panelarrow

Ütlen küber ja mõtlen Tallinn

| 0 comments

DSCF3210

Peter Pedak oli üks konverentsi” Riikide praktika ja rahvusvahelise õiguse tulevik küberruumis” korraldajatest.

Peter Pedak, rahvusvahelise õiguse büroo    

„Mis lubatud, saab tehtud,“ tähendas Teadlane. „Mõtlesin sulle välja mängukaaslase, kellega sul aeg iialgi igavaks ei lähe. Pealegi on ta täpselt nii tark, et oskab kõigile su küsimustele õige vastuse anda. Teda hüütakse Küberneetiliseks Karuks.“

Aatomik vaatas otsivalt ringi.

„Kus see Küberneetiline Karu siis on?“ küsis ta lõpuks vaikse häälega.

„Kannatust, ma alles mõtlesin ta välja. Nüüd pean veel valmis tegema. Istu sinna ampermeetri kasti peale ja oota.“

(Vladimir Beekman, „Aatomik ja Küberneetiline Karu“. Eesti Raamat, 1968).

ÜRO küberekspertide rühm, mida asjassepühendatud kutsuvad lühendiga GGE, on aastal 2013 kinnitanud, et rahvusvaheline õigus kehtib ka küberruumis. Enamikule kõlab selline üldsõnaline kinnitus ilmselt elementaarsena – miks ei peaks kehtima? Selleni jõuda polnud aga sugugi kerge ja diplomaatiline protsess ÜROs kestis 15 aastat. Tagamaid lihtsustades võib öelda, et riike panid pead murdma esmajoones sellised küsimused: kellele „kuulub“ küberruum? kuidas saavutada seal jõudude tasakaal? kas uus tehnoloogia tuleb pigem kasuks või kahjuks? kas kinnitada, et küberruumis kehtib senine õigus või tuleks püüda seda endale meelepärasemaks kirjutada?

Nüüdseks on selge, et rahvusvahelise küberõiguse loomisega ei alustata nullist, aga selle kohaldamise üksikasjad on endiselt riikidevaheliste läbirääkimiste objekt. Olukord on samalaadne kui Küberneetilise Karu leiutanud Teadlasel: alles mõtlesin ta välja, nüüd pean veel valmis tegema. Eesti on olnud kolme järjestikuse GGE liige ja püüab valdkonna arenguks anda oma maksimaalse panuse. Uute sihtide seadmiseks ja huviliste kokkuviimiseks korraldasime 5. ja 6. mail Tallinna Õpetajate majas konverentsi „Riikide praktika ja rahvusvahelise õiguse tulevik küberruumis“.

CNP_2746

Konverentsi avakõnes kutsus välisminister Marina Kaljurand üles meeles pidama Eesti päritolu õigusteadlase Friedrich Frommhold Martensi sõnu. Nn Martensi klausli kohaselt tuleb ka sõnaselgete normide puudumise korral lähtuda tsiviliseeritud rahvaste vahel juurdunud tavadest, inimsusest ja avalikust õigustundest.

Ülemaailmselt (st ÜROs) on kõige kaugemale jõutud küberruumi ja rahvusvahelise õiguse seoste uurimisel just julgeoleku kontekstis. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengut arvestades räägitakse läbi vanu teemasid: mis on suveräänsus? millised on riigi võimu (jurisdiktsiooni) piirid küberruumis? mis juhul võib öelda, et küberoperatsioon kujutas endast sellist jõu kasutamist, mis on ÜRO põhikirja kohaselt keelatud? mis juhul võib riik kasutada küberründe vastu enesekaitseõigust?

Vaieldakse selle üle, kas eesmärk peaks olema küberruumi desarmeerimine (nagu kosmos, mille kasutamine on lubatud üksnes rahumeelsetel eesmärkidel) või relvastuskontroll („küberrelvi“ võib küll kasutada, aga see kasutamine on „kontrolli all“ ja piiratud), kas peamist ohtu julgeolekule kujutavad endast rünnakud infosüsteemide vastu või info ise (mis võib viia nn värviliste revolutsioonideni), milline peaks olema tasakaal julgeoleku tagamise ja inimõiguste kaitse vahel.

CNP_2669

Konverentsi korraldasid Välisministeerium ja Tartus asuv Sihtasutus Küberpoliitika Instituut.

