panelarrow

“Mida meist arvatakse?” küsib kreeklane

Kreeka

Tänane Ateena saatkonna aknast. Foto: Margus Rava

Margus Rava, suursaadik Kreekas

Nagu eestlastele, läheb ka kreeklastele samamoodi korda, et mida neist arvatakse. Täna kohtusin ühe Kreeka ettevõtjaga, kes juhib väikest reisibürood. Tema esimesi küsimusi oli, et mida mina arvan olukorrast Kreekas. Ma ütlesin, et pärast kõike mis tänavu on juhtunud ja pärast viimatisi valimisi, tundub Kreekasse olevat saabunud teatav stabiilsus.

Muutusi võrreldes valimiste eelse ajaga on tõepoolest vähe. ’Uus’ Kreeka valitsus on tegelikult endine – sama, mis vahetult enne valimisi. ’Vana’ ei saa vist öelda, sest umbes poole aastaga väga kogenuks ei saa, ei riiki valitsedes ega muud ametit pidades. ’Vana’ ei saa valitsuse kohta öelda ka seetõttu, et kumbki partei, nii parlamendis peaaegu pooled kohad saanud Syriza, kui ka väiksem koalitsioonipartner Sõltumatud Kreeklased, enne tänavust aastat riigitüüri juures pole olnud.

Stabiilsuse märk on kindlasti ka see, et järjekorras juba kolmas majandusabiprogramm viimase viie aasta jooksul on vahetult pärast alla kirjutamist ka rahva poolt valimistel sisuliselt heaks kiidetud. Peaminister, kes selle sõlmis, valiti kindla enamusega tagasi. See võiks tähendada, et kreeklased on aru saanud reformide vajalikkusest.

Meenub jutuajamine ühe teise Kreeka väikeettevõtjaga enne valimisi. Ma küsisin, et keda tema valida kavatseb ja miks. Ta vastas, et kaalub kahe suurpartei Syriza (vasakpoolne) ja Uus Demokraatia (paremtsentristlik) vahel – ja otsuse langetab vastavalt sellele kumb tema arvates suudab majandusabiprogrammi paremini ellu viia.

Muidugi tekib küsimus, et mis juttu saab stabiilsusest olla, kui Kreekat läbivad jätkuvalt iga päev tuhanded migrandid, tööpuudus püsib mitmendat aastat 25% lähedal ja valitsuse võimalused seisnevad pigem kulutuste kärpimises kui nende suurendamises. See on tõsi, et riigi olukord on keeruline. Aga päris kindlasti ei ole Kreeka ainuke riik Euroopas, kus hetkel keerulised ajad. Eestiski on ju näiteks käimas arutelud rändekriisi põhjustest ja lahendustest või sellest, mis võiks olla Euroopa ühise piirivalve plussid ja miinused. Lihtsalt pärast viimaseid valimisi on Kreeka väljunud olukorrast, mida võiks nimetada alaliseks valimiskampaaniaks.

Seda, et usaldust ja kindlust on vaja taastada, ka majanduses, on äsja ametisse nimetatud valitsus juba jõudnud avalikult ja selgelt kinnitada. Mitmed kreeklastest Eesti värsked e-residendid põhjendavad oma sammu sooviga otsida stabiilsemat ettevõtluskeskkonda. Mõni lisab, et seda juhuks, kui Kreekas asjad ei parane.

Eesti meedias oli tähelepanu septembrikuistele Kreeka valimistele suurem kui jaanuarikuistele. Mängisin meediamonitooringu otsingumootoriga. Selgus, et võrreldes perioode nädal enne ja neli päeva pärast valimisi, oli Eesti kirjutavas ja audiovisuaalses meedias märksõnu ’Kreeka valimised’ septembris kaks ja pool korda rohkem kui jaanuaris. Ateenas endas aga ütles nii tänavapilt, mis silmaga näha, kui ekspertide hinnang aga vastupidi seda, et septembrikuised valimised toimusid vähema poliitilise kirega, rahulikuma kampaaniaga ja mõõdukamate panustega.

Ma küsisin tolleltsamalt reisiettevõtjalt, kellest alguses juttu oli, muidugi ka ise, et mis tema kreeklasena olukorrast arvab. „Meil on vaja teha kolme asja: tööd, tööd, tööd, “ ütles ta.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.