panelarrow

Külalispostitus – Noarootsi ja Jõgeva gümnaasiumiõpilaste muljed diplomaatia valikkursusest

Sarnaselt eelmise õppeaastaga lõpetasid Noarootsi gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased kooliaasta valikkursusega. Diplomaatiakursuse raames pidasid välisministeeriumi töötajad nädala vältel Noarootsis loenguid. Õpilased külastasid ka välisministeeriumi ning USA saatkonda Tallinnas ning kohtusid välisminister Maria Kaljurannaga. Jagame õpilaste muljeid kursusest ning loodame, et kõigil oli põnev nädal.

13346244_10156230131591980_2901216788839436761_o

Noarootsi gümnaasiumi õpilased välisministeeriumis

 

Diplomaatia

Kogu kursus oli väga hästi ülesehitatud ning huvi pakkus terve nädal. Hiilgehetked olid muidugi kohtumine välisministriga ning üldse kogu Tallinnas veedetud päev.

Mulle meeldis väga isiklik lähenemine lektorite poolt. Väga huvitav oli kuulata nende karjäärist ja kogu elust. Saime lähemalt teada, kuidas ikkagi saab ühest inimesest diplomaat.

Kõige rohkem meeldisid mulle Martin Karneri, Daniel Schaeri ja Toomas Kahuri loengud.

Osalt valisin selle kursuse sellepärast, et ka mu tädi töötab välisministeeriumis. Tänu sellele kursusele sain päris hea ülevaate, mis tema töö endast kujutab.

Mis mind paelus kõige rohkem Marina Kaljuranna juures, oli see, et peale igat teemat ta tegi väikese kokkuvõtte oma jutust. Tõi välja põhimõtte ning õpetas meile, kuidas seda kasutada.

Veel üks mõtlemapanev fakt oli see, et diplomaadiks võib saada põhimõtteliselt iga magistrikraadiga inimene. Ehk ei ole vahet, mida sa oled õppinud. Peamine on see, et sul oleks lai silmaring ja et asi sind huvitaks. Muidugi peab sul ka olema teadmisi ja oskusi, mis oleks välisministeeriumile kasulik.

See nädal Noarootsis muutis mind. Ma tõmbasin omale telefoni Postimehe appi, et ennast uudistega kurssi viia ja seda kasutan ma nüüd iga päev. See pani mind mõtlema teist moodi, hoopis laiemalt. Kui ma olin varem keskendunud oma huviorbiidi teemadele, siis nüüd tahan ma kõigest midagi teada saada.

Mu silmaring avanes, ma sain palju uut infot ka nt Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja teiste organisatsioonide kohta. Muidugi teadsin ma enne, et need eksisteerivad, kuid ma ei teadnud nende tegevusest nii palju, kui meile selle kursuse jooksul räägiti.

Meile räägiti ka, kui tähtsad on keeled. Nüüd ma lähen hoopis teise tundega vene keele tundi ja kaalun tõsiselt võtta järgmine aasta hispaania või prantsuse keele kursust.

Miinuseid ma tõesti ei leia, sest nagu ma juba mainisin, oli see kursus väga hästi ülesehitatud ning andis iga päev väga palju uusi teadmisi.

Suured tänud selle ülimalt huvitava kursuse eest!

Jaspre

 

Välisministeeriumi külastus

maristippo

Maris Tippo

Külastus algas personaliosakonna personalibüroo direktori Maris Tippo sissejuhatava sõnavõtuga, kus ta rääkis tööst välisministeeriumis.

Meile räägiti, kuidas on võimalik saada tööle välisministeeriumisse. Selleks on vajalik kõrgharidus, soovitatavalt magistrikraad. Lisaks sellele on vaja ka teada võõrkeeli. Praktikale oodatakse tavaliselt üliõpilasi, kes huvituvad välispoliitikast ja diplomaatiast. Lisaks räägiti rotatsioonist, mis tähendab töökoha muutust iga teatud aja tagant.

Meeleolukaid kogemusi ja lugusid tööst välisministeeriumis jagas noortele avalike suhete osakonna nõunik Jüri Trei.

Päeva lõpetuseks avanes noortel võimalus kohtuda Eesti välisministri Marina Kaljurannaga.

Annika, Ingrit, Artur ja Harald

 

USA saatkonna külastus

8. juunil külastasid Noarootsi Gümnaasiumi õpilased USA saatkonda Tallinnas Kentmanni tänaval. Samas hoones asus ka kümme aastat enne Nõukogude Liidu okupatsiooni USA diplomaatiline esindus ja kuhu taasiseseisvumise järel kolis sisse saatkond. Õpilastele tutvustati suurriigi saatkonna tööd.

