panelarrow

Eesti-Ukraina suhete alustalad

eda1

Eda Ahi tegeleb välisministeeriumis Ukraina teemadega.

Eda Ahi, poliitikaosakonna Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo

8.-9. juunil rõõmustas Eestit oma visiidiga Ukraina välisminister Pavlo Klimkin, üks võtmefiguure Normandia formaadi läbirääkimistes, Ukraina esinägu ja -hääl välissuhtluses. Siinne postitus püüab avada Eesti-Ukraina suhete mõningaid külgi sellisena, nagu need praegusel hetkel paistavad ja välisministri visiidile konteksti andsid.

Pole saladus, et Eesti on kogu Venemaa agressiooni jooksul Ida-Ukrainas ja Krimmis püsinud vankumatult Ukraina kõrval. Siiski on see vaid üks osa kahe riigi mitmekülgsest suhtest, mille alustalade hulgas on siiski palju positiivsemaid ja püsivamaid ühisosi.

Venemaa agressiooni seljatamine, julgeoleku tagamine Euroopas

Kahtlemata on Ukraina viimase kahe aasta jooksul püsinud eurooplaste ja kogu maailma fookuses ilmselgel ebameeldival põhjusel, et 2014. aastal juhtus miski, mis oli paljude silmis juba muutunud pea et mõeldamatuks. Üks riik tungis kallale teisele suveräänsele riigile ja annekteeris osa sellest: Krimmi. Ukraina idaosas, Donbassis alustas Venemaa relvastatud konflikti, mis kestab siiamaani. ÜRO viimaste andmete järgi on sõjategevus Ukrainas nõudnud juba üle 9300 inimelu, üle 21 500 inimese on saanud vigastada.

27556337175_dd3648aaeb_z (1)

8.-9. juunil rõõmustas Eestit oma visiidiga Ukraina välisminister Pavlo Klimkin.

EL ja NATO on Venemaa agressioonile andnud kindlameelse – ja seejuures tsiviliseeritud – vastuse. Eesti on koos liitlaste ja partneritega astunud valjuhäälselt välja rahvusvahelise õiguse jämeda rikkumiste vastu. Üheskoos on Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestanud Venemaa tegude tõttu riigi vastu sanktsioonid. Lisaks Euroopa Liidule on sanktsioonid kehtestanud ka teised liitlased – USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Norra, Island jt. Me ei tunnusta Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist ja toetame tõhusat mittetunnustamispoliitikat. Vt infograafikut Krimmi ebaseaduslikust liitmisest Venemaaga.

Siinkohal annab jõudu meie endi ajalooline kogemus, kus paljud lääneriigid ei tunnustanud kolme Balti riiki Nõukogude Liidu osana. Meil võttis lausa viiskümmend aastat aega, et oma iseseisvus taastada, loodetavasti ei tule Ukrainal enda territoriaalse terviklikkuse taastamist sama kaua oodata.

Ukraina lõimumine Euroopa Liiduga

Alates Euroopa Liidu osaks saamisest toetab Eesti Ukraina tihedamat lõimumist organisatsiooniga. Miks? Eesti ja Ukraina on mitmes mõttes – võtkem kas või rahvaarv ja pindala – väga erinevad riigid. Siiski mõistab Eesti oma kogemusele toetudes hästi, et Euroopa Liidu tugi ja perspektiiv on Ukrainale hädavajalik, et sirguda demokraatlikuks ja tugevaks riigiks, mida tema elanikud usaldavad. Ukraina niisuguseks riigiks kasvamine on kogu Euroopa huvides.

Kuigi Ukrainat ootab veel ees üsna pikk integratsioonitee, on juba nii mõndagi saavutatud. Selle aasta algusest kohaldatakse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsiatsieerimislepingu vabakaubandusosa. See tähendab, et kaupade liikumine Ukraina ja ELi vahel on muutunud oluliselt lihtsamaks. Samuti on Ukraina täitnud kõik tingimused, et saavutada viisavabadus Euroopa Liiduga: Euroopa Komisjon on vastava ettepaneku juba teinud. Nüüd peaks olema vaid aja küsimus, mil Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament annavad Ukraina elanikele põhjust rõõmustada. Viisavabaduse sümboolne väärtus on samavõrra suur kui tehniline: Ukraina elanikele tähendab see, et EL paotab neile reaalselt oma ust, justkui öeldes: „Euroopa on meie ühine kodu.“

Mirjam Meisalu

Alates Euroopa Liidu osaks saamisest toetab Eesti Ukraina tihedamat lõimumist organisatsiooniga. Foto: Mirjam Meisalu

Ukraina reformide toetamine

Ukraina lõimumine ELi ja teiste organisatsioonidega on tihedalt seotud Ukraina siseriiklike protsessidega. Nii näiteks on ühest küljest tulnud Ukrainal täita tingimusi assotsieerimisleppe ratifitseerimiseks ja kohaldamiseks vajalike tingimuste edukaks täitmiseks. Ometi ei lõpe pingutus sugugi lepingu sõlmimisega. Näiteks eeldab juba praegu kohaldatav assotsiatsioonilepingu vabakaubandusosa, et Ukraina võtaks üle ELi reeglid, näiteks toiduohutuse valdkonnas. Selged raamistikud, nagu näiteks viisavabaduse tegevuskava ja assotsieerimislepe, pole seega eesmärgid iseeneses, vaid raamistikud, mis toetavad reforme ka siis, kui lepingute allkirjade tint on juba kuivanud. Seejuures tuleb pidada silmas, et Ukraina täidab reformikava, olles samal ajal Venemaaga sõjajalal. Seda arvestades on edu olnud märkimisväärne: näiteks on kõige kiuste jõutud kaugele politsei-, pangandus- ja energeetikasektori reformidega. Kindlasti on veel palju teha korruptsioonivastase võitluse ja õigussüsteemi vallas.

Kuidas Eesti Ukraina reformiprotsessi toetab? Ukraina on üks Eesti prioriteetriike arengukoostöö vallas. 2015-2016 jõuab Ukrainasse ühtekokku umbes 5 miljoni Euro väärtuses Eesti riigi arengu- ja humanitaarabi. Eesti-Ukraina arengukoostöö uue maastrateegia järgi on aastaks 2016 eelisvaldkonnad demokraatia areng ja heade valimistavade juurutamine, ettevõtluskeskkonna ja hariduse toetamine. Erilist rõhku oleme seni pannud e-teenuste arendamisele. Äsja kiideti heaks 16 uut Eesti  arengukoostööprojekti, mida lähiaastatel Ukrainas ellu viima hakatakse.

1-_MG_9337

Arengukoostöö projekt, mis praeguseks juba lõppenud. Elluviijaks HARED „Education for Sustainable Development and Democracy at the grassroot level“

Kahepoolsete suhete edendamine

Ülal kirjutatust on näha, et  Eesti läbikäimine Ukrainaga asetub palju laiemasse ja ambitsioonikamasse konteksti kui vaid kahepoolsed küsimused. Ometi peame oluliseks ka traditsiooniliste kahepoolsete suhete edendamist. Lisaks Pavlo Klimkinile on sel aastal Eestit külastanud mitu Ukraina delegatsiooni. Kevadel toimus Euroopa integratsiooniga tegelevate aseministrite visiit Eestisse, samuti on toimunud mitu õppereisi Ukraina välisministeeriumi ametnikele. Eelmisel aastal külastas Eestit Ukraina majandusarengu- ja kaubanduse minister Aivaras Abromavičius. Ukrainat on aastal 2016 juba külastanud peaminister ja Riigikogu esimees. 2015 jõudis Ukrainat väisata muljetavaldav nimekiri Eesti esindajaid: peaminister, kaitseväe juhataja, välisminister, justiitsminister, kaitseminister ja Riigikogu esimees.

Lisaks muudele olulistele teemadele on niisugustel kohtumistel jätkuvalt päevakorras ka Eesti-Ukraina majandus-, kultuuri-, haridus- ja muu koostöö. Mis seisus see koostöö aastal 2016 on? Kõnelegu arvud enese eest: Ukraina on Eesti investeeringute sihtriikide järjestuses 5. kohal, Eestis registreeritud välisriikide osalusega äriühingute pingereas on Ukraina samuti 5. kohal.  Kuigi viimase paari aasta sündmused Ukrainas on arusaadavalt mõjutanud Ukraina majandust ja seega ka Eesti-Ukraina majandussuhteid, on huvi ja võimalused tihedamaks koostöös igal juhul olemas. Ukraina üliõpilasi õpib 2015/2016. õppeaastal Eestis koguni 167, mis on pea poole rohkem kui aasta tagasi (Ukraina on saatjariikide seas kolmandal kohal).

Meie kaitsekoostöö eesmärk on pakkuda Ukrainale väljaõpet ja tuge keerulise julgeolekuolukorra seljatamiseks. Näiteks on Seli Tervisekeskuses alates eelmisest aastast saanud taastusravi 28 haavatud Ukraina sõdurit. Ka tihe kultuurikoostöö jätkub: 2016. aastal on plaanis Eesti-Ukraina kultuurikoostöö programmi uuendamine. Suurepärase kultuurikoostöö näide ja 2016. aasta üks kajastatumaid sündmusi Ukraina-Eesti suhetes oli Ukrainast ebaseaduslikult välja viidud ja Eesti piiril konfiskeeritud viikingiaegse mõõga naasmine kodumaale selle aasta mais.

mõõk

Ukrainast ebaseaduslikult välja viidud ja Eesti piiril konfiskeeritud viikingiaegne mõõk on leidnud juba tee tagasi Eestisse.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.