panelarrow

Jaan Poska 150

| 0 comments

Poska portree

Jaan Poska oli Eesti esimene välisminister. Foto: Filmiarhiiv

Kadri Linnas, avalike suhete osakond

24. jaanuaril möödub 150 aastat Jaan Poska sünnist. Välisministeerium on olulistel tähtpäevadel ikka oma esimest välisministrit meeles pidanud.

Poska meenutamiseks avasime koostöös Jaan Poska mälestusfondiga rahvusraamatukogus näituse „Jaan Poska ja Tartu rahu“, mis rändab edasi ka ministeeriumisse ning osadesse saatkondadesse.

Täna osalesime Eesti Pangas Poska hõbedase meenemündi ja postmargi esitlusel, kus muuhulgas kinkis Eesti Panga president Ardo Hansson uue meenemündi meie kolleegile Jüri Treile aastatepikkuse tegevuse eest Jaan Poska maja taastamisel ja muuseumi loomisel. Laupäeval toimub Poska sünnikohas Laiusel mälestuskonverents koos filmi esitlusega, pühapäeval süütame mälestusküünlad haual ja samal päeval avatakse Kadriorus Luige tiigi ääres Poska mälestusmärk.

 

Eesti Pangas

Meenemündi ja postmargi esitlus Eesti Pangas, kus teiste hulgas võtsid sõna Ardo Hansson, Mart Laar ja Aavo Kärmas.

Poska tervikasi

Tervikasja kujundas kunstnik Indrek Ilves ja selle tiraaž on 1500.

Meenemünt

Meenemündi on kujundanud Mall Nukke. Mündil on kujutatud Poska portreed ja riigipiiri, milles Poska juhitud Eesti delegatsioon leppis kokku Eesti rahuläbirääkimistel.

Poska roll on hindamatu Eesti Vabariigi vundamendi ladumisel. Poska kerkis oma tegevusega esile juba Tallinna linnavolikogu valimistel 1904, kus etendas olulist rolli eesti-vene valimisliidu võidus. Pärast Vene tsaaririigi kokkuvarisemist aastal 1917 sai advokaat Jaan Poskast Venemaa Ajutise valitsuse Eestimaa kubermangu komissarina senise ajaloo kõrgeimal positsioonil olnud eestlasest riigiametnik, mis tegi temast olulise tegelase Eesti iseseisvumise ettevalmistamisel.

24. veebruaril 1918 sai Poskast Eesti Ajutise Valitsuse esimene välisminister, seejärel peaministri asetäitja. Temale langes peaminister Konstantin Pätsi vangistamise ajal oluline roll pidada võimu üleandmiseks läbirääkimisi sakslastega, mis lõppes, nagu me teame, Eestile positiivselt, mis aga sel ajal ei olnudki nii iseenesest mõistetav.

1918 – 1919 oli Poska Välisdelegatsiooni juht ja osales Pariisi rahukonverentsil, kus ta kindlalt seisis maailmas veel tundmatu Eesti Vabariigi rahvusvahelise tunnustamise eest. Seejärel määrati Poska Eesti delegatsiooni juhiks läbirääkimistel Nõukogude Venemaaga, mille tulemus – Tartu rahuleping, kujunes Poskale tema tippsaavutuseks.

Poska, Soots, Mutt

Läbirääkimistel Nõukogude Venemaaga. Paremalt Jaan Poska, Jaan Soots ja Victor Mutt. Foto: Filmiarhiiv

Pariisist saadud kogemuse najal oli Poska veendunud, et lääneriikide toetusega ei saa hetkel arvestada ja tuleb läbi rääkida Nõukogude Venemaaga, sest kõige rohkem vajas Eesti rahu. Need läbirääkimised päädisid Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920 ja kaasaegsete mälestusi lugedes võime veenduda, et Jaan Poskal oli kõiges selles erakordselt suur roll. Kui Poska veebruaris 1920 Tallinnasse saabus, paljastasid inimesed külmast ilmast hoolimata pea, Poska oli toonud noorele Eesti riigile rahu, mis andis võimaluse üles ehitada oma riik.

Tartu rahu Poska allkiri

Jaan Poska allkirjastamas Tartu rahulepingut 2. veebruaril 1920. Foto: Filmiarhiiv

Poska iseloomustamiseks sobib hästi lõik William Tomingase mälestustest (1970): „Tema kõikumatu rahu, tasakaalukus, sündinud juristi anne igas küsimuses ja olukorras leida kähku asja tuum, võime debateerida asjalikult, loogiliselt, lõid tema isikule autoriteedi ja lugupidamise venelaste delegatsiooni juures. … Krassin väljendas seda sõnadega: „Teie Ivan Ivanõtš näeb välja ja käitub nagu senaator, kogu väärikuse ja autoriteediga“. Poska eriteeneks oli piiride ja kullafondi kauplemine, mida ta tegi nelja silma all Joffega. Eesti võlgneb talle tänu kogu rahutegemise töö eest Tartus“.

Poska sugune mees oleks ka edaspidi Eesti riigile ära kulunud, kuid ta suri kõigile ootamatult 7. märtsil 1920 oma kodus Kadriorus. Tema matused olid esimesed riiklikud matused Eesti Vabariigis.

Loe täpsemalt Jaan Poska eluloo kohta.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.