panelarrow

Mongolid – helesinise stepi valitsejad (1. OSA)

IMG_2649

Toomas Lukk ühes Mongoolia kaubamajas Estonia klaverit sõrmitsemas. Klaver on seal juba 50ndatest aastatest ja kõik möödakäijad saavad sellel natukene mängida.

Toomas Lukk, EV suursaadik Hiinas, kaasakrediteering Mongoolias

Maikuu alguses väisas Mongooliat Eesti välisministeeriumi delegatsioon eesotsas asekantsler Mart Laanemäega, kes osales sedapuhku ettekandega Ulaanbaataris 4.-5. mail toimuval FOC (Freedom Online Coalition) konverentsil ja avas 4. mail Eesti esimese aukonsulaadi Mongoolias. Seetõttu on põhjust kirjutada pikemalt sellest meie jaoks kaugest ja mitte nii väga tuntud maast.

Mongoolia rahvamuusikas vahelduvad ja täiendavad teineteist trillerdava flöödi (tsuur, limbe) ja kandlesarnase hataga ja yoochin’i meloodiad jõulise trompeti bