panelarrow

Pariisi ajalooline kliimakokkulepe – tehtud!

Post kliima

Kadi Metsandi konverentsi sissepääsu ees, kus igal osaleja riigil oli oma lipuvärvides tulp. Foto: erakogu.

Kadi Metsandi, lauaülem, suursaatkond Pariisis

Veidi hiljem kui algselt plaanitud, ent 13. tunnil see tuli – laupäeval, 12.detsembril kell 19.30 kiideti kaua oodatud kliimaleppe tekst heaks. Selle kohaselt on plaanis hoida globaalset soojenemist maksimaalselt kahe kraadi piires, samas püüeldes pooleteise kraadi piirimaile.

Kui palju ajurakke oli selle nimel kulutatud, unetuid öid veedetud, kinniste uste taga kahepoolseid eraldi kokkuleppeid sõlmitud — seda teavad vaid kõige suuremad asjaosalised ise. Positiivsetest emotsioonidest tulvil pilte on täis kogu meedia, sh. uudis jõudis ka meie koduse Delfi esiküljele tänu toredale fotole Eesti OECD diplomaadist koos USA välisministriga. Sel fotol on hästi tabatud moment, kus saalis valitseb teatud segadus ja keegi ei tea miks leppe vastuvõtmine viibib. See hetk näitab kui oluline on leppes juriidilises kontekstis iga üksik sõna. USA-le tekitas nimelt suuri probleeme should (peaks) asemele tekkinud shall (peab). Kogu saal ootas, kuni segadus oli klaaritud ja siis võis suur finaal jätkuda.

Konverents algas 30.novembril, mil Prantsuse president Hollande`i kutsel viibisid Pariisis korraga 185 riigi presidendid ja valitsusjuhid, Eestit esindas peaminister Taavi Rõivas. Konverentsisaalis oli tunda lootust, positiivsust, tegutsemissoovi. Südantsoojendav oli kuulda kuidas enamus riigijuhte väljendas soovi muuta Pariisi leppega tulevikku, teha ajalugu. Ühe eduka tööstusriigi valitsusjuht sõnas, et tuleb lõpetada vabanduste otsimine ja tegutseda praegu – tema riik on selleks valmis. Teine lisas, et meie kätes on võimalus muuta ja muutuda, ainult kui me seda soovime. Kritiseerijad ütlevad muidugi selle peale, et ilusaid sõnu oskab igaüks ritta seada. Eks neil ole ka omamoodi õigus, aga siinkohal tuleb anda võimalus ja loota paremat. Hiljem, kõrgetasemelise segmendi ajal osales konverentsil ka keskkonnaminister Marko Pomerants. Loomulikult olid kogu konverentsi aja kohal keskkonnaministeeriumi ametnikud, kelle tegevusvaldkonda otseselt teema puutub. Kõigi jaoks oli tegu väga huvitava ja unikaalse kogemusega.

Eiffel

Konverentsi territooriumil asus toolidest mini Eiffeli torn, mis kahe nädalaga kattus temaatiliste sõnumitega. Foto: Kadi Metsandi.

Põnev oli jälgida kuidas kogu riik mobiliseeriti konverentsi ettevalmistusfaasis, see oli absoluutne riiklik prioriteet. Korraldati väga palju erinevaid temaatilisi konverentse, sh. teemal põllumajandus ja kliima, kaitsepoliitika ja kliima, migratsioon ja kliima, isegi sport ja kliima, jne. Edu saavutamise nimel koondati Pariisis südametunnistuse tippkohtumisele isegi üleilmsed usu-, hõimude ning vaimsete kogukondade liidrid.

Tahan prantslasi kiita. Ettevalmistusfaasis oli kohati üsna palju segadust, ent kõik laabus ja see on see, mis lõpuks loeb. Tegu oli absoluutse diplomaatilise meisterlikkusega. Kahtlen, kas mõni väiksem ja globaalses kontekstis väheolulisem riik oleks suutnud säärast edu saavutada. Tegu on väga kompleksse ja keerulise teemaga ning kokkuleppe leidmine 195 riigi vahel ei ole just kergemate killast. Jah, kokkulepe ei ole ideaalne, aga see on parem kui eelmine ja veel parem kui mitte mingi kokkulepe. Pariisi lepe on kompromiss ja kompromiss ei ole kunagi ideaalne. See lepe on tegelikult üsna ambitsioonikas, tekitab konkreetse raamistiku, millega on võimalik edasi minna. Lepe on globaalselt siduv, paneb paika kontrollmehhanismi ja mis kõige olulisem, see paneb vastutuse leppe rakendamise eest nii arenenud kui ka arenguriikidele. Oluline on ka see, et lepe annab väga konkreetse poliitilise signaali ettevõtlussektorile – nüüd on siht selge, et tulevik on „roheline“ elik tasub investeerida taastuvenergiasse ja uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse.

Pariisi kliimakokkuleppe vastu võtmine on alles pika tee algus. Väga kenasti võttis konverentsi tulemuse kokku president Hollande`i karismaatiline eriesindaja planeedi kaitsmise küsimuses, Nicolas Hublot: “ Ainult tulevik näitab kas see leping on ajalooline“.

Siinkohal soovin meile kõigile jõudu tööle, sest iga kodanik saab oma väikese panuse anda leppe elluviimise heaks, et ka meie lapselapsed saaksid nautida meie planeedi ilu ja võlu.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.