panelarrow

Hildebrandstrasse 5, Berliin 10785 – 95 aastat Eesti saatkonda

Berliini saatkond

Peakonsul Voldemar Puhki kaudu osteti hoone Tiergarteni linnaosas ja 15. mail 1920 sai Eesti saatkonna aadressiks Berliinis Hildebrandstraße 5. Maja ise on ehitatud 19. sajandi lõpupoole.

Kaja Tael, EV suursaadik Saksamaal

Ma ei ole kindel, kas Eestil on üldse kuskil mujal nii otsest füüsilist tunnusmärki EV pidevast diplomaatilisest kestmisest kui Berliinis. Mõningaid sõjaeelseid maju ju on. Nagu Riias ja Helsingis, aga uuemad. Või Londonis, aga enam mitte meie.

Berliini maja on diplomaatiliselt ületamatu kuulsa lause poolest kinnisturaamatus pärast II MS – „Omanik ei viibi kohal“. Ütled selle kohta paar lauset ja kogu Eesti Vabariigi 20. sajandi lugu on reljeefselt esitatud. Väga mugav.

Ja ületamatu ka hea õnne poolest – sel tänaval jäi sõjas püsti üldse ainult kolm maja. Rääkimata sellest, et kui ilus ta on (äramärgitud vaatamisväärsusena!) ja kui funktsionaalne ja kuidas siin on töötanud Georg Meri ja väike Lennart siit kooli käinud jne.

Berliin1

Teise maailmasõja ajal asus hoones Saksa välisministeerium. Pärast sõja lõppu kohustasid okupatsioonivõimud Berliini linnavalitsust maja haldama, too omakorda kohustas üht advokaati seda “omaniku äraolekul” üürimajana käigus hoidma. Foto on pärit üürimaja aegadest.

Sellest kõigest on väga palju kirjutatud, vt ka saatkonna kodulehte. Aga ajalugu sünnib meile märkamatult, saatkonnahoone loole lisanduvad uued väärtuslikud kihid. Nüüd väärib mäletamist see, et taasavatud saatkonna seinal avas mälestustahvli represseeritud diplomaatidele Lennart Meri ise.Aga miks mitte ka see, et siin töötas kaitseatašeena kaitseväe juhataja Riho Terras. Ja et vastuvõttude lõpul puhus aeg-ajalt trompetit suursaadik Riina Kionka…

meri ja genscher stk avamisel berliinis

27. septembril 2001 avas president Lennart Meri taas ajaloolise saatkonnahoone, kus ta ise lapsena oli elanud. Fotol kätleb Meri Hans Dietrich Genscheriga, taamal Helle Meri ning Tamara Kask, kes töötas saatkonna sekretärina kuni 1940. aastani. Foto Erik Peinar.

Meil on selle maja ees suur vastutus, me peaks hoidma seda kui oma silmatera. Ometi jooksevad praegu seintes hiigelpraod, tekkinud kõrvalasuva Kreeka saatkonna taastamistöödest. Nad ei vaidlusta ehituskahjusid, läbirääkimised käivad. Lihtsalt raha pole. See on juba 21. sajandi lugu.

20131023_164159

Eesti ja Kreeka saatkonnad 2013. Kõrvalasuv Kreeka saatkond seisis aastaid varemetes. Praegustest taastamistöödest on tekkinud Eesti saatkonna hoonesse sügavad praod. Foto Kadri Linnas.

Loodetavasti vaatame varsti sellele ajale muigega tagasi. Aga kui kõik jälle korras ja hädavajalik kapitaalremont tehtud, siis võiks järele mõelda, kas see täiesti unikaalne EV saatkonnahoone ei võiks täiesti unikaalsel kombel kanda Lennart Meri nime ja jäädvustada nii meie esidiplomaadi mälestus Berliinis? Põhjusi kui palju.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.