panelarrow

Maailma Humanitaartippkohtumine Istanbulis, 23.-24. mai 2016

portree

Marje Pihlak on humanitaarabi tippkohtumise Eesti delegatsiooni liige. Foto: Hille Hanso

Marje Pihlak, arengukoostöö ja humanitaarabi büroo

“Kui tänane humanitaarabivajav 125- miljoniline kogukond moodustaks riigi, oleks see rahvaarvult 11. riik maailmas. Samuti oleks see kõige kiiremini kasvava elanikkonnaga riik” –  on üks viimastel kuudel enim kasutatud lauseid rahvusvahelistel humanitaarabi kohtumistel. See peaks andma teatud perspektiivi kogu abistamistegevusele.

Siinkohal ei räägi me pikaajalistest arengukoostööprogrammidest, vaid 125 miljonit inimest kuulub täna nende hulka, kes loodus-või inimtegevusest tingitud kriisi tulemusena vajab eluks vajalikku hädaabi. Olgu selleks ajutine peavari, toit, tervishoiuteenused või turvalisus ja kaitse.

Üleilmne humanitaarabisüsteem seisab suure väljakutse ees, kuidas kasvavatele kriisidele ja hädaabipalvetele vastata, kriise ennetada või paremini lahendada.

foto 1

ÜRO Maailma Humanitaartippkohtumine on esimene omataoline ÜRO 70 tegutsemisaasta jooksul. Foto: Mati Raidma

Üleilmne humanitaarabi tippkohtumine on esmakordne ÜRO 70- aastase tegutsemise jooksul. Tegemist ei ole valitsuste vahelise protsessiga, kuid loodetakse poliitilisi lubadusi ja hilisemat monitooringut, lubaduste edasi viimist ÜRO sotsiaal- ja majandusnõukogu ECOSOCi, peaassamblee UNGA raames.

Tippkohtumise aluseks on ÜRO peasekretäri raport „One Humanity, shared responsibility“ ja selle lisana „Agenda for Humanity“, mis valmisid kahe aasta jooksul toimunud regionaalsete konsultatsioonide tulemusena. Konsulteeriti doonorriikide, rahvusvaheliste humanitaarabi organisatsioonide, abivajajate kogukondade, eraettevõtete, akadeemia, diasporaa ja mittetulundusühingutega. Sealt tulenevalt kutsutakse kõiki osalejaid ühinema lubadustega, mis järgivad ÜRO raporti viite põhivaldkonda: 1) ülemaailmne juhtroll konfliktide ennetamiseks ja lõpetamiseks, 2) humaansuse kaitsmise normide järgimine, 3) kedagi ei tohi kõrvale jätta, 4) üleminek abi andmiselt abivajaduse vähendamisele ja 5) investeerimine inimkonda.

Eesti osaleb maailma humanitaartippkohtumisel 8-liikmelise delegatsiooniga, kuhu kuuluvad nii mittetulundusühingute (AKÜ, Mondo), Riigikogu, Päästeameti ja Välisministeeriumi esindajad.

Eesti delegatsioonijuht on Väino Reinart (VM välismajanduse ja arengukoostöö asekantsler), delegatsiooni kuuluvad suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson, välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktor Kaili Terras, sama büroo humanitaarabi lauaülem Marje Pihlak, Priit Laos (Päästeameti esindaja), Mati Raidma (Riigikogu liige), Sigrid Solnik (MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud juhataja), Hille Hanso (MTÜ Mondo humanitaarabiekspert, vabakutseline ajakirjanik).

IMG_0754

Eesti delegatsiooni juht asekantsler Väino Reinart märkis oma kõnes kõige muu hulgas, et tippkohtumine Istanbulis on lähtepunkt muudatusteks rahvusvahelises humanitaarabi süsteemis. Ühtlasi kutsus Reinart rahvusvahelist kogukonda üles järgima norme, mis kaitsevad inimkonda. Foto: Marje Pihlak

Delegatsioonijuht, Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö küsimuste asekantsler Väino Reinart, avaldas oma kõnes toetust ÜRO peasekretäri raportile „Üks inimkond: ühine vastutus“ („One humanity, shared responsibility“) ja humaansuse tegevuskavale („Agenda for Humanity“), mis esitab tugeva visiooni muudatustes humanitaarkriisidele reageerimisel ja nende ennetamisel. Ta rõhutas ka jätkuvat vajadust austada rahvusvahelist humanitaarõigust ja humanitaarabi põhimõtteid, sidustada senisest enam humanitaarabi ja arengukoostöö tegevusi, pöörata tähelepanu ennetustegevusele ja riigi vastupanuvõimele.

FullSizeRender

Sõna võttis ka ÜRO miinivastase tegevuse hea tahte saadik Daniel Graig, laiemale avalikkusele tuntud kui näitleja. Foto: Väino Reinart

Erinevate meetmete omavaheline koostöö on eriti oluline pagulaste ja sisepõgenike abistamisel. Loodus- või inimtekkelise katastroofi mõjul kodust lahkuma sunnitud inimestele, tuleb tagada inimväärne elukeskkond ja juurdepääs vajalikele teenustele. Reinart märkis oma kõnes, et tippkohtumine Istanbulis on lähtepunkt muudatusteks rahvusvahelises humanitaarabi süsteemis ning Eesti toetab siin kokkulepitu edasi viimist tuleval ÜRO Sostiaal-majandusnõukogu ECOSOCi ja Peaassamblee UNGA raames.

