panelarrow

Meenutades Eesti poliitika suurkuju Otto Strandmani

Otto Strandman PEAMINE

Otto Strandman riigivanemana.

Kadri Linnas, avaliku diplomaatia osakond

Täna möödub 140 aastat riigivanema, peaministri, mitmekordse ministri (s. h välisministri), Riigikogu esimese esimehe, saadiku Otto August Strandmani sünnist. Loetledes neid ameteid, võime juba aimu saada, et tegu oli erakordse mehega.

Tänase päeva puhul on meie muuseuminurga püsiekspositsioonis eraldi välja toodud mitmesugused isiklikud esemed, fotod ja dokumendid, mis on saadud Otto Strandmani tütrepojalt Peeter Häälelt, kes koos abikaasa Maire Morgen Häälega need kümme aastat tagasi välisministeeriumile hoiule andis.

Lisaks fraki särgile ja kõvakübarale on näitusel väljas huvitavad erafotod ja kõnekad kirjad õele, mis heidavad natukene valgust suurmehe viimaste aastate mõtetele.

Autoga Strandman 1930. aa

Otto Strandman 1930. aastatel. Foto: perekonnaarhiivist

Võrreldes teiste Eesti poliitika suurkujudega on Strandman üsnagi varju jäänud ja tema nime tuntakse seetõttu vähem. Näiteks ajaloolane Jaak Valge on välja toonud Strandmani erakordse sihikindla tegutsemise rahaministrina  Eesti Vabariigi uue majanduspoliitika loomisel ja elluviimisel 1924. Strandmani on nimetatud ka Eesti krooni isaks, sest tema ettepanekul võeti Eestis uue rahaühikuna kasutusele kroon. Eraldi on nii kaasaegsed kui ka hilisemad ajaloolased rõhutanud Strandmani kõnemeheandi, millele lisandus visionäärsus. Strandmani võime pidada üheks olulisemaks Eesti poliitika visionääriks läbi aegade.

Paadiga 1920. aa

Strandman mererannas 1920. aastatel. Foto: perekonnaarhiivist

Välisteenistusega oli Strandman seotud mitmel korral välisministrina 1918, 1920-1921, 1924 ja hiljem saadikuna Poolas 1927-1929 (ühtlasi Tšehhoslovakkias ja Rumeenias) ning Prantsusmaal 1933-1939 (ühtlasi ka Belgias, Hispaanias ja Vatikanis).

Eesti dipkorpus1

Eesti diplomaatilise korpuse keskel 1930. aastatel.

Alates novembrist 1939 jäi Otto Strandman nõrga tervise tõttu pensionile ja lootis veeta oma vanaduspõlve Kadrinas Kadapiku talus, mida oli Strandmani välismaal veedetud aastate ajal korras hoidnud õde Anna. Väga kõnekas on Strandmani kiri oma õele 13. oktoobril 1939, mil oli sõlmitud juba baaside leping ja hakati rajama Vene sõjaväebaase Eesti territooriumile. „Meeleolu on mul loomulikult väga halb, muidugi mitte sellepärast, et ma ametist vabanen, vaid et terve elu töö on läinud nurja ja nii tuleb surra. See on saatus!“

Poola president Moscicki Kadriorus

Poola president Ignacy Moscicki  ja Otto Strandman Kadriorus 1930. aastal.

Veebruari algul 1941 sai Strandman kutse NKVD-sse ülekuulamisele. Targa mehena ja olles teadlik NKVD osast meie riigimeeste saatuses, läks Otto Strandman Kadrinas vabasurma 5. veebruaril 1941. Tuttav arst kirjutas surmatunnistusele surma põhjuseks „ajurabandus“.

Otto August Strandman on maetud Tallinna Siselinna kalmistule, kuhu täna asetati tema mäletuseks välisministeeriumi ja Riigikantselei nimel pärg.

kalmistul 30.11.2015

Riigikanstelei ja välisministeeriumi poolt asetasid Strandmani mälestuseks pärja riigisekretär Heiki Loot ja välisministeeriumi nõunik Jüri Trei. Teiste hulgas olid kohal ka Strandmani tütrepoeg Peter-Yan Hääl koos poja Ian Hääle ja abikaasa Maire Morgen-Häälega. Foto: Peeter Hütt, 30.11.2015.

Otto Strandmani elulugu

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.