Konverentsi korraldasid Välisministeerium ja Tartus asuv Sihtasutus Küberpoliitika Instituut. Osalema olid kutsutud esindajad riikidest, kes on olnud GGE liikmed läbi aegade või kes on esitanud ÜRO peaassamblee asjaomase resolutsiooni kohta oma kirjaliku arvamuse, samuti meie lähimad naabrid ehk Põhja- ja Baltimaad. Kui sageli peavad ametnikud ja teadlased oma konverentse eraldi, siis Tallinna ürituse üks eesmärke oli just tihendada valitsus- ja teadusasutuste koostööd. Pidasime oluliseks ka seda, et kokku saaksid eri maailma nurkadest pärit ja eri seisukohtadega eksperdid. Seepärast oli eriti rõõmustav, et pika tee võtsid ette külalised Indiast, Pakistanist, Indoneesiast, Austraaliast … Peaesinejad olid küberringkondades hästi tuntud eksperdid – dr Anatoli Streltsov Moskva Lomonossovi-nimelise ülikooli infojulgeoleku instituudist ja dr Duncan B. Hollis USA Temple’i ülikoolist. Professorid andsid intervjuud Päevalehele ja Delfile ning pole sugugi tähtsusetu, et tekitasid ka elava diskussiooni netikommentaatorite seas.

Küberpoliitika Instituut tutvustas konverentsil riikide praktika uuringut, mis näitas, et riigid pigem ei soovi omavahelisi probleeme rahvusvaheliste organisatsioonide ette tuua ega rahvusvahelise õiguse alusel kaebusi esitada. Ennemini lahendatakse mured riigi sees ja oma õiguse alusel. Vastab tõele ka see, et endiselt on peamine murekoht küberkuritegevus, mitte see, et üks riik ründaks teist. Küllap on oma osa selles ka ÜROs toimunud aruteludel – riigid teadvustavad endale, et küberruum ei ole „koht“, kus valitseb anarhia, ja pigem hoiduvad konfliktide süvendamisest. Kindlasti on aga palju rohkem vaja koostööd, mida paraku ei saa ühegi normiga peale sundida. Koostööd edendavad vaid inimestevahelised kontaktid. Seetõttu ei saa alahinnata ka kõikvõimalikke rahvusvahelisi nõupidamisi, ehkki nende otsene kasutegur ei ole mõõdetav.

CNP_2951

Konverentsi külalised jutuhoos.

Konverentsil tehti mitmeid ettepanekuid, kuidas rahvusvaheline õigus küberruumis võiks areneda – nt luua e-SOS süsteem (kui riik on küberruumis hädas, peaksid teised appi tulema); kehtestada häkkimiskohustus (riik peaks kasutama küberoperatsioone, kui see tekitaks muude „relvadega“ võrreldes vähem kannatusi – nt lüüa tehase infosüsteem ajutiselt rivist välja, selle asemel, et maja maha pommitada); luua rahvusvaheline organisatsioon, kes tegeleks küberrünnete toimepanijate kindlakstegemisega jpm.

Elav debatt tekkis ka sellest, kuidas luua tasakaal arvutitootjate ja korrakaitse huvide vahel. Ettevõtja peamine huvi on ilmselgelt see, et riik ei häiriks tema väljatöötatud tehnoloogiat ega vähendaks seega kauba usaldusväärsust. Politseil ei ole aga vahet, kas on vaja läbi otsida maja või arvuti – kohtu loal peaks olema võimalik seda teha. Samas on oma iva ka erasektori esindaja vastusel: kui tahad maja läbi otsida, siis sa ei lähe ju võtmetootja juurde?

CNP_2925

Külalisi oli paljudest erinevatest riikidest.

Tehniliste arutelude kõrval ei tohi ära unustada ka inimlikkust ja ÜRO peaeesmärki – säilitada rahu ja julgeolekut. Seni, kui praktika paika loksub, on õiguse üldpõhimõtted nagu hea usk ja kohustustest kinnipidamine eriti olulised. Maailmas ei ole palju riike, mille välisminister oleks isiklikult küberteemadest nii huvitatud nagu Marina Kaljurand, kes oli ka Eesti esindaja viimases GGEs.

Konverentsi avakõnes kutsus minister riike, erasektorit ja teadlasi koostööle ja üksteise ärakuulamisele ning soovitas ka küberruumis alati meeles pidada põhimõtet, mille sõnastas 19. sajandi lõpul Eesti päritolu õigusteadlane Friedrich Frommhold Martens. Niinimetatud Martensi klausli kohaselt tuleb ka sõnaselgete normide puudumise korral lähtuda tsiviliseeritud rahvaste vahel juurdunud tavadest, inimsusest ja avalikust õigustundest.

CNP_2915

Elav arutelu käis nii konverentsisaalis kui ka kohvilauas.

Järgmine GGE alustab tööd sellel sügisel. Rühma koosseis ei ole siiani selgunud, sest soovijaid on palju ja kohti ainult 25. Olenemata sellest, kas Eesti on nende 25 seas, tegeleme teemaga igal juhul edasi. „Ütlen küber ja mõtlen Tallinn,“ kinnitas konverentsil Hollandi välisministeeriumi küberpoliitika eriesindaja (ja endine välisminister) Uri Rosenthal. Tuleb töötada selle nimel, et see ei jääks ka edaspidi vaid deklaratiivseks komplimendiks.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.