panelarrow

Eesti ja Hiina kultuurisuhetest

DSC_0237

Meelis Kompus kirjutab meie blogisse külaliskirjutajana Eesti ja Hiina kultuurisuhetest.

Meelis Kompus, kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja (külaliskirjutaja)

Kui eestlasi võlub Hiina kordumatus, eksootika, siis Hiinas ollakse üha enam huvitatud kõigest, mis euroopalik, värske, puhas. Just seda Eesti ja Hiina diplomaatiliste suhete tähistamise 25. aastapäeva tähistamisel Pekingis pakutigi.

Eesti ja Hiina kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostööleping allkirjastati juba septembris 1993. Lepingu rakendamiseks koostatakse pidevalt koostööprogramme ning praegune programm aastateks 2013 kuni 2017 allkirjastati Pekingis 13. mail 2013. See tähendab, et tuleval aastal on plaanis allkirjastada uus programm ning ilmselt toimub see Eestis.

Kultuurisuhted Eesti ja Hiina vahel on olnud tihedad. Eesti kultuurimänedžerid ja pärandieksperdid on käinud vastastikku tutvumas üksteise kultuurikorraldusega, rääkimata muusikakollektiivide nagu Filharmoonia Kammerkoori, Estonian Dream Big Bandi, käsikellade ansambli Arsis või tšellokvarteti C-Jam ringreisidest. Mõistagi on toimunud vastukülaskäike Hiinast, millest laiema avalikkuse jaoks oli küllap üks meeldejäävamaid kahe Hiina koori osalemine 2015. aasta popkooripeol Tartus.

Need on vaid üksikud näited, mis kinnitavad vastastikust huvi suhete arendamise vastu.

 Kultuurisuhete arendamine Hiinaga käib kahe riigi kultuuriministeeriumide kaudu. Hiina kultuuriministri Luo Shugangi ja minister Indrek Saare kohtumisel (fotol) võeti kõne alla kahe riigi kultuurisuhete tihendamise võimalused. Hiina kultuuriminister võttis vastu kutse külastada lähitulevikus Eestit – miks mitte ei võiks see külastus toimuda 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeo ajal.

kohtub hiina kul-ministriga

Hiina kultuuriministri Luo Shugangi ja minister Indrek Saare kohtumisel võeti kõne alla kahe riigi kultuurisuhete tihendamise võimalused.

Shugang viitas kohtumisel omakorda perspektiividele loomemajanduse, pärandkultuuri ja noortevahetuse vallas. Ta tegi ettepaneku kummaski riigis oma maa kultuurikeskuse avamiseks, nii et Hiina kultuurikeskus loodaks Eestisse ning Eesti kultuurikeskus avataks Hiinas. Töö selles suunas on alanud.

Oluline on ka, et lähiaastate üks suuri koostööprojekte on muuhulgas kuulsa Pekingi ooperi esinemine Saaremaa 2018. aasta ooperipäevadel. Ka siin on läbirääkimised võimaluste üle alanud.

Peking tervikuna on tõeline suurriigi pealinn. Laiad puhtad tänavad ja üleelusuuruses valitsus- ja kultuurihooned annavad tunnistust Hiina kasvavast jõust ja mõjust. Eestil on hea sellega arvestada. Nii nagu näiteks põllumajandustootjaile on suureks turuks mõni keskmise suurusega Hiina linn, on sealsed kontserdisaalid ja muud võimalused enda loomingut esitleda ahvatlevaks turuks kõigile meie loovisikutele ja kollektiividele.

Pekingi kesklinnas asuv NCPA ehk Rahvuslik Etenduskunstide Keskus meenutab väljastpoolt õige pisut Stockholmis asuvat kuulsat Eriksson Globe`i, ent on sellest kordi suurem (fotol). See 2007. aastal valminud hoone on valmistatud titaanist ja klaasist ning seda ümbritseb kunstjärv. Mulje on erakordselt võimas nii seest ka kui väljast.

NCPA

2007. aastal valminud Pekingi Rahvusliku Etenduskunstide Keskuse hoone on valmistatud titaanist ja klaasist ning seda ümbritseb kunstjärv.

NCPA-l on neli saali (2398 kohaline ooperisaal, 2019 kohaline kontserdisaal, 1035 kohaline teatrisaal ning 556-kohaline eemaldatavate istmetega multifunktsionaalne saal). „Viies dimensioon“ aga hõlmab veealust koridori, oliivisaali, suurt fuajeed, näitusesaale ja katuseterrassi. Võimalusi erisugusteks ülesastumisteks on seal piiramatult, kui selleks ainult kokkulepped saavutatakse.

Huvitav on märkida, et kompleksi projekteeris prantsuse arhitekt Paul Andreu, kelle töid on paljud eestlased ilmselt ka näinud. Sama arhitekti kavandatud on muuhulgas Charles de Gaulle’i ja Orly lennujaam ning Pariisi La Défènse’i triumfikaar. Keskuse ehitus läks maksma 3,2 miljardit jüaani, mis mõistagi tekitas Hiinas ka suurt kriitikat.

NCPA keskuse väiksemas saalis leidis aset Eesti nädala avakontsert, kus astusid üles Maarja-Liis Ilus, Rein Rannap ning Trad. Attack.

Sfääriline hoone pole aga ainult kontserdisaal nagu Tallinnas asuv Nordea. See maja on ilmakuulsa Pekingi ooperi kodu. Pidades silmas just ooperit, on Kultuuriministeerium kutsunud NCPA delegatsiooni Saaremaa ooperipäevadele. Kaugem eesmärk on tuua Pekingi ooperietendused 2018. aasta Saaremaa ooperipäevadele. Aeg näitab, kuidas see korda läheb. Mõistagi on Hiina partneritele esialgu arusaamatud mastaapide vahed – et siin ei ole võimalik anda näiteks 50 etendust, vaid tuleb piirduda kolme kuni viie esitusega. Samal ajal on festivali hea maine ning eksootiline asukoht hiinlastele omamoodi „kommiks“.

Eesti suudab olla mitte ainult elamuste pakkuja, vaid ka muusikainstrumentide tipptootja. Estonia klaverid on sealsel turul juba kanna kinnitanud. Eesti saatkonna ruumides toimunud Estonia klaverivabriku ning klaverite tutvustus edasimüüjatele, osutus meeldivalt osavõtjaterohkeks (fotol). Estonia klaveri hea kõla kaunistas nii seda kui ka muid saatkonnas toimunud üritusi, kus viibisid nii Eesti partnerid Hiinast kui ka kodumaalt Pekingisse saabunud eri valdkondade esindajad.

Estonia klaveri esitlus

Eesti saatkonna ruumides toimus Estonia klaverivabriku ning klaverite tutvustus edasimüüjatele.

Ja veel. Pikad läbirääkimised on edukad siis, kui need päädivad allkirjadega lepingul, millest on kasu kummagi riigi loojatele. Meediaski kõlapinda saanud Eesti ja Hiina filmialane koostöö on seni olnud pigem harv, kuid kaastootmiselt takistuste kõrvaldamine hoogustab mõlema riigi filmitööstuse arengut ning kultuuri- ja majandusvahetust laiemalt. Selleks sõlmisidki kultuuriminister Indrek Saar ja Hiina ajakirjanduse, raadio, filmi ja televisiooni valitsuse aseminister Tong Gang kahe riigi filmikoostöö lepingu (fotol).

Lepe lihtsustab filmide kaastootmist ning hõlbustab filmiala professionaalide koostööd – täpsemalt öeldes, see leping ongi eeldus, et selline koostöö saab üldse sündida.

Millisest koostööst on juttu?

Hiina filmitööstus vajab euroopalikke võttekohti. Eestis on rahvusvaheliselt tunnustatud filmiala professionaale. Meil on tipptasemel järeltöötluse võimalused. Seda kõike saab Eesti oma Hiina partneritele pakkuda. Hiina kultuuri aseminister Tong Gang märkis omakorda, et Hiina ootab Eesti linateoseid osalema mainekatele Pekingi, Shanghai ja Siiditee filmifestivalidele.

Eesti on üldse neljateistkümnes riik maailmas, kellega Hiina sellise lepingu sõlmis.

Filmindus või meedia laiemalt on Hiinas üldse võimsust koguv – võiks öelda – tööstusharu. Hiina juhtiv TV-jaam CCTV alustas tegevust 1958. aastal. Saateid levitatakse rohkem kui 40 kanalil ning CCTVs töötab 10 000 inimest. Kanalite vaatajaskond on üle 1 miljardi inimese ning saateid antakse eetrisse 24 tundi järjest. Eestis võib CCTV venekeelseid saateid näha näiteks STV kaudu.

Aastal 2008, CCTV 50. aastapäevaks ehitati televisioonile uus ja huvitava arhitektuuriga peahoone (fotol). Tegemist on veidra kujuga pilvelõhkujaga, milles paiknevad kümned stuudiod, kontorid, toimetuseruumid. Maja luksuslikkus, töökeskkond, paneb muidugi õhku ahmima. Õdusad diivanitega istumisnurgad, väikesed kohviletid, pehmed vaibad ja klaaspõrand pilvelõhkuja ülakorrusel allpool haigutava sügaviku kohal, jätavad pigem mulje mõnest turismiobjektist kui telemajast.

Telejaama suurim stuudio, kus meie külaskäigu ajal salvestati parasjagu kohalikku superstaarisaadet, on 2300-ruutmeetrine. Võrdluseks, ETV suurim stuudio on pisut üle 400 ruutmeetr. Mastaabid on sedavõrd erinevad, ent koostööd on olnud ka siin. Nimelt, 2015. aasta juunis käis CCTV võttegrupp Eestis kajastamas popkooride laulupidu ja kahe Hiina koori osalust sellel. CCTVis läks sellest eetrisse tutvustus ja mh Hiina 2014. aasta populaarseim laul „Väike õunake“, mida kõik koorid laulsid hiina keeles.

Suure tänu peame kordaläinud nädala eest ütlema Eesti saatkonnale Hiinas – suursaadik Toomas Lukile ja tema toimekale kaaskonnale. Kivi haaval on koostööle vundament laotud ning selle vilju saab Eesti kultuurivaldkond maitsta juba praegu. Ja muidugi ka vastupidi. Eesti kultuuril on palju öelda ja anda meist niivõrd palju erinevale ning hiigelsuurele Hiinale.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.