kärt Juhasoo-Lawrence 22. novembril. Foto: Välisministeerium

Eesti Euroopa Liidu eesistumise suureks teemaks on kujunemas digitaalsele siseturule hoo sisse andmine.  Siinkohal on oluline teadvustada, et Euroopa Nõukogu haldab õiguslikus plaanis nii küberturvalisust kui inimõigusi internetis.

Tähelepanuväärne on ka, et üha suurema surve alla sattunud interneti suurfirmad  on kaalumas inimõiguste respekteerimiseks  dialoogiplatvormi sisse seadmist Euroopa Nõukoguga.   Seega – kaks organisatsiooni, mis algselt olidki mõeldud ühena, saavad uue võimaluse sulanduda kokku internetiajastul ja Eestil on siin olnud oma kindel roll.

Loe ka Karmen Lausi blogipostitust eesistumise algusest

EST_EN_logo_riba_rgb_150dpi

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.