panelarrow

Eesti aitab: avaliku arvamuse uuring arengukoostöö ja humanitaarabi kohta. Kas, kuhu ja kuidas?

IMG_5085

Eesti abi Ukrainale

Kaili Terras, arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktor

Me kõik oleme kuulnud väiteid, et Eesti ei peaks tegema arengukoostööd, sest meil on endilgi vaesust küllalt või pahandavat küsimust, miks me aitame kauges riigis pagulasi, kui meie endi pensionäridel on vähe raha. Need kõik on õigustatud ja mõistetavad küsimused ning neid tõsiasju ei alahinda keegi, aga samas on see kõik ka suhteline ja väga suur osa inimesi peab samuti oluliseks teiste abistamist. Eesti ei ole muust maailmast eraldatud ning me teame, et meil läheb paremini kui väga paljudel teistel.

On hea kohe alustuseks tõdeda, et ühes hiljuti peetud vestluses väljendatud ellusuhtumist „kui mul on niigi vaid pool leiba, siis ma seda oma naabrile ju ei jaga”, ei ole siiski laialt levinud. Eesti on osa maailmast ja kindlasti tahame jagada neile, kel ei ole pooltki leiba kapis, seda nii inimlikkuse, välispoliitika kui julgeoleku pärast.

Rahvusvahelisest abist tuleb Eestis rääkida, seda teadvustada ja mõista, mistõttu on juba aastaid välisministeeriumi toetusel toimunud maailmaharidusprogrammid koolides, saadetud noori vaestesse riikidesse vabatahtlikuna tööle, vändatud dokumentaalfilme ja korraldatud iga-aastast Maailmapäeva Tallinnas Vabaduse väljakul. Kas need tegevused on end ära tasunud?

esitlus2

Avaliku arvamuse uuringu esitlus välisministeeriumis 8. septembril. Vasakult Jaanika Hämmal (TNS Emori uuringuekspert), Väino Reinart (välismajanduse- ja arengukoostööküsimuste asekantsler kantsleri ülesannetes) ja Jüri Seilenthal (välismajanduse- ja arengukoostöö osakonna peadirektor)

Et teada saada koduse avalikkuse laiemat hoiakut rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi kohta, tellis välisministeerium seitsmeaastase vaheaja järel avaliku arvamuse uuringu. Seekordses uuringus kasutasime järjepideva võrdluse tekitamiseks suures osas samu küsimusi, mis 2005. ja 2008. aastal toimunud uuringus, lisades vaid küsimuse aktuaalselt päevakorras olevate ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide ja ka humanitaarabi kohta. Tulemusi annab kindlasti veel mõnda aega ühte ja teistpidi tõlgendada, aga kuna uuring on täies mahus leitav ka välisministeeriumi kodulehel, siis sooviks siinkohal välja tuua mõned ministeeriumi igapäevaseks tööks olulisemad aspektid.

Positiivne on see, et avalikkuse suhtumine rahvusvahelisse arengukoostöösse ja humanitaarabi andmisesse on paranenud, sest huvi globaalsete teemade vastu on kasvanud. See võiks olla toetav signaal ka poliitilise tasandi otsuste tegemisel, sealhulgas arenguabi eelarve üle otsustamisel, mille hoidmist praegusel tasemel pooldab suurem osa vastanuist. On mõistetav, et olulist toetavat rolli on praegusel ajal kindlasti mänginud Ukrainas toimuv sõjaline konflikt ja sellega kaasnevad kannatused. Eestlased tunnevad ukrainlastele inimlikult kaasa ja neid ollakse nõus aitama – antud uuringu kohaselt on Ukraina ja Ida-Euroopa ülekaalukalt esimene eelistus, mis puudutab piirkondi, kus Eesti peaks arengukoostööd tegema. Aafrika kui väga traditsioonilise ja kõige tugevamat arengu- ja humanitaarabi vajava kontinendi kuvand püsib samuti kindlalt inimeste peas eelistatud regioonina, kuigi reaalsuses on Eesti võimalused seal lisaväärtuse andmiseks üsna piiratud.

Foto esitlusest

Uuringu esitlusele 8. septembril oli kogunenud palju huvilisi

Hea tulemus on, et üheksa inimest kümnest on kuulnud, et Eesti teeb arengukoostööd ja annab humanitaarabi, milles suurim roll on olnud mängida just televisioonil, vähem internetil, ajalehtedel-ajakirjadel ja raadiol. See on oluline järeldus, mida saab järgmisteks teavitustegevusteks kindlasti vahenduskanali valikul silmas pidada. Keerulisem mõttekoht edasises teavitustöös on aga see, et valdkonnast teavad ja on kursis just kõrgemalt haritud naised ning ametnikud, vähem tunnevad huvi madalama haridusega ja muukeelsed inimesed. Tuleb edasi mõelda, kuidas paremini ka selle sihtgrupini jõuda, näiteks läbi venekeelse meedia?

Noorte vabatahtlike saatmise jätkamine tööle arenguriikidesse tundub teavituse eesmärgil õigustatud olevat, sest noorem elanikkonnarühm saab oma peamise info just eakaaslastest sõprade käest ning internetist, kus vabatahtlikud oma tegevusest kirjutavad. Me kindlasti tahame, et Eestis peale kasvav põlvkond on üha avarama maailmavaatega ja mõistab ühiskonnas olulisi seoseid.

Kindlasti on väga oluline teada, et suur osa inimesi peab kõige olulisemaks abistada vaesemaid riike kõige traditsioonilisemates valdkondades nagu haridus ja tervishoid, milles on meil hea praktika ka ette näidata. Samas üsna üllatuslikult tähtsustati koostööks väga vähe demokraatlike institutsioonide ja heade valitsemistavade valdkonda, sh ka inimõigusi ja infotehnoloogia arengut. Praktikas on Eesti arengukoostöö tegevusi enim just viimases, eriti infotehnoloogia lahendustega kombineeritult, sest see on meie arengukoostöö jaoks oluline lisaväärtust andev nišš võrreldes teiste suurte doonoritega. Demokraatia tugevdamine ning head valitsemistavad on seega kindlasti valdkond, mis vajab enam teadvustamist kui määravalt oluline raamistik kõikide teiste valdkondade arenguks ja edenemiseks.

Eelnevat lühidalt kokku võttes saab öelda, et Eesti tahab aidata – mitte küll ennastsalgavat, aga siiski mõistuse ja südamega.

logo est

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.