panelarrow

REISI REGISTREERIMINE – MILLEKS?

Tarmo Punnik photo

Tarmo Punnik rõhutab, et reisi registreerimine on asjakohane ka Euroopas rännates.

Tarmo Punnik, konsulaarabi büroo direktor

Üks välisministeeriumi soovitustest inimestele on peale dokumendi kehtivuse kontrolli, reisikindlustuse vormistamise ja reisi sihtkoha iseärasustega tutvumise ka registreerida oma reis. Seda saab teha nii välisministeeriumi kodulehel kui nutirakenduses „Reisi targalt“.

Paljudes võib see soovitus tekitada vastakaid tundeid – kas ei ole tegu privaatsuse riivega ja milleks seda vaja on? Kuidas on tagatud, et avaldatud andmed ei satuks võõrastesse kätesse?

Välisriigis viibimise registreerimise kaudu tagab reisija, et juhul kui riigis, kuhu ta reisib, peaks tekkima kriisiolukord (looduskatastroof, terrorismirünnak vm) või kui on põhjust karta tõsist ohtu tema elule või tervisele, on konsulaarteenistus tema sealviibimisest teadlik ja see võimaldab inimesega kiiremini kontakti saada ja uurida, kas temaga on kõik korras ja kas ta abi vajab. Samuti saame vajadusel võtta ühendust reisija lähedastega või vahendada operatiivselt asjakohast informatsiooni. Kolleegid ongi sel põhjusel nimetanud reisi registreerimist ka konsulaarkiirabiks.

Näiteks teadsime eelmisel aastal toimunud Nepali maavärina toimudes, et seal ei ole ühtegi eestlast, kuna mitte keegi ei olnud selleks hetkeks oma Nepalis viibimist registreerinud. Mõningase ajaperioodi jooksul ilmnes, et seal on siiski üle 30 Eesti kodaniku, kes pikemal, kes lühemal reisil. Kindlasti oleks selle arvu kohene teadmine võimaldanud välisministeeriumil tegutseda inimeste aitamiseks palju operatiivsemalt. Samalaadse näite võib tuua Filipiinidel 2013 aastal möllanud taifuuni ajast, kui oma reisi olid registreerinud 33 inimest, kuid Eesti kodanikke oli sel ajal sealkandis üle 250.

Reisi registreerimine

Reisi registreerimine ei võta kaua aega, aga kasu hädaolukorras on sellest väga suur.

Rahutu maailm ja inimeste teadlikkuse tõus on pannud inimesi oma reise enam registreerima.  2015. aastal kasvas reisijate arv, kes ei pidanud paljuks oma sihtpunktist välisministeeriumit informeerida, üheksalt tuhandelt kolmeteistkümne tuhandeni 2014. aastaga võrreldes. Tänavu on see pilt veelgi rõõmustavam. Võttes aga arvesse, et eestlased teevad aastas ligi 4 miljonit reisi, on veel pikk maa minna. Viimase aja terroriaktid Pariisis ja Brüsselis näitavad, et reisi registreerimine on asjakohane ka Euroopas rännates.

Reisi registreerimine võtab aega ainult mõne minuti ja andmete hulk, mida edastada, ei ole suur, nagu lisatud pildi pealt näha on. Seda võib teha näiteks lennujaamas enne lennuki peale minekut või kasvõi reisi ajal. Peaasi et see tehtud saaks.

Rääkides andmete turvalisusest – andmeid säilitatakse turvalises andmebaasis ja neid kasutatakse ainult siis, kui midagi kusagil juhtub. Kellelegi ei anta infot teie reisi kohta niisama, samuti ei surfata selles baasis selleks, et näha, kes kui kaugele on reisinud. Me oleksime siin välisministeeriumi konsulaarosakonnas väga rõõmsad, kui me peaks neid andmeid võimalikult vähe kasutama.

Reisigem ikka targalt!

FacebooktwittermailFacebooktwittermail