Eesti suursaadik ÜRO juures, ÜRO Lastefondi UNICEFi täitevnõukogu president Sven Jürgenson, rõhutas lastekaitse teemalise kõrvalürituse avasõnades, et ligi pooled 60 miljonist põgenikest humanitaarkriisides täna on lapsed. Nad vajavad eraldi tähelepanu muutunud olukorra ja ohtudega toimetulekul. Tähelepanu tuleb muude elupäästvate tegevuste järel pöörata eelkõige laste turvalisusele ja kaitsele, psühho-sotsiaalsele nõustamisele, perekondade ühendamisele ja võimalikule haridustee jätkamisele ka pagulaslaagris. Jürgenson rõhutas vajadust humanitaarabi ja arengukoostöö programmide senisest tõhusamaks koostööks.

foto2

Lastekaitse teemaline kõrvalüritus. Fotol vasakult Hollandi kaubandus- ja arengukoostöö minister Lilianne Ploumen, Nobeli preemia laureaat 2014, omanimelise lastefondi asutaja ja liikumise “Global March Against Child Labour” president Kailash Satyarthi, moderaator, Eesti suursaadik ÜRO juures ja UNICEFi täitevnõukogu president Sven Jürgenson ning Suurbritannia endine peaminister ja ÜRO eriesindaja üleilmse hariduse teemal Gordon Brown. Foto: Marje Pihlak

Eesti kinnitas toetust Hea Humanitaarabidoonorluse (The Good Humanitarian Donorship initiative, GHD) põhimõtetele ka vastaval kõrvalüritusel. 23 GHD põhimõtet on kajastatud Eesti humanitaarabi strateegias ning selle ellu viimises,  järgides näiteks Londonis aasta alguses toimunud doonorkonverentsil Süüria kriisi leevendamiseks antud lubaduste kohest elluviimist.

Eesti toetab ka rahvusvahelisele humanitaarabi keskset koordinatsiooni iga-aastaste vabatahtlike märgistamata annetustega ÜRO Hädaabi keskfondile ja ÜRO Humanitaarabi koordineerimisametile OCHAle. See tagab teatud reservi akuutsele humanitaarkriisidele ajakohaseks reageerimiseks. Eesti osaleb ka ise aktiivselt rahvusvahelise humanitaarabisüsteemi ja poliitika kujundamises, olles näiteks 2016. aastal ÜRO Lastekaitse fondi UNICEFi president.

Eesti kinnitas oma kõnes ka Hea Humanitaarabidoonorluse võrgustiku olulisust Istanbulis toimunud Maailma Humanitaartippkohtumise tulemuse ellu viimiseks.

Eesti tervitab väljapakutud põhilubadusi ning peab oluliseks ühise vastutuse võtmist:

  • Jagame raportis toodud seisukohta, et konfliktide lõpetamine saab olla vaid poliitiline. Riikide juhid peavad veelkord kinnitama, et konfliktide ennetamine ning läbirääkimised rahumeelse lahenduse leidmiseks on prioriteetne.
  • Rõhutame vajadust austada rahvusvahelisi norme ja vähendada tsiviilelanike kannatusi.
  • Peame oluliseks leevendada kodust põgenema sunnitud inimeste olukorda (humanitaar-, poliitilise-, majandus- ja sotsiaalmeetmetega), minna edasi kestlike arengu eesmärkide ja „Agenda 2030“ elluviimisega
  • Eesti on nii arengukoostöö kui humanitaarabi andmisel tähtsustanud kõige nõrgemate ühiskonnagruppide, eelkõige naiste, laste vajadusi ja nende kaitset. Toetame lubadust pöörata tähelepanu naiste ja tüdrukute haavatavusele kriisides ja konfliktides kui enim kaitset ja eeskostet vajavale grupile.
  • Kinnitame kollektiivset vajadust kriiside ennetuseks, varajaseks reageerimiseks ning Sendai katastroofiennetusraamistiku rakendamist
  • Abiandmisel peab Eesti oluliseks humanitaarabi rahastuse efektiivsust ja tõhusust. Tervitame ÜRO kõrgetasemelise humanitaarabi rahastuse ekspertrühma (High Level Panel on Humanitarian Financing HLP) tööd.
foto3

Süüria põgenikest naiste valmistatud kõrvarõngad. “Small Projects Istanbul” abiorganisatsiooni ja Eesti MTÜ Mondo toetusel teevad Süüria naised käsitööd, mis tagab hädasti vajamineva elatise. Projekti rahastab Välisministeerium humanitaarabi ja arengukoostöö eelarvest. Foto: Marje Pihlak

Ligi 3500 osalejaga tippkohtumisel toimusid riigijuhtide tasemel kõrgetasemelised ümarlauad ÜRO peasekretäri raporti 5 põhivaldkonna teemadel, lisaks 12 eriüritust, 100 väiksemat kõrval-üritust ning innovatiivsete lahenduste turuplats. WHSi tulemus Istanbulis on ümarlaudade kokkuvõte (Roundtable Summary), mis annab sisendi WHSi kokkuvõttele (Chair’s Summary). Lõppdokument arvestab ka riikide poolt varasemalt võetud kohustustega nagu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik, kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkulepe.

Istanbulis toimuv WHS on ka oluline samm 19. septembril 2016 toimuvaks ÜRO Peaassamblee tippkohtumiseks, kus on arutlusel pagulaste ja migrantide temaatika.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.