panelarrow

Lähedased suhted saavad jälle kinnitust – uus Gruusia välisminister külastab Eestit

| 0 comments

roger

Martin Roger on poliitikaosakonna Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo direktor.

Martin Roger, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo direktor

Uus Gruusia välisminister  Mihheil Džanelidze teeb oma esimese kahepoolse välisvisiidi homme (visiit kestab 10.-11. veebruarini) Tallinnasse, märkides taas kord Eesti ja Gruusia väga tihedat, sisukat ja usalduslikku suhet.

2015. aasta oli tipptasemel läbikäimise poolest lausa erakordne: Gruusiasse jõudsid nii Eesti president, peaminister, välisminister kui ka kaitseväe juhataja. Eestit aga väisasid Gruusia peaminister, kaitseminister, põllumajandusminister, majandusminister, kultuuriminister ja justiitsminister. Sellele lisaks toimub igapäevane reaalne koostöö sadade grusiinide ja eestlaste vahel pea kõigis valdkondades. Märgata on ka turismi kasvu.

Eesti poliitikaks on ja jääb ka tulevikus Gruusia lõimumise toetamine Euroopa ja Euro-Atlandi suunal. Ajal, mil Euroopa naabruses on rahutu ja Euroopa Liit tegeleb ka mitmete sisemiste kriisidega, on oluline hoida piisavat tähelepanu Gruusias toimuval. Demokraatlik, õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi austav ning oma inimeste heaolu eest hoolitsev riik on selles keerulises piirkonnas kogu Euroopa huvides. Seetõttu toetab Eesti Gruusia suveräänseid valikuid ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.

Lõimumisprotsess Euroopaga annab nende eesmärkide kindlustamiseks Gruusiale parimad vahendid. Gruusiast on tänaseks saanud Euroopa Liidu idapartnerluse poliitika eesrindlane, seda ennekõike tänu enda saavutustele ja hoolimata sellest, et osa riigi territooriumist on jätkuvalt okupeeritud.

Detsembris saavutas Gruusia ühe suure eesmärgi Euroopa Liiduga lähenemise teel: Euroopa Komisjon avaldas aruande, mille kohaselt on Gruusia täitnud kõik kriteeriumid viisavabaduse saamiseks. Nüüd tuleb lõplik otsus vastu võtta liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi poolt. Ka eestlased peaksid veel mäletama pikki veedetud tunde naaberriikide konsulaatide uste taga, seetõttu oskame saavutuse tähtsust hinnata.

Lisaks inimestevaheliste ja ärikontaktide soodustamisele turgutab see positiivne areng ka laiemapindset toetust Euroopa integratsioonile, mille keskmes on hetkel Euroopa Liiduga sõlmitud üle 1000 leheküljelise assotsieerimislepingu nõuete elluviimine. Kahtlemata üks aega ja ressurssi nõudev protsess, mille viljad küpsevad mõneti aeglasemalt kui käegakatsutav viisavabadus. Assotsieerimislepingu täitmine sarnaneb mõneti Eesti liitumiseelsete EL õigustiku ülevõtmise protsessiga, oluliseks erinevuseks on muidugi see, et Gruusia ja Euroopa Liidu suhete tulevikuperspektiiv on jätkuvalt lahtine, kuna selles küsimuses on Euroopa Liidus erimeelsused.

Turk ja teised

Gruusia uus välisminister Mihheil Džanelidze ja Eesti suursaadik Gruusias Priit Turk kohtumas selle aasta alguses. Foto: Gruusia välisministeerium.

Gruusia taotlused NATO suunal on teada nagu ka Eesti toetus sellele. Ning viimasel (detsembris 2015) NATO välisministrite kohtumisel kinnitati NATO avatud uste poliitika jätkumist ja Gruusia kui tulevikus alliansiga liituva riigi staatust. Gruusia panustab aktiivselt NATO operatsioonidesse. Lähiajal keskendutakse NATO Walesi tippkohtumisel heaks kiidetud põhjaliku koostööpaketi täitmisele ning selle igakülgsele edasiarendamisele. Paketi eesmärgiks on tugevdada Gruusia kaitsevõimet ning soodustada julgeolekusektori reformi läbiviimist ning lõimumist Euro-Atlantilistesse struktuuridesse, mis ühtlasi täidaks Gruusia NATOga liitumise eesmärki. Eesti kaitsekoostöö eesmärk on seda kõike toetada, kasvanud on koostöömaht, eritähelepanu all on küberjulgeoleku alane väljaõpe, kus Eestil on NATO raamistikus juhtriigi roll.

