panelarrow

Käes on 18. mai 2016 ja algab Eesti eesistumine Euroopa Nõukogus

IMG_4229

Karmen Lausi töölauale jõudis Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise teema juba 2014. aastal.

Karmen Laus, rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor

Tänasest on Eesti Euroopa Nõukogu eesistuja ja kuni 22. novembrini juhib Eesti 47 Euroopa Nõukogu liikmesriigi tegevusi inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamisel ning tugevdamisel.

Euroopa Nõukogu liikmesriigid on kordamööda eesistujad ja eesistumised on maist novembrini ja novembrist maini, sest Euroopa Nõukogu loodi 5. mail 1949 vastuvõetud statuudi alusel, mis on tuntud ka Londoni lepinguna. Mõnes mõttes on iga eesistumine liikmesriigile ajalooline hetk, sest liikmesriike on aja jooksul juurde tulnud ja selle võrra on pikenenud ka eesistumiste vaheline aeg. Näiteks Eestigi puhul, kes sai Euroopa Nõukogu 27. liikmesriigiks 14. mail 1993 ja samal päeval allkirjastas Eesti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mille ratifitseerimisest möödus 20 aastat.

EH 1

Ajalooline päev – 14. mai 1993. Eesti saab Euroopa Nõukogu liikmeks. Dokumentidele kirjutavad alla välisminister Trivimi Velliste ja peasekretär Catherine Lalumière.

Eesti vedas oma esimest eesistumist täpselt 20 aastat tagasi -1996. aasta maist novembrini. Minul eriti on heameel, et mitmed kolleegid välisministeeriumis, kes olid toona seotud eesistumise läbiviimisega, on jätkuvalt ministeeriumi ridades, ja on olnud võimalus nendega arutada eesistumise ülesandeid. Samas on need samad kakskümmend aastat kasvatanud Eesti riiki ja meie riigi võimekusi kaasa rääkida inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi teemadel. Mitmed teemad, mida arutati 1996.a , on ka tänasel päeval aktuaalsed ja on mitmeid küsimusi, mida ei osatud ette näha, et need ühel päeval ehk siis täna võtavad enamuse meediaruumist.

Euroopa Nõukogu oli esimene organisatsioon, mille liikmeks saamise eelduseks oli kriteeriumite täitmine ja selle nimel tegi vastselt iseseisvuse taastanud Eesti Vabariik tõsist tööd. Euroopa Nõukogu liikmeks saamine oli kinnituseks, et Eesti on taas Euroopas ja euroopalike väärtuste kandja. Meenub, et ajalehe uudis sundis Eesti ajaloo professorit Sulev Vahtret pidama pikka loengut toonastele ajalooüliõpilastele, et Eesti ei ole kunagi Euroopast lahkunud ja selle sammuga on tehtud lõpp ebaõiglusele.

ruum

Ruum, kus välisminister Marina Kaljurand võttis täna Sofias toimuval Euroopa Nõukogu ministrite komitee kohtumisel Bulgaarialt üle eesistumise Euroopa Nõukogus.

Eesti tegevuse eesmärgiks Euroopa Nõukogus on edendada demokraatiat ja inimõigusi kõigis ENi liikmesriikides ja ENi partnerriikides, koostöös Euroopa Nõukogu peasekretäri ja teiste kehamitega, näiteks EN Parlamentaarse Assamblee ja Euroopa Inimõiguste kohtuga. Eesti alalise esindaja ülesandeks Euroopa Nõukogu juures on koos Eesti esindusega koondada 47 liikmesriigi vaated ja seisukohad, juhtida tõhusalt otsustusprotsessi võimalikult kaasaval ja tasakaalukal moel. See ülesanne tähendab tihedat koostööd delegatsioonidega, EN kehamitega ja vabaühendustega.

