panelarrow

ÜRO järgmise peasekretäri valimistest ja praegustest kandidaatidest ehk kõige keerulisem tööintervjuu

| 0 comments

Pilt 1

Minna-Liina Lind Eesti alalisest esindusest ÜRO juures, elab kaasa uue ÜRO peasekretäri valimisele.

Minna-Liina Lind, alaline esindus ÜRO juures, asejuht

Esmakordselt ÜRO 70. aastase olemasolu jooksul toimusid üle-eelmisel nädalal kuulamised peaassambleel praeguseks esitatud üheksa peasekretäri kandidaadiga. Seda on nimetatud ka maailma keerulisimaks tööintervjuuks.

Tundub suhteliselt uskumatu, et 2016. aasta on esimene, kui peaassambleel saavad kõik ÜRO liikmesriigid võimaluse suhelda peasekretäri kandidaatidega. Alates esimesest peasekretärist, norralasest Trygve Lie´st, kes oli ametis 1946-1952, on kinniste uste taga julgeolekunõukogu viie (või ka vähema) alalise liikme poolt kindlaks määratud, kes saab järgmiseks peasekretäriks. Ülejäänud ÜRO liikmesriigid saavad tavaliselt otsusest teada tagantjärele, kui nad kummitemplina peaassambleel julgeolekunõukogu esitatud kandidaadi lihtsalt heaks kiidavad. Sel korral – praeguse korealasest peasekretäri Ban Ki-mooni ametiaeg lõppeb 31. detsembril 2016, kui järgmisel päeval alustab samas ametis tema järeltulija – on aga olukord hoopis teistsugune ning Eestil on kogu protsessi läbipaistvamaks muutmisel olnud märkimisvääne roll.

Pilt 2

Praegune ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ja esimene peasekretär Trygve Halvdan Lie (UN Photo)

Eesti võitles peasekretäri kandidaatidega toimuvate kuulamiste eest eelmisel aastal korralikult ÜRO julgeolekunõukogu töömeetodite parandamise survegrupi ACTi (Accountability, Coherence, Transparency) liikmena ja selle peasekretäri valimise teema põhivedajana. Läbirääkimiste tulemusena on Eesti koos mõningate teiste riikidega ning eriti peaassamblee taanlasest presidendi Mogens Lykketofti toel loonud protsessi, mis on läbimõeldud ja andis esmakordselt võimaluse kuulata peasekretäri kandidaatide visiooni ning küsida neilt kahe tunni jooksul küsimusi. Võib öelda, et septembris 2015 vastu võetud resolutsioon peasekretäri valimiste teemal, mille üle läbirääkimistel Eesti aktiivselt osales on oluliselt ajakohastanud kogu protsessi. Nimelt oli enne seda valimisi paljuski reguleeriv peaassamblee resolutsioon aastast 1946, kus muuhulgas oli kirjas, et peasekretär peab olema mees ja tema palk on 20 000 USA dollarit aastas.

Pilt 3

ÜRO peasekretärikandidaatide kuulamiste täissaal (UN Photo)

Üle-eelmisel nädalal, 12.-14. aprillini toimunud peaassamblee kohtumistel – mis olid avatud ka kodanikuühiskonnale ja meediale – oli saal puupüsti täis ning üheksale kandidaadile esitati kokku 800 küsimust. Esimesena toimus kuulamine Montenegro välisministri Igor Luksiciga, talle järgnesid praegune UNESCO peasekretär Irina Bokova Bulgaariast, Portugali endine peaminister ja äsja ametiaja lõpetanud ÜRO pagulaste ülemvolinik Antonio Guterres, Sloveenia endine president Danilo Türk, Horvaatia endine välisminister Vesna Pusic,  Moldova endine välisminister Natalia Gherman, vägagi viimasel hetkel konkurentsi sisenenud Serbia endine välisminister ja 67. peaassamblee president Vuk Jeremic, ÜRO arenguprogrammi juht Helen Clark Uus-Meremaalt ning Makedoonia endine välisminister ja 62. ÜRO peaassamblee president Srgjan Kerim.

Pilt 4

70. ÜRO peaassamblee taanlasest president Mogens Lykketoft on toetanud peasekretäri avatumat valimisprotsessi (UN Photo)

ÜRO peaassamblee presidendi lehel on väga hea ülevaatlik info kandidaatidest ja valimisprotsessist ning seal saab tutvuda ka kõigi kandidaatide visiooniga ning järelvaadata kuulamisi nendega. Sellelt lingilt saab vaadata ka peaassamblee presidendi lühikest intervjuud selle kohta, mida murrangulist on uus ja läbipaistvam protsess endaga kaasa toonud. Kindlasti raskendab avatum protsess julgeolekunõukogu senist varjatud tegutsemist ning viimase hetke kandidaadi – kes pole muu hulgas kuulamistest osa võtnud – esitamist peaassambleele.

Võib öelda, et esimesed üheksa kandidaati, kes kuulamised läbisid said uudses protsessis hästi hakkama. Arusaadavalt oli kergem nendel kandidaatidel, kes on ÜRO süsteemist või sellega lähedalt seotud olnud. ÜRO arenguprogrammi juht Clark ning äsja ametiaja lõpetanud ÜRO pagulaste ülemvolinik Guterres said edukalt näiteid tuua oma viimaste aastate kogemustest praegu vägagi olulistel kestliku arengu ja põgenike teemadel. UNESCO peasekretär Bokova on samuti ÜRO teemadega – kuigi võib olla natuke teise nurga alt – seotud olnud. Danilo Türk on oma karjääri jooksul olnud Sloveenia saadik ÜRO juures ning ka ÜRO poliitikaküsimuste asepeasekretär. Makedoonia Kerim ja Serbia Jeremic on saanud ÜRO kogemuse peaassamblee presidendina. Vähem olid ÜRO teemadega varem kokku puutunud Moldova ja Horvaatia endised välisministrid Gherman ja Pusic ning Montenegro praegune välisminister Luksic, kes kõik olid siiski maailmaorganisatsioonis päevakorral olevaid teemasid põhjalikult analüüsinud ning tegid oma ettepanekud ÜRO paremaks toimimiseks.

Pilt 5

Peasekretärikandidaadid (UN Photo)

Teemad, mida peasekretäri kandidaadid käsitlesid ja mille kohta riigid neilt küsisid käsitlesid laias laastus kõiki teemasid konfliktiennetusest, julgeolekust ja rahuvalvest kliimaküsimuste, inimõiguste ja ÜRO reformini.

Eesti valmistas ACT-grupi nimel ette küsimused kõigile peasekretäri kandidaatidele, mida siis erinevad ACTi suursaadikud neilt küsisid. Peamine küsimus, mida grupi nimel kandidaatidelt küsisime käsitles peasekretäri ja julgeolekunõukogu suhet, sest tegelikult on peasekretäril võimalik ÜRO põhikirja alusel rahu ja julgeolekuküsimustes päris aktiivne roll võtta.

Kuna ÜROl on olnud kaheksa meessoost peasekretäri, siis paljude riikide arvates on aeg küps naissoost peasekretäri valimiseks. Sel eesmärgil on Kolumbia juhtimisel ÜROs ka loodud naispeasekretäri sõprade grupp, mis koosneb 56 riigist ja kuhu ka Eesti kuulub. Samas on ÜROl olnud peasekretärid kõigist regionaalsetest gruppidest peale Ida-Euroopa ning tavapärase geograafilise tasakaaluga arvestamisel oleks nüüd Ida-Euroopa kandidaadi kord. Eesti seisukohalt on olulisim, et valituks saaks võimalikult sõltumatu ja tugev kandidaat ning alles seejärel peame oluliseks naiskandidaati ja regionaalset kuuluvust.

Kandidaadi küsitlemine

ACT-grupi küsimus Rootsi suursaadikult kandidaat Vesna Pusicile Horvaatiast.

Edasisest – mingit kandidaatide esitamise lõpptähtaega ei ole paika pandud ning tõenäoliselt tuleb kandidaate ka juurde – nii Euroopast kui mujalt. Kui järgmised kandidaadid on teada, toimuvad nendega taas kuulamised, tõenäoliselt kuskil juunis. Juulis peaks julgeolekunõukogu hakkama oma esialgseid arutelusid kandidaatide üle pidama ning arvatavasti toimub lõplik valimine kuskil varasügisel.

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.