Saatkonna ukse ees valvasid sissepääsu eestlastest saatkonna töötajad, kelle juhendamisel õpilased läbisid turvakontrolli. Saatkonna peamajja sisenedes võtsid õpilasi vastu mereväelastest koosnev turvakontroll, kus anti külastaja kaardid ning juhatati edasi konverentsisaali.

Enne suursaadiku saabumist jagati gümnasistidele kätte USA ja Eesti lippudega rinnamärgid. Suursaadik kõneles isiklikest kogemustest konsulitöö vallas ja lisas ka isiklikke kogemusi Eestiga seoses.

Tutvustati üritusi, mida korraldab USA saatkond, võimalustest internina kohapeal ja haridusteest enne diplomaadiks saamist.

Kristel ja Aige

 

Suursaadikud, Eesti esindamine välismaal

Suursaadik on Eesti riigi kõrgeim esindaja välisriigis. Suursaadiku tööst ja kogemustest rääkis meile Daniel Erik Schaer, kes on hetkel Eesti suursaadik Balkani riikides ning on Eestit esindanud Liibanonis ja Afganistanis ning töötanud Euroopa Liidu esinduses Ruandas. Liibanonis esindas ta Eestit sellel ajal kui seal olid pantvangis eesti ratturid 2011. aastal.

Kogenud diplomaat rääkis, kuidas sõjapiirkonnas võib diplomaadi töö sisaldada ka ohte. Diplomaat mainis, kuidas ta oli peatunud hotellis ning aknaklaasis oli olnud võimalik kuuliauk. Ta meenutas, kuidas piirkonnas, kus ta oli peatunud, toimus pommiplahvatus.

Greete, Mary

 

Euroopa Liit

Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, mille alla kuulub 28 liikmesriiki. Et tagada kestev rahu, asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1951. aastal Belgia, Itaalia, Madalmaade, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.  1957. aastal sõlmiti Rooma Leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus ehk ühisturg.

EL poliitvaldkondade alla kuuluvad kliima, keskkond, tervishoid, välissuhted ja julgeolek, õigusküsimused ja ränne. EL tugineb õigusriigi põhimõtetel, milles on liikmesriigid vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud. Euroopa liitu teatakse mitmete sümbolite järgi – Euroopa lipp, millel on 12 kuldset tähte sinisel taustal, Euroopa hümn, mille meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 9. sümfooniast, Euroopa päev, mida tähistatakse 9. mail, EL juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses”.

Euroopa Liidus on maksevahendiks Euro, mis on käibel 19 liikmesriigis. Euro rahatähed ja mündid võeti kasutusele 1. jaanuaril 2002. Eestis võeti Euro kasutusele 1. jaanuaril 2011.

Gendra ja Kristi-Maria

 

Välismajanduspoliitika

9. juunil külastas Noarootsi gümnaasiumi Jüri Seilenthal. Selle tunni teema oli välismajanduspoliitika ja põhiteema-„Kust tuleb Eesti raha?“. Loeng oli väga huvitav ja informatiivne. Saime teada, et Eesti toodab ja ekspordib tooteid kõrgel tasemel. Eestis on palju välisinvestoreid, kes rajavad siia uusi tehaseid ja annavad inimestele töökohti – selles mõttes Eesti on atraktiivne. Varem õpilased ei teadnud, et Eesti ekspordib kõige rohkem erinevaid masinaid ja teisel kohal selles nimekirjas on mineraalid. Kasuliku informatsiooni said gümnaasiumi õpilased teada äridiplomaatia kohta. Näiteks, et selle põhilised eesmärgid on informatsiooni andmine ning eesti ettevõte ja ettevõtjate kaitse.

Loeng jättis hea mulje ja pani mõtlema sellest, et tulevikus tahaks ka tegeleda ja toetada Eesti välismajanduspoliitikat.

Anna, Andrei

 

“Reisi targalt!” ja konsulitöö

7. juunil rääkis meile Kersti Eesmaa sellest, mida tuleb teha enne reisi ning tutvustas meile rakendust „Reisi Targalt“. Meile tutvustati reisimisega seotud ohtusid ja muid probleeme ning nüansse, millega tuleb arvestada välismaale minnes. Suurt tähelepanu pöörati asjadele, millest on enamus teadlikud, kuid tihti kiputakse unustama. Näiteks toodi välja isikut tõendava dokumendi kehtivusaja lõppemine ja reisi sihtkoha tavade ja kultuuriga tutvumine ning sealsete hiljutiste sündmustega kursis olemine. Soovitati ka end ning oma reisikaaslasi välisministeeriumi kodulehel registreerida. Eriti kummaliseks peeti seda, et reisijad ei tee reisikindlustust, mille väike maksumus on igati väärt abi õnnetusjuhtumi korral või annab lihtsalt kindlustunnet reisimise ajal.

