panelarrow

Valimisvaatlus Albaanias juunis 2015

Martin Karner, Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakond

Patose küngastik, naftapuurtorn. © Martin Karner, 2015

Patose küngastik, naftapuurtorn. © Martin Karner, 2015

Sissejuhatuseks. Vahelduseks kontoritööle pakub valimisvaatlus võimalust tutvuda riigi ning rahvaga lähemalt kui seda on tavapärane visiidi või konsultatsiooni formaat. Kokkuvõtlikult on valimisvaatleja põhieesmärk jälgida valimiste kulgu ning häältelugemist, täita vastavad küsimustikud ning toimetada need OSCE/OHDIR kesksesse staapi pealinnas, mille põhjal valmib üldistatud esialgne hinnang valimiste läbiviimisele. Käesolev on vabas vormis lühikirjeldus Albaania ajaloost, elanikest ning äsjastest valimistest, mis toetub valdavalt isiklikele tähelepanekutele ning peegeldab autori seisukohti.

Kuigi 8-päevase vaatlusmissiooni põhjal on raske üldistusi teha, saab Albaaniat iseloomustada Aadria mere äärse iidse pärlina, mida ümberkaudsed rahvad on aastatuhandeid püüdnud enda kätte saada. Sõjakunstis osavad shqiptarid on pidevalt välismõjusid tõrjunud ja talunud, säilitades siiski oma näo ja uhkuse. Vähetuntud on fakt, et Albaania aladelt lahkunud hõimud asustasid 1600 e. Kr antiik-tsivilisatsiooni Mükeenes, Vana-Kreekas. Samuti on Albaania aladelt pärit Ema Teresa, kodanikunimega Anjezë Gonxhe Bojaxhiu, kes pälvis Nobeli rahupreemia aastal 1979. Albaanias on tegutsenud nii kreeklased, roomlased, veneetslased, itaallased kui ka bulgarid, montenegrolased ning serblased. Ligi 500 aastat püüdsid Albaaniat valitseda ottomani-türklased. Albaanlased omakorda tegid edukat karjääri Ottomani impeeriumis, kuulsaim on Egiptuse asevalitseja, Mehmet Ali.

Albaania elanikud, antiik-illüürlaste järeltulijad, sarnanevad oma saatuselt paljuski eestlastele, kes aastatuhandeid ühe koha peal elades on pidanud kord vaenlasele vastu astuma, kord temaga kohanema. Iseseisva Albaania ja Ottomani-vastase võitluse sümboliks sai 15. sajandil riigi ühendanud aadlikust strateeg ja diplomaat, Skandeberg. Traditsiooniliselt on sisemaa ja mägede elanikud kinnisemad ja sõjakamad, püsides kohati ottomani impeeriumile allumatuina. Tasandikul on inimesed rahulikumad, üldiselt hästi haritud ning välismaailmale avatud. Noored räägivad enamasti inglise keelt, vanemad valdavalt itaalia ning kreeka keelt. Tihedate suhete tõttu Nõukogude Venemaaga Moskvas õppinud oskavad ka vene keelt. Laialt on levinud itaaliakeelsed telekanalid. Kohalik meediamaastik vajaks eraldi peatükki, kuid kokkuvõtlikult võib öelda, et see on lojaalne omanik-ettevõtetele ning parteidele.

Vaatluspiirkond, Vlore-Fier-Patos asub just nimelt riigi lõunaosas, valdavalt mereäärsel tasandikul. Piirkonna turismikeskus on Antiik-kreeklaste poolt asutatud Vlore sadamalinn, kus aastal 1912 kuulutas Ismail Qemali välja Albaania vabariigi. Samast sadamast lahkusid 1997. aastal Itaaliasse laevad kümnete tuhandete põgenikega, kes olid kaotanud oma vara kurikuulsate, valitsusparteide poolt mahitatud püramiidiskeemide tõttu. See on üks põhjustest, miks keskmine albaanlane ei usalda ega oota valitsuselt palju, vaid on harjunud omal käel hakkama saama. Sama kehtib ka kohalike omavalitsuste kohta. Vestlus algab või lõpeb tihtilugu neid mõlemat kiruvas kõneviisis.

Regiooni majanduskeskus Fier kasvas 19. sajandil tänu kaubandusele ning Patos arenes 20. sajandil nafta- ja gaasitootmise tõttu riigi suuruselt kolmandaks linnaks. Valdavalt vasakpoolsete vaadetega elanikkond on ülejäänud riigiga võrreldes suhteliselt heal järjel. Tänu mustale kullale ning Vlorest lõunas asuvale nn Albaania Rivierale on infrastruktuur ja teed suhteliselt heas korras. Rannikut mööda lõuna poole liikuvaid külalisi lummavad kordamööda maalilised, majesteetlikud ning kontrastsed mägede ja mere vaated. Vaatamist väärt on antiikaegsete linnriikide varemed, Fierist 20 minuti autosõidu kaugusel asuv Apollonia, ning kaugemal lõunas asuvad UNESCO pärandi pärlid Byllis ning Girokaster.

