panelarrow

LÄTI EUROOPA LIIDU NÕUKOGU EESISTUMISEST RIIAS

Toomas Tirs, välismajanduse ja arengukoostöö osakond

Foto (ES2015.LV): Läti Rahvusraamatukogu („Valguse loss“) hoone, kus toimus enamik eesistumise üritusi. Esiplaanil Hollandi poolt kingitud tulbipeenar.

Foto (ES2015.LV): Läti Rahvusraamatukogu („Valguse loss“) hoone, kus toimus enamik eesistumise üritusi. Esiplaanil Hollandi poolt kingitud tulbipeenar.

Läti Euroopa Liidu Nõukogu esimene eesistumine (2015. aasta esimesel poolaastal) on edukalt läbi. Lätlaseid said hästi läbi viidud eesistumise eest kiita nii teiste riikide kolleegidelt kui ka nt mõttekodade käest (vt Centre for European Policy Studies kommentaari: http://www.ceps.eu/system/files/Latvian_Presidency.pdf). Peaminister Straujuma ei olnud kitsi kiitmaks kõiki, kes aitasid kaasa nii kolmeaastase ettevalmistuse kui ka pingelise eesistumise poolaasta jooksul. Võin teatud kadedusega öelda, et meie lõunanaabrite seatud latt on sedavõrd kõrge (nii lätlastel kui leedulastel on edukad eesistumised seljataga), et nende ületamine Eesti esimesel eesistumisel 2018. esimesel poolaastal on meile tõeline väljakutse!

Saabusin Riiga, eesistumise sekretariaati 2014. septembri keskel, kui ettevalmistused olid käimas juba täie hooga. Minu lähetuse eesmärgiks oli tutvuda nii palju kui võimalik eesistumise praktilise korraldusega, leida vastused Tallinna kolleegide küsimustele, luua kontakte ja aidata kaasa võimalikult paljude eestlaste visiitidele eesistumise eel ja ajal. Alustasin tööd perioodil, kui iga päev avati riigihangete pakkumisi, võrreldi eesistumise kinkide, lipsude, sallide näidiseid, käis esimeste ürituste ettevalmistus. Samal ajal arutati ministeeriumitega veel nende detaile, toimusid koolitused (nt töögrupijuhtidele, vabatahtlikele), pea iga päev saabus tööle uusi tõlke, kommunikatsiooniinimesi, projektijuhte.

Minu „teekond“ algas tutvumiskohtumistega ning (delegaatide, ajakirjanike ja teenusepakkujate) akrediteerimissüsteemi Novento koolitusega. Lätlased ei teadnud alguses, mida minusuguse pikaajalise väliseksperdiga teha – nagu ei ole „oma“, aga räägib läti keeles, pole nagu õige alluv, aga on määratud kaastöötajaks kuni eesistumise lõpuni. Küsiti otse, kas ma tulin lihtsalt vaatlema või tahan tööd ka teha? Saades vastuseks, et tulin tööle, hakati sammhaaval avama oma töökorraldust, kaasati toimetustesse. Novembriks olid asjad nii kaugel, et olin üks akrediteerimissüsteemi administraatoritest ning samuti oli mind määratud kolme Riias korraldatava kaubanduspoliitika ürituste projektikoordinaatoriks.

Novento administraatorina (kokku oli meid 5) oli minu rolliks valmistada Läti ministeeriumeid ja riigiameteid ette nende ürituste delegaatide registreerimisel, sh ürituste korraldamine, kasutajakoolituse tegemine (mida sai tehtud kümneid kordi), toe pakkumine korraldajatele ja delegaatidele registreerimise ajal, rinnasiltide väljatrükk ja aruanded. Kokku aitasime kaasa 197 eesistumise ürituse osavõtjate registreerimisele, trükkisime üle 30 tuhande erineva osavõtjakaardi delegaatidele, ajakirjanikele ja korraldajatele. Väga intensiivsed olid need perioodid eesistumise ajal, kui paralleelselt käis kaks kuud hiljem toimuva ürituse kasutajakoolitus, teised ministeeriumid helistasid ja palusid muudatusi või abi ning samal ajal printerid trükkisid sadu järgmisel päeval toimuva konverentsi plastikkaarte.

Foto (T.Tirs): Mitteametlik kaubandusministrite kohtumine. 25. märtsil 2015.

Foto (T.Tirs): Mitteametlik kaubandusministrite kohtumine. 25. märtsil 2015.