Euroopa Nõukogu ja selle eesistumine tulid minu töölauale 2014.a. sügisel ja konkreetsemaks muutusid ettevalmistused eesistumiseks rohkem kui aasta tagasi. Lisaks välisministeeriumile, mis esindab Eestit inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse töörühmades, on Euroopa Nõukogu tööde ja tegemistega seotud mitmed Eesti ministeeriumid – justiitsministeerium, haridusministeerium, kultuuriministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeerium.

EST_EN_logo_lind_rgb_300dpi

Eesistumist toetab disainer Kristjan Mändmaa loodud logo, mis kujutab kõrgustesse lendavat pääsukest, mis on põimunud Eestit sümboliseeriva e- tähega.

Töö Euroopa Nõukogu komiteedes katab väga laia teemade spektrit, alustades rahvusvahelisest õigusest, inimõigustest ja lõpetades rahapesu ning dopinguvastase võitlusega spordis. Seepärast oli oluline jõuda ühiste arutelude käigus Eesti jaoks oluliste teemadeni, mis ühelt poolt toetaks valdkondade arengut Eestis ja teisalt oleks kasuks organisatsioonile. Eelmise aasta suve lõpuks võtsid kuju kolm Eesti eesistumise prioriteeti, milleks on inimõigused ja õigusriik internetis, võrdõiguslikkus ja lapse õigused.

 Kiiresti areneva IKT-valdkonna ja selle mõjude tõttu tuleb pöörata senisest suuremat tähelepanu inimõiguste ja õigusriigi kaitsele internetis. Digiteemad on muutunud keskseks ka ENi jaoks, aidates hoida ja levitada demokraatia põhimõtteid. Euroopa Nõukogul on välja töötatud unikaalsed instrumendid, mida Eesti soovib omapoolse tegevusega väärtustada ja kaasa aidata valdkonna edendamisele. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse tugevdamise aluseks virtuaalmaailmas on Euroopa Nõukogu vastu võtnud interneti haldamise strateegia (2016–2019). Alates 2008. aastast on interneti valitsemise valdkonnas olnud peamiseks Euroopa regiooni kaasava arutelu ja mõttevahetuse konverentsiks EuroDIG. Interneti haldamise kõrval on oluline edenda ka internetivabadust ja Eesti on eesistujana võtnud endale ülesande teha esimene internetivabaduse soovituste täitmise hindamine sügiseks. Lisaks vajavad võrdväärset arendamist nii võitlus küberkuritegevusega kui ka digipädevuste arendamine.

EST_EN_logo_riba_rgb_300dpi

Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste kaitse, demokraatia toimimise ja riigi jätkusuutlikkuse keskne küsimus. Euroopa Nõukogu on juba kaks aastat ellu viinud soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2014–2017, mis näeb ette suurendada soolise võrdõiguslikkuse standardite mõju ja nähtavust, ühtlasi toetades nende rakendamist liikmesriikides. Eesmärk on võidelda soostereotüüpide ja seksismi ning naistevastase vägivalla vastu, tagada naistele võrdse juurdepääsu õigusemõistmisele, püüelda naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise poole avalikus otsusetegemise protsessis ning edendada soolist võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ja tegevustes (soolõime). Eesti huvi on süvitsi tegeleda soolõimega riiklikul tasandil ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning uue meedia positiivse ja negatiivse mõjuga soolisele võrdõiguslikkusele.

Eesistumise 1päev

Eesistumise esimene päev Strasbourgis.

Lapse õigustesse panustamine on oluliseks edasiviivaks jõuks õiglasema ja kaasavama ühiskonna loomisel. Eesti ülesanne on eesistujana alustada arutelusid uue lapse õiguste strateegia rakendamiseks, mille peaeesmärk on edendada laste õigusi ja nende suuremat kaasamist otsustusprotsessidesse. Strateegia hõlmab ka lastee õigusi digitaalses keskkonnas ning migratsioonikriisis.

Sel aastal tähistab Eesti lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmise 25. aastapäeva ja Eesti suursaadik ÜRO juures on 2016.a. ÜRO lastefondi UNICEF nõukogu president.

Vt ka selleteemalist pressiteadet.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.