Autojuht, tõlk ning vaatleja-paariline. Tänapäeval meenutavad kunagist väärikust ning rikkust Mercedesed ja rõhutatult kiiskavad, kitšlike kujudega kaunistatud eramajad-villad. Ühes sellises majas Fieri äärelinnas elas ka meie autojuht, Qamil. Hilises keskeas, kahe täiskasvanud tütre isa sõidutas meid Saksast toodud Mercedesega ning viitas möödasõidul oma maja erkpunastele katusekividele, mis olevat toodud samuti Saksamaalt, hinnaga 8 eurot tükk. Kolmekordse maja ehitas ta koos imaamist isaga – säästudest, milleks töötas kaheksa aastat Kreekas taksojuhina. Meie tõlk, pikakasvuline ja heledajuukseline Sidita oli pärit hoopis riigi põhjaosast Škodrast, ning töötas igapäevaselt inglise kirjanduse lektorina Tirana ülikoolis. Mehega, kes oli samuti töötanud kümmekond aastat Kreekas, kasvatavad nad pealinnas koolieelikust poega. Miks meil nii Qamili kui Siditaga vedas, sellest võiks kirjutada eraldi loo, aga peamine oli siiski professionaalsus, sest nad olid sama tööd teinud mitmeid kordi ning oskasid aimata meie soove juba ette. Räägin meist, sest võrdselt vedas ka vaatleja-paarilisega, kelleks sattus seekord Egiptuse juurtega võrdleva poliitika professor Ameerika Ühendriikidest, Marylandist. Tema viimaseks uurimisobjektiks oli rahvusriik ning täpsemalt selle kriis.

Valimisjaoskond koolimajas. © Martin Karner, 2015

Valimisjaoskond koolimajas. © Martin Karner, 2015

Valimiseelne õhkkond. Kuigi keskvalimiskomisjon oli teinud mitmeid valitseva partei poole kaldunud politiseeritud otsuseid kandidaatide tagasi võtmise või diskvalifitseerimise kohta, ei mõjutanud see Patose ringkonda otseselt. Meie jaoks kruvis pinget üles võimalus, et saame vaadelda valimisprotsessi äsja avatud kõrge turvalisusega vanglas. Patose ringkonnas käis valimisvõitlus ametisoleva sotsialistide linnapea Rajmonda Mihal BALILAJ ning opositsioonilise demokraatide kandidaadi, Luan (Lõvi) Mesut MUSTAFAJ vahel. Esimest korda sisaldasid volikogude valimisnimekirjad vaheldumisi mees- ja naiskandidaate. Valimiseelne õhkkond oli rahulik ning kampaanias keskenduti nii sisule kui ka isikutele. Albaania telekanalid eristuvad selle poolest, et kogu uudiste sisu on parteide endi poolt filmitud ning lõigud kampaaniaüritustest on ilma kommentaarideta, vaid otsepildi- ja heliga. Probleeme oli eetriaja jaotusega, mida jälgis selleks otstarbeks loodud, kuid alamehitatud- ja rahastatud amet. Rohkelt eetriaega sai valitsev partei, kes peaministri isikus sisustas eetrit ühel õhtul enam kui tund aega järjest oma kõnega Tirana peaväljakul.

Külastasime valimiste eelõhtul üht valimisjaoskonda, mis asus naftafirma pensionäride päevakeskuses. Kuigi avalikes kohtades on suitsetamine keelatud, mängiti suitsustes ruumides hoogsalt backgammonit ehk triktrakki ning arutati kätega vehkides päevapoliitilistel teemadel. Enamus teisi valimisjaoskondi asusid kooli ruumides ning olid veel suletud, oodates valimismaterjalide saabumist pärast kella kuut õhtul. Vahetult enne valimisi läbi viidud haldusreformi tõttu oli haldusüksuste arv vähenenud 260-lt 60-le, mis põhjustas vähesel määral segadusi valijate nimekirjade ja jaoskondadega, kuid enamasti lahenesid need pärast selgitusi kohapeal. Allpool leiavad võimalikud huvilised infot Albaania uue, 61 administratiivüksusega (bashkia) territoriaaljaotuse kohta: http://gis.ceshtjetvendore.gov.al/