Kaubanduspoliitika ürituste projektikoordinaatorina korraldasin koos Läti välisministeeriumi kolleegidega kolm selle valdkonna üritust: kaubandusministrite, kaubanduspoliitika komitee täisliikmete ning teenuste ja investeeringute komitee mitteametlikke kohtumisi. Tavaliselt umbes poolteist päeva kestvad üritused sisaldasid töösessioone Läti rahvusraamatukogus (peamine eesistumise ürituste toimumiskoht), pidulikku õhtusööki, ekskursioone Riia vanalinnas või kuulsas juugendstiili kvartalis. Ettevalmistuste käigus rääkisime läbi päevakorra osas Läti Brüsseli alalise esinduse kolleegidega, kes omakorda suhtlesid EL Komisjoniga. Teised kolleegid suhtlesid Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) sekretariaadiga, kuna kaubandusministrite kohtumisel osales ka WTO peadirektor. Tutvusime paljude erinevate Riia restoranide ja nende pakkumistega õhtusöökide jaoks, pidasime läbirääkimisi delegaatide hotellimajutuse, transpordi, tõlke ja kingituste osas, samuti uurisime ruumide paigutust ja tehnilist tuge, pressikonverentsi detaile jpm. Üritused toimusid märtsi ja aprilli kuus ning eesistumise esimesel poolel oli koormus üsna kõrge, sest ka akrediteerimissüsteemi tugi pidi toimima perfektselt. Pärast selliseid pingutusi oli ütlemata tore näha, et planeeritu toimis pea sajaprotsendiliselt ning ka osavõtjad käisid tänamas sujuvalt korraldatud ürituse eest.

Keerulisi üritusi oli eesistumise jooksul Riias palju – konverentsid (nt Arenguaasta avamine, Digitaalassamblee jt), visiidid (EL Komisjoni kolledži, Euroopa Parlamendi esimeeste visiidid), ministrite mitteametlikud kohtumised (nt Gymnich, ECOFIN), kuid ükski neist ei ületa loomulikult riigi- ja valitsusjuhtide tasemel 21.-22. mail toimunud Idapartnerluse tippkohtumist. Panustasime akrediteerimistiimiga sellesse, et kõik osavõtjad oleks registreeritud ning et registreerunutel ei tekiks probleeme turvatud aladele sisenemisega. Kõige pingelisemad olid viimased päevad enne tippkohtumist, kui veel käis viimaste delegaatide registreerimine, tehti pidevaid muudatusi osavõtjate nimekirjades, trükkisime tuhandeid nimesilte, osalesime erinevatel briifingutel. Tippkohtumise enda ajal oli adrenaliinitase juba nii kõrge, et neil päevil olime peaaegu magamata. Tagantjärele võib öelda, et lätlased said sellise superüritusega väga hästi hakkama – kokku osales enam kui 40 delegatsioonijuhti, lisaks välisministrid (kel omad korteežid), riikide ja EL institutsioonide suured delegatsioonid, ligi 1800 osavõtjat kolmel paralleelüritusel (äri-, tsiviilühiskonna- ja ajakirjandusfoorumid) ning enam kui 500 välisajakirjanikku. Endale jäi meelde peale kõrgetasemeliste külalistega tegelemise veel väga hea toit (eriti see, mida pakuti ajakirjanikele), Idapartnerite poolt raamatukogu fuajees välja pandud hea-ja-parema degusteerimislauad ning loomulikult ülimalt kõrge turvatase, mis tekitas liikumisraskusi Daugava vastaskaldal linnaelanike kõrval ka korraldajatele.

Foto (EU2015.LV): Ajakirjanikud Idapartnerluse tippkohtumisel 22. mail 2015.

Foto (EU2015.LV): Ajakirjanikud Idapartnerluse tippkohtumisel 22. mail 2015.

Kokkuvõtteks. Lähetuse jooksul püüdsin nii palju kui võimalik leida vastuseid kolleegide üsna detailsetele küsimustele Läti eesistumise ürituste kohta. Pea kõigil suurtel kohtumistel osalesid peale Eesti delegaatide ka vaatlejad nii Riigikantseleist kui ka teistest ministeeriumitest, et näha ürituste korralduslikke aspekte oma silmaga. Peame otsustama Eestis, kui tsentraliseeritult soovime juhtida ürituste ettevalmistusi, teenuste hankeid, delegaatide registreerimist jms. Samuti peame leidma sobivad korralduskohad, kuna meil arvatavasti sellist keskset kohta pole nagu lätlastel nende Rahvusraamatukogu. Samuti on selge, et peab olema tugev ja koostöövõimeline eesistumise meeskond, sest vaid nii on võimalik edukalt pingelistel perioodidel (mida on üsna palju) hakkama saada. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et küll me saame hakkama 2018. ka oma külaliste vastuvõtmisega sama hästi ja võib-olla ehk pareminigi – lihtsalt peame selleks kõvasti pingutama!

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.