Eesti käidud tee näib grusiinidele edukas ning eeskuju vääriv, mis annab kahepoolseks koostööks avaraid võimalusi. Gruusia on Eestile üks olulisemaid arengukoostöö sihtriike ja koostöö maht ulatub sel aastal ligi miljoni euroni. Praktilise reformikogemuse jagamises on Eesti juba aktiivseimaid liikmesriike.

Kui nendest mitmetest sektoritest midagi esile tõsta, siis oleks need haridus, IKT ja EL alane teavitamine. SA Innove on olnud aktiivne kõikidel haridustasanditel, kõige rohkem on tehtud kutsehariduse valdkonnas. Grusiinid näivad hindavat ka meie haridusasutusi: kui 2008 õppis Eesti ülikoolides 8 Gruusia tudengit, on sel aastal arv kasvanud juba 136le! IKT valdkonnas on aktiivne E-riigi akadeemia, kes eelmisel aastal võitis esimese Eesti asutusena juhtpartnerina EL twinningu- ehk mestimisprojekti, mille eesmärgiks on Gruusia e-riigi tugevdamine. Eesti Idapartnerluse Keskus aga on olnud väga aktiivne Gruusia EL teavitustegevuste võimekuse tõstmisel, aga ka põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna teemadel.

Viimase nelja aasta jooksul tehti arengukoostööd 3.3 miljoni euro ulatuses ning viidi ellu üle 45 arengukoostöö projekti. Et Gruusia jääb Eesti prioriteetseks partneriks ka järgnevatel aastatel, annab tunnistust äsja kinnitatud uus arengukava ja Gruusia maastrateegia, mis annab täpsema ülevaate, mida Eesti koostöös Gruusiaga lähiajal ette võtab. Väheoluline ei ole ka see, et mitmeid projekte teeme ühes oma liitlastega, seega tekkida võib lausa win-win-win olukord.

Gruusia ei ole küll Eesti esimeste kaubanduspartnerite hulgas, kuid kahepoolsetel majandussuhetel on edasist potentsiaali. 2015. aasta näitas selget mõlemapoolse huvi kasvu, mille tunnistuseks on nüüdki Gruusia välisministri visiiti saatev äridelegatsioon. Eesti investorid tegutsevad raudteetranspordi, hüdroenergia ja kinnisvaraarenduse sektorites. IT, logistika, põllumajandus, turism on valdkonnad, mis võiksid Eesti investoritele huvi pakkuda. Kanda on kinnitanud Eesti ettevõtjad, kes ka kodukamaral turgu raputavad, nagu näiteks Taxify. Ettevõtluse toetamine on olnud ka meie üks toetussuundi, näiteks Garage 48 tegijad on korraldanud üritusi IKT ettevõtluse ja start-up ökosüsteemi arendamiseks.

Oluliseks sündmuseks 2016. aastal on sügisel toimuvad Gruusia parlamendivalimised. Gruusia sisepoliitika on emotsionaalne, seda tunnistavad grusiinid isegi ning usutavasti näeme väga võitluslikku kampaaniat. Saavutatu kindlustamiseks ja oma eesmärkide edenemiseks on demokraatia, õigusriigi ja rahva heaolu järjepidev areng ainuvõimalik tee.

Gruusia ja Eesti läbikäimist saab kindlustundega nimetada sõbrasuhteks. Sõbrad suhtlevad tihedalt ja on üksteise vastu ausad. Eestile läheb Gruusia käekäik korda ning meie suhetes on kindlasti veel kirjutamata lehekülgi.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.