panelarrow

Iga päev on maailmapäev

IMG_7918

Helen Ennok Maailmapäeval arengukoostööd tutvustava välisministeeriumi stendi juures.
Foto: Kairi Saar

Helen Ennok, Välismajanduse- ja arengukoostöö osakonna arengukoostöö büroo diplomaat

Mai viimasel laupäeval kogunesid juba kümnendat korda Vabaduse väljakule Maailmapäevale oma tegemisi tutvustama organisatsioonid, kes igapäevaselt tegelevad üle laia maailma arengukoostöö ja humanitaarabiga.

Näiteks Päästeamet saab aidata kriisidesse või katastroofidesse sattunud inimesi või MTÜ Mondo oma mitmesuguste projektidega teeb Aasias ja Aafrikas tööd selleks, et ka tüdrukud nendes maades saaksid käia koolis ja suudaksid endale ise elatist teenida, selle asemel, et olla sunnitud liiga vara abielluma.

Välisministeerium on Maailmapäeva toetanud ja seal osalenud selle algusest, 2005. aastast peale. Paljud sellel üritusel osalejad on meie projektipartnerid, kes viivad ellu välisministeeriumi poolt rahastatavaid arengukoostööprojekte. Sel aastal kümnendat sünnipäeva tähistanud Maailmapäev pühendati seekord lastele pealkirjaga „Lapsed terves ilmas“. Lapsi oli Vabaduse väljakul liikumas ja uudistamas küll, kuid sama oluline on „maailmaharidust“ anda nende vanematele.

Välisministeeriumi arengukoostöö büroo pidas terve päeva Vabaduse väljakul vahti, tutvustas Eesti arengukoostööd ning ühtlasi küsitles rahvast, kuidas saaks nende meelest kõige paremini vaesemate ja abi vajavate riikide lapsi, sealhulgas pagulaslapsi abistada. Rõõm oli näha, et nii noored kui vanad süvenesid tõsiselt küsimustiku täitmisesse ja hakkasid huviga kaasa mõtlema, mida siis tõesti terve ilma laste heaks teha saaks. Et lapsi tuleb aidata, sellega olid kõik päri, kuid kuidas seda teha, pakuti välja mitmesugust.

Kokku kogunes sadakond vastajat ning nende vahel loositud auhinna võitja Valdeko Paavel pakkus näiteks välja, et ka eestlastel on võimalik leida mõne organisatsiooni kaudu konkreetne laps mõnel arengumaal, keda igakuiselt toetada ja kelle käekäiku soovi korral jälgida.

Arenenud Euroopas on niisugune arenguriikide laste abistamine levinud, näiteks Belgias saab Vreugdezaaiers´i nimelise organisatsiooni vahendusel leida „endale“ erivajadustega lapse Indiast, kelle heaks antud meile väikesed 10 eurot kuus võimaldavad seal teha väga palju: muretseda lapsele elementaarset eluks vajalikku ja käia koolis. Lähemate naabrite juures Soomes tegutsevad Plan  ja WorldVision.

IMG_7764

MTÜ Mondo esindaja Riina Kuusik-Rajasaar Maailmapäeval intervjuud andmas. Foto: Helen Ennok

Eestis pakub niisugust arengumaade laste toetamise võimalust MTÜ Mondo. Mondo kaudu saab toetada lapsi Ghanas Kongo külas ja erivajadustega lapsi Keenias Shianda külas. Ghanas on toetusraha 40 eurot aastas ja Keenias erivajadustega laste heaks 90 eurot aastas, mis kindlustab ühe konkreetse lapse koolimineku. Tänaseks on kogunenud juba ligi 250 eestlast, kes Mondo kaudu niimoodi maailma lapsi aitavad.

Maailmapäeval välisministeeriumi telgis käinud leidsid veel, et kõige paremini saame vaesemate riikide lapsi ja pagulaslapsi abistada andes humanitaarabi seda vajavatele piirkondadele; saates materiaalset abi (toiduabi, riideabi, rahaline abi, meditsiiniline abi); tehes korjandusi ja kogudes annetusi; edendades hariduse andmist nendes maades: lastele õppematerjalide saatmine, Eesti õpetajate saatmine koha peale õpetama, arengumaadele teadmiste / meie know-how jagamine.

Hariduse väärtustamist ja selle andmist kõikidele lastele pidasid põhiliseks oluliseks edasiviivaks abikäeks paljud vastajad ning paljud märkisid ära ka selle, et kõige enam on vaja aidata kaasa olukorra paranemisele nendes riikides endis nii, et seal oleks elu parem ja lapsed ei vajakski abi väljastpoolt.

IMG_8003

Sadakond vastanut panid kirja oma mõtted arengumaade ja pagulaslaste aitamise võimaluste kohta. Foto: Helen Ennok

See ongi ka kogu arengukoostöö suur eesmärk, milleks arengukoostööga tegelevad inimesed Eestis ja terves maailmas iga päev tööd teevad: vaesuse vähendamine ja inimeste elukvaliteedi tõstmine üle maailma läbi arengu. Me oleme kõik omavahel seotud ning kui ühes otsas läheb halvemini, mõjutab see ka teist otsa ning kui teistel läheb hästi, jõuab see hea mõju samuti meieni.
Võrreldes teiste maailma riikidega läheb Eesti lastel tegelikult väga hästi. Neil tuleb puhas vesi kraanist, katus on pea kohal, koolimaja olemas ning kõik lapsed- nii poisid kui tüdrukud, saavad minna kooli. Vaid puuetega laste vanemad kurtsid Maailmapäeval, et ka Eestis on puudu vastavast haridusest ja arendavast huvitegevusest-sportimisvõimalustest erivajadustega lastele. Teiste probleemidega tegelemine aitab näha ka meie endi nõrki kohti.

Arvamusi kokku lugedes tuli välja, et Eestis leidub ka üksjagu inimesi, kes on selle poolt, et võtta siin vastu pagulaslapsi, võtta ise oma peresse pagulaslaps ja anda neile Eestis korralik haridus. Kuigi sageli peavad eestlased end ise liiga vaesteks, et teiste abistamisse panustada, siis tegelikkuses oleme kogu maailma mõistes vaesusest kaugel. Kellel on pangaarve ja seal peal natukegi raha, kuulub maailma rikkaimate 8% inimeste hulka. Eesti asub ÜRO 2013. aasta inimarengu indeksi järgi maailma 187 riigi seas 34. kohal, mis tähendab kuulumist kõige kõrgema arengutasemega riikide hulka ja võimalust omalt poolt panustada.

IMG_8042

Kui sobiva nimetusega Teekonna komm on juba ära söödud, siis arengukoostöö logoga helkur ja pastakas jäävad seda teemat meenutama. Foto: Helen Ennok

Näiteks mõtteid Maailmapäeval arvamust avaldanutelt, kuidas vaesemate ja abi vajavate riikide lapsi abistada:

• Otseselt varustada sealseid koole ja toetada õpetajaid, kaudselt väärtustada haridust kogukondades, aidata riigieelarveid koostada suunaga haridusele;
• Humanitaarabi ja keeleõpe ja harimine, et aidata neil leida töö;
• Ehitada välja infrastruktuur, luua töökohti;
• Saata rahalist abi, tuua osa inimesi siia;
• Kõik Eesti poed annetaksid toitu, mille tähtaeg möödumas, mitte ei viskaks ära;
• Laste vanematele õpetada, miks haridus on tähtis, mitte ainult põllumajandus;
• Läbi hariduse edendamise ja võimaluste loomise;
• Aidates nende peresid nende kodumaal;
• Läbi solidaarsuse ja sallivuse kasvatamise Eesti inimestes, arusaamise levitamises, et me kõik oleme seotud selles maailmas;
• Aidata riikidel taastada olukord, et nad saaksid ise areneda oma elanike jaoks paremaks elukohaks;
• Võttes abivajajaid Eestisse;
• Neid kodustades ja kallistades ja toites ja armastades.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.