Valimispäev algas jaoskonnas kell 06:00, mil kiiruga seati valmis valimisteks vajalikud abivahendid, pitseeriti valimiskastid ning allkirjastati protokollid. Valimiskomisjoni liikmed olid üllatavalt noored, esindades nii üksikuid opositsioonierakondi kui ka koalitsiooni. Meie vaadeldud jaoskonna uksed avati veerandtunnise hilinemisega esimeste tööle ruttavate valijate survel. Järgnenud valimispäev oli jaoskondades valdavalt rahulik, ning kulges OSCE/OHDIR hinnangul 93% puhul hästi. Üliharva oli õhus tunda pingeid ning esines teravat ütlemist. Nagu ka OSCE/OHDIR esialgne raport kirjeldas, esines maapiirkondades pere-hääletamist, vähesel määral valijate eelistuse mõjutamist ning võimalikku häälte ostmist, samuti vähest eksimist valimisprotseduuride vastu. Kõige huvitavamaks kujunes hääletamine kohalikus vanglas, kus valimiskomisjonil endal oli läbiviimise kohta mitmeid pretensioone. Valimisprotsess tuli korduvalt peatada, sest hääletamisse sekkusid nii vanglaametnikud kui ka politseinikud. Segadus oli valijate isikut tõendavate dokumentidega, mis osal hääletama suundunutest puudusid. Tõsiseim puudujääk vanglas oli kinnipeetavate võimalik mõjutamine vangla personali poolt, mis sai toimuda tänu hääletama tulnute kogumisele eesruumi, kus neid juhatas ning juhendas vangla psühholoog. Järgnenud häältelugemise tulemusena võitis vanglas ülekaalukalt valitsev partei. Häältelugemine oli keeruka valimisseaduse tõttu aeganõudev protsess, millest räägib täpsemalt järgmine lõik.

Häälte lugemine Patoses. © Martin Karner, 2015

Häälte lugemine Patoses. © Martin Karner, 2015

Hääled loeti kokku regiooni keskuses, Patoses, ning selleks olid moodustatud eraldi lugemiskomisjonid. Häälte lugemine võinuks alata juba kell 21:30, mil politseieskordiga jõudis kohale viimane valimiskast. Ent miskipärast algas protsess alles pärast pitsa saabumist ja ärasöömist, kell 2 öösel ning kulges pausidega kuni kella kuueni hommikul. Taas koguneti valimisjärgse päeva lõunal ning õhtuks oli loetud enamus linnapea kandidaatidele antud häältest. Põhjus, miks häälte lugemine nii kaua aega võttis, oli lihtne – nimelt piirkondlikke valimiskomisjone häälte lugemisel ei usaldata, ning selleks oli häältelugemiskeskusesse protsessi läbipaistvuse tagamise eesmärgil paigaldatud neli häältelugemislauda, millest igaüks oli varustatud digitaalse kaamerapildiga, mille kujutist jälgisid ekraanilt erakondlastest vaatlejad, kes lugesid kokku hääled ning edastasid need parteide peakorteritesse (vt juuresolev foto). Esines üksikuid vaidlusi sedelite kehtetuks tunnistamise üle, ent laias laastus kulges protsess takistusteta. Kokku loetud hääled edastati ruumi nurgas olevasse tabulatsiooni arvutisse, mille kaudu liikusid tulemused otse keskvalimiskomisjoni ning selle kodulehele. Ka üleriigiliselt esitati üllatavalt vähe kaebusi ning harva vaidlustati häältelugemise tulemusi. Selle põhjuseid võib otsida kaebuste esitamise keerukast protsessist. Hea näide poliitilise kultuuri arengust oli piirkonna kandidaatide leppimine tulemustega ning mitmete poolt avalik tunnustus valimiskomisjonile hea töö eest.

Teravaid elamusi pakkus ühes ringkonnas valimispäevale järgnenud keskpäeval toimunud võidupidu. Tšehhitarist OSCE/OHDIR vaatleja hirmuks lasti käiku ka püssirohi. Selleks ajaks, kui politseinikud olid vaatlejad kõhuli kamandanud, selgus, et võitnud erakond oli päise päeva ajal ilutulestiku korraldanud.

 

Kokkuvõtte asemel. Lõpptulemusena sai sotsialistide koalitsioon linnapeade valimisel 53,4% enamuse, demokraatide 42,67% vastu. Osalusprotsent oli 47,85, madalam kui 2013 aasta parlamendivalimistel (53,50). Kuivõrd 2013 vahetus võim esmakordselt ilma suuremate konfliktideta, siis 2015. aasta juunis toimunud rahumeelse võimuvahetusega astus Albaania jällegi sammukese Euroopa Liidule lähemale. Ainuüksi valimiste kaudu üldistusi teha oleks siiski liiga lihtsustatud lähenemine. Albaanial on veel pikk tee käia demokraatia ühe põhisamba, toimiva õigusriigi poole – olukorda ilmestab luhtunud kohtumaja ehitus pealinnas Tiranas, mida takistas vaidlus riigi ja linna vahel. Projekti elluviimiseks oli kogu raha olemas Euroopa Liidu laienemiseelse instrumendi eelarves, kuid on väga võimalik, et see Albaaniasse riigi haldussuutmatuse tõttu ei jõuagi. Kes soovib lugeda hinnangut 2013. aasta valimistele, lisan lingi: http://www.eliamep.gr/wp-content/uploads/2013/09/Albanian-Elections-Observatory-Brief-4-Final-PDF.pdf

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.