panelarrow

Paul Keres – mees, kes oli sündinud maailmameistriks

| 0 comments

foto1

Eesti suursaadik Moskvas Arti Hilpus malekultuurikeskuse väljapanekuga tutvumas.

Regina Palandi-Paju, Moskva saatkonna teine sekretär

Jaanuari viimastel päevadel astus Eesti saatkonna delegatsioon Moskvas eesotsas suursaadik Arti Hilpusega sisse malekultuurikeskusesse, et meenutada Paul Kerest, kelle auks oli korraldatud mälestusõhtu.

Malekultuurikeskus asub Venemaa teaduslik- tehnilise raamatukogu värskelt remonditud ruumes. Selleks, et malekultuur Venemaal püsiks ja areneks kutsutigi 10 aastat tagasi ellu malekultuurikeskus. Keskuse väljapanekus on igal esemel oma oluline koht maleajaloos. Ning meil oli väga hea meel kuulda, et keskus plaanib sisse seada püsivitriini ka Paul Keresele.

Eesti suurmaletaja 100. juubeli puhul oli keskuses püsti pandud eraldi väljapanek. Seal võis näha põnevaid fotosid, mis saadi Paavo Kivise käest, kellel hiljaaegu ilmus mahukas raamat Paul Kerese elust. Klaasvitriini taga olid juba ka Paul Keresele pühendatud värske meenemünt ning postmark.

Mälestusõhtul laususid tervitussõnad nii raamatukogu juht Jakov Šraiberg kui ka malekultuurikeskuse esindajad. Samuti sai sõna suursaadik, kes kõneles Paul Kerese tähendusest Eestile ja eestlastele. Saadik sai endast maha jätta ka kirjaliku märgi. Nimelt, on keskusel kombeks paluda olulisematel külalistel lisada oma autogramm suurele malenupule (valgele ratsule).

malend

Malekultuurikeskusel on kombeks paluda olulisematel külalistel lisada oma autogramm suurele malenupule (valgele ratsule). Arti Hilpus malendile allkirja kirjutamas.

Mälestusüritusele kogunes väärikas seltskond: külaliste seas oli malesuurmeister Boriss Spasski, Juri Averbach, Ljudmilla Belavenets ning malekompositsiooni suurmeister Viktor Tšepižnõi. Kõigil kõnepidajatel jätkus vaid ülisooje sõnum Kerese mälestuseks.

Oli selgelt tajuda, et Keres ei olnud nende jaoks lihtsalt osav maletaja, vaid midagi enamat – hea sõber, väärikas kolleeg ning igavene eeskuju. Juri Averbach (malesuurmeister aastat 1952), kes hiljaaegu tähistas oma 94. sünnipäeva, ütles Kerese kohta tabavalt: „ta oli sündinud maailmameistriks.“ Küsimuse üle, miks Keres tegelikus elus maailmameistriks ei saanud ning jäi ’igaveseks teiseks’, said kohaletulnud mõelda ja juurelda, kui käima pandi Valter Heueri dokumentaalfilmi „Eesti partii“.

Averbach ja Spasski

Suurmeistrid Juri Averbach ja Boriss Spasski.

Kõnejärje võttis Averbach’ilt üle Boriss Spasski, kes sai suurmeistriks juba 18. aastaselt 1955.a. Spasski vajus silmapilkselt sügavale mõttesse, nagu juhtub, kui meenutatakse kedagi, kes on jäänud hinge. Spasski meenutas Paul Kerest ning tema abikaasat Mariat väga südamlikult ning nimetas Kerest oma isaks: niivõrd oluline inimene oli tema jaoks olnud Paul Keres. Spasski rääkis Paul Kerese kohta sekka ka mõned lõbusamad lood, kuna „lisaks töökusele oli Paul Petrovitš (nii kutsub austusest Kerese vastu Spasski teda siiani) olnud ka vembumees, kuid mitte ainult“.

Spasski meenutas lugu sellest, kuidas maleolümpiale Nizzas 1974.a olid kokku tulnud sportlased üle maailma. Olid esindatud ka Trinidad ja Tobago, Nicaragua, Bahama ning Briti Neitsisaared, kuid neil ei läinud võistlustel eriti hästi. Nõukogude Liidu maletajad (kes selle olümpia meeskondlikult ka võitsid) ei võtnud Kariibidelt tulnud sportlasi tõsiselt ning eks olid nood ka ise ausad – paljuski olid nad Nizzasse tulnud just selleks, et lihtsalt suhelda ja maailma näha.

Spasskile tuli meelde, et just Paul Keres oli see, kes käis Kariibi sportlastega koos lõunat söömas ning suhtles nendega samamoodi nagu iga teisega. Võib öelda, et see episood kõneleb Keresest kui inimesest, järgmine räägib aga ajast, milles ta elas. Jugoslaavia malesuurmeister küsis seal samas Nizzas 1974.a Kereselt otsesõnu, kui vaba on Keres oma otsustes. Küsimus ei olnud juhuslik: Kerese kandidatuurile Rahvusvahelise maleliidule presidendi kohale oli tugev toetus maletajate seas. Keres vastas küsimusele lakooniliselt kuid kõikeütlevalt, et „iseseisvalt võin ma kirjutada vaid maleraamatuid“. Aasta pärast seda vestlust Keres suri.

saadik ja Spasski

Suursaadikul õnnestus koos suurmeister Spasskiga ka ühe pildi peale jääda.

Kerese mälestusõhtu Moskva malekultuurikeskuses oli kui kokkusaamine Kerese sõpradega – siiras ja südamlik. Kõik kellel vähegi oli olnud kokkupuudet Keresega soovisid midagi öelda tema meenutuseks. Ning isegi need, kes Kerest isiklikult ei tundnud, tulid välja oma lugudega. Näiteks rääkis üks maletaja sellest, kuidas ta kord Tallinnas olles oli otsustanud minna Kerese monumendi juurde suurmeistrilt nõu ja abi küsima enne pingelist maleturniiri. Ning jah, see maletaja võitis selle turniiri!

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.