panelarrow

Eesti diplomaatia töötab julgeoleku tagamise nimel

| 0 comments

Dok.foto_012016

Kristel Engman panustab poliitika planeerimise büroo koosseisus kõnede kirjutamisse.

Kristel Engman, poliitika planeerimise büroo lauaülem

Väljakujunenud tava kohaselt annab välisminister kord aastas Riigikogus ülevaate Eesti jaoks aktuaalsetest välispoliitilistest teemadest ning välisministeeriumi tegevusest meie välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Ettekannet ja kõne sõnumeid koostades on alati lähteküsimus kõne kesksetes teemades ja rõhuasetustes. Teemasid, millega välisministeerium tegeleb, on ju märkimisväärne hulk, kuid isegi nende loetlemisest ei piisaks kõnele ette nähtud ajast, sestap tuli teha paratamatu valik ja keskenduda üksnes kõige aktuaalsemale.

Kõikide eelnevate aastate ettekannete üks põhilisi teemasid on alati olnud meie julgeolekuga seonduv, nii ka tänavu. Kõne sisu lähtus arengutest rahvusvahelises elus ennekõike 2015. aastal, mis välispoliitilises mõttes oli Eesti, Euroopa ja maailma jaoks äärmiselt keeruline. Rändekriis, rahvusvaheline terrorism ja asjaolu, et üks riik on jõhkralt rikkunud Euroopa julgeoleku aluspõhimõtteid, on suurimad ohud Euroopa julgeolekule. Praegune julgeolekuolukord Euroopas – ka meie piirkonnas – on ebastabiilne ning jääb selliseks veel ettearvamatuks ajaks.

Sellest tulenevalt keskendus tänavune välispoliitika kõne kolmele peamisele teemale – julgeolekule ja välisministeeriumi tegevusele Eesti julgeoleku kindlustamisel; Euroopa Liidu ees seisvatele lähiaegade kesksetele küsimustele – rändekriisile, Vene-Ukraina konfliktile ja selle konflikti tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonidele, idapartnerlusele, Euroopa ühtsusele. Kõne viimane osa, mis paraku küll ajanappuse tõttu jäi ette kandmata, ent kirjalikus versioonis on tervikuna siit samast kodulehelt leitav, keskendus teistele julgeolekut suurendavatele tõikadele ning töökorralduslikele muudatustele välisministeeriumis seoses eelarveliste kärpemeetmetega.

1

Marina Kaljurand 11. veebruaril Riigikogu kõnepuldis välispoliitika ettekannet pidamas.

Elame huvitaval, ent keerulisel ajal. Järgmised aastad nõuavad Eesti välisteenistuselt tööd meie julgeolekukeskkonna stabiilsuse nimel ja NATO edasise tugevdamise heaks. Meie julgeolekupoliitilises mõtlemises on kesksel kohal NATO atlandiülese kollektiivkaitsega seotud küsimused. See on kogu Euroopa ja seega ka Eesti julgeoleku ja rahvusliku kaitse nurgakivi. Liitlasvägede kohalolek on meie julgeoleku täiendav garant ning me oleme tänulikud neile, kes on meie julgeoleku tagamisse oma kohalolekuga panustanud ning panustavad. Mõned päevad enne kõnet teatavaks saanud uudis Ameerika Ühendriikide kavatsusest neljakordistada Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ettenähtud kaitsekulutusi ning suurendada seeläbi USA kohaolekut Euroopas ning Ühendkuningriigi otsus saata Läänemerele täiendavad sõjalaevad ja piirkonda täiendavad sõjaväeüksused, olid heaks võimaluseks meie liitlasi ka kõnes eraldi välja tuua ja tänada. Samas ei ole töö NATO idatiiva tugevdamisel veel muidugi kaugeltki lõppenud.

Minister toonitas oma kõnes, et meie tähelepanu keskmes on ja jääb Venemaa-Ukraina konflikt ning me peame prioriteediks Ukraina toetamist territoriaalse terviklikkuse taastamisel ja suveräänsuse kindlustamisel. Nii nagu on toetatud meid, peame ka meie toetama Ukraina rahvast ja valitsust nende reformides, aga mitte üksnes Ukrainat, vaid ka teisi meie arengukoostöö sihtriike. See on meie võimalus ja kohustus. Ka inimõiguste ja demokraatlike väärtuste kaitse on meie prioriteet ja meie julgeoleku oluline tagatis.

Samuti rõhutas minister, et järgnevate aastate prioriteediks on rändekriisi ohjamine ja lahendamine Euroopas. Välisministeeriumi vastutusala on rändekriisi välismõõde – olukord Euroopa Liidu piiride taga, konfliktiennetus, kriiside reguleerimine, konfliktilahendus. Peame panustama ühiselt Euroopa välispiiride kaitsesse ja rändekriisi tagajärgede leevendamisse liidu sees. See on tõsine katsumus kogu Euroopa Liidule, millega peame ühiselt toime tulema – hoidma ühtsust, mille nimel on aastakümneid Euroopa Liidus tegutsetud. Ühtsus on edu võti. Euroopa Liidu ühise poliitika lagunemine tähendaks kogu Euroopa jaoks aastakümneid tagasiminekut, mida me ju keegi ei soovi. Ühtsuse olulisust kriitilistel aegadel on võimatu ülehinnata, seda oleme näinud nii oma ajaloo jooksul kui ka viimastel aastatel. Ühtsusel tugineb ka meie julgeolek.

Julgeolek on muidugi väga lai mõiste ja sõltub väga paljus meist endist – kas, kui palju ja kuidas oleme valmis ise panustama. Nagu toonitas minister korduvalt ka oma kõnes, mängib diplomaatia meie julgeolekuolukorra lahtiseletamises ja tugevdamises olulist rolli. Eesti senine edulugu on olnud paljuski Eesti välispoliitika edulugu. Seetõttu rõhutab ka kõne välispoliitika määravat rolli meie julgeoleku tagamisel, meie julgeolekuolukorra lahtiseletamises ja partneritele mõistetavaks tegemises, aga laiemalt kogu oma tegevusega Eesti välispoliitika eesmärkide ellurakendamisel ning kodanike teenindamisel. On ju kodanike teenindamine ja abistamine üks välisministeeriumi prioriteete. Kõne toob välja, et eelolevatel aastatel toimuvaid muudatusi välisministeeriumis ei tee me Eesti rahvuslike huvide arvelt.

Eesti on olnud edukas, sest meie välispoliitilised prioriteedid on olnud selged ja kindlad. Ka praeguses keerulises välispoliitilises olukorras saame olla edukad, kui jätame kõrvale demagoogia ja populismi ning viime koos ellu ühtset välispoliitikat. Seda nii Eestis kui ka laiemalt – Euroopa Liidus, transatlantilises liidus ning koos samameelsete riikidega. Sellele ühtsuse loomisele aitavad igapäevaselt kaasa meie diplomaadid, pühendunud riigiteenistujad, kes võitlevad rahu eest ka olukorras, kus kogu maailm näib soovivat sõda.
Eelmainitust ja veel mitmest muust teemast rääkis tänavune välispoliitika aastakõne Riigikogus.

Loe kõne teksti SIIT.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.