Informatsiooni riikide ja reisimise kohta saab mobiilirakendusest „Reisi Targalt” või veebilehelt reisitargalt.vm.ee.

Eestil on 35 saatkonda ja neli konsulaati, välisministeeriumis ja esindustes töötab kokku 600 töötajat.
Konsulaarosakond tegeleb iga päev keskmiselt nelja uue konsulaarjuhtumiga. Iga kahe minuti tagant osutatakse üle maailma inimestele mõnda konsulaarteenust.

Igas minutis võetakse vastu mõnes Eesti esinduses vastu üks viisataotlus.

Laura, Mihkel ja Märt

 

Avalik diplomaatia

Kultuuril on suur roll diplomaatias olles sõnumitooja ja ühendaja. Avalike suhete osakond tegeleb erinevate visiitide ja ürituste korraldamise ning kajastamisega meedias. Suuremad koostööpartnerid on Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, EAS ja loomeliidud.

Avaliku diplomaatia peamisteks eesmärkideks  on arendada välja Eesti sõprade võrgustik, kes on Eesti kohta hästi informeeritud ning toetavad meie riigi positiivset kuvandit. Samuti tegeleb avalik diplomaatia Eesti kuvandi jälgimisega rahvusvahelises meedias. Neid eesmärke aitavad täita välisesindused, kultuuriatašeed, Eesti Instituut, aukonsulid, Eesti ettevõtted ning erinevate ürituste rahastamine väljaspool Eestit. Eesti  tutvustamisele välismaailmale  aitab kaasa 2018. aastal Eesti Euroopa Liidu eesistujariigiks olemine. Eelnevalt kahel aastal korraldatud projekt „100 sõpra“ on toonud kokku noored ajakirjanikud üle maailma, et tutvustada Eestit maailmale.

Avalik diplomaatia on üks tähtsatest alustaladest, mis hõlbustab Eesti ja teiste riikide vahelist koostööd.

 

Strateegiline kommunikatsioon

9. juunil külastas Noarootsi Gümnaasiumi Ilmar Raag. Ta rääkis õpilastele strateegilisest kommunikatsioonist ning selgitas, millistest põhimõtetest lähtudes peaks riik arendama oma strateegilist kommunikatsiooni. Lähemalt rääkis ta ka Eesti suhetest Euroopa Liidu ja Venemaaga.  Tähtsaks jututeemaks sai ka keeleline vähemus ning nende inimeste ajalugu Eestis.

Reelika ja Osvald

 

Arengukoostöö ja humanitaarabi

marje pihlak blogisse

Marje Pihlak

Hea oli kuulda kui suure panuse annab Eesti kriisipiirkondade aitamiseks, kuna Eesti on väike ja siin on riigisiseseid probleeme, millega tuleb igapäevaselt tegeleda.

Õpilased said teada palju põnevat ka vabatahtlike töö kohta ning samuti internetilehekülgi, kust uurida täpsemalt arengukoostöö ja humanitaarabi kohta. Marje Pihlak näitas ka teemaga seotud videolõike, mis avasid silmad, kuna nägime, kui halvad on olukorrad mõnedes kriisipiirkondades. Hea oli näha Punase Risti videoid, kus oli näha ka eestlastest abistajaid. Oli üllatav, et kui kuskil tekib hädaolukord, näiteks looduskatastroof, siis peavad eestlased väga kiiresti end valmis panema ja appi minema.

Loengus läbivõetud teemad ei jätnud kindlasti kedagi külmaks.

Maia ja Indrek Joosep

 

Riigiprotokoll

Protokoll tuleb kreekakeelsest sõnapaarist protos, mis tähendab „esimene“ ning kolla, mis tähendab liim. Protokoll on dokument,  mis luuakse koosolekute käigus ning selles pannakse paika vastuvõetud seadused/reeglid. See aitab juhtida riigi- ja organisatsioonivahelisi suhteid. Peamiselt, et vältida piinlikke olukordi ametlikel üritustel/visiitidel. Riikliku protokolli ülesanne on tegeleda kohalike välisesindustega ning siia tulevate välisriikide diplomaatide ning riigijuhtide vastuvõtmine.

Ervin Sven ja Georg

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.