panelarrow

August Rei 130

| 0 comments

Portreefoto1

August Rei oli sotsiaaldemokraadist poliitik, riigivanem, välisminisiter, diplomaat, ajakirjanik ja jurist. Aastast 1940 pagulane Rootsis ja Eesti eksiilvalitsuse juht.

Kadri Linnas, avalike suhete osakond

Täna möödub 130 aastat Eesti riigitegelase, välisministri ja suursaadiku August Rei sünnist.

Laiemale avalikkusele oli August Rei tuntud mitmekülgse inimesena – poliitiku, ajakirjaniku, juristi ja ainukese sotsiaaldemokraadist riigivanemana, kelleks ta oli aastatel 1928 – 1929.

Vähem tuntud on fakt, et ka 1934 kandideeris Rei riigivanema valimistel, kuid loobus oma kandidatuurist Konstantin Pätsi kasuks, kuna uskus, et sellisel moel saab ära hoida vabadussõdalaste võimule tuleku.

August Rei eristub tolleaegsetest riigimeestest ka sellega, et tal õnnestus ühena vähestest juulis 1940 viimasel hetkel Moskvast Rootsi põgeneda.

Välisteenistusega on August Rei seotud olnud mitmel eluperioodil. 1932-1933 oli ta Konstantin Pätsi valituse välisministriks, aastal 1936 määrati välisministri abiks ja 1938 jaanuaris sai temast saadik Moskvas.

Rootsi kunn2

Rootsi kuningas Gustav V riiklik visiit Eestisse juunis 1929. Vasakult riigivanem August Rei, Rootsi kuningas Gustav V, välisminister Jaan Lattik.

Saadikuna kuulus August Rei septembris 1939 baasidelepingu allakirjutamiseks moodustatud delegatsiooni. 1940. a juunipöörde ajal viibis ta Tallinnas, kuna president Päts kavatses teha talle ülesandeks uue valitsuse moodustamise, mis läks aga luhta Stalini eriesindaja Andrei Ždanovi vastuseisu tõttu.

August Rei naasis saadikuna siiski Moskvasse ja kui Eesti annekteeriti, kutsuti välisdiplomaadid Eestisse tagasi. Võibolla ka tänu Moskvas veedetud ajale, Rei taipas, et peagi algavad repressioonid ning tal õnnestus Moskvast põgeneda Rootsi. Koos ooperisolistist abikaasa Therese Karolina Reiga astus ta Riias 13. juulil 1940 vahemaandumise teinud Stockholmi lennuki peale, olles eelnevalt saladuskatte all saanud Rootsi saatkonnast Moskvas Rootsi sissesõidu viisa.

August Rei pass

Lehekülg August Rei passist. Rootsi saatkonnast Moskvast saadud viisa, millega August Rei põgenes 13. juulil 1940. a Venemaalt üle Riia Rootsi.

Rootsis jätkas Rei koos teiste balti pagulastega oma riikide iseseisvuse eest võitlemist. Esialgu töötas August Rei arhiiviassistendina Stockholmi ülikooli juures. Sõja ajal tegutses ta Eesti Abistamisorganisatsioonis ja korraldas koos Eesti Komiteega eestlaste põgenemist Rootsi.

Septembris 1944 määras EV presidendi ülesandeid täitev Jüri Uluots August Rei välisministriks Otto Tiefi valitsuses. Jaanuaris 1945, pärast Jüri Uluotsa surma, sai August Reist valitsuse vanima liikmena eksiilvalitsuse peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes. 12 jaanuaril 1953 loodi Norra pealinnas Oslos just August Rei initsiatiivil reaalselt toimiv Eesti eksiilvalitsus, mis kandis õiguslikku järjepidevust kuni Eesti Vabariigi taastamiseni (vt ka blogipostitus “Eesti ajalugu on sageli tehtud naabrite ja sõprade koduõuel”).

Oma elu lõpu-aastatel alustas August Rei ka oma mälestuste kirjapanemist, kuid see töö jäi kahjuks pärast mälestusteraamatu I osa („Mälestusi tormiselt teelt“) ilmumist pooleli, sest 29. märtsil 1963. a tabas teda valitsuse koosolekult koju sõites Stockholmi allmaaraudtee vagunis südamerabandus. August Rei maeti Stockholmis Bromma kalmistule.

  1. aastal maeti August Rei ja tema abikaasa Therese Karolina (sünd. Luts) urnid ümber Tallinna Metsakalmistule.

August Rei meenutamiseks on ministeeriumi muuseuminurgas arhiivimaterjalide põhjal avatud väike näitus.

Loe ka Heini Vilbiksi kokku pandud pikemat August Rei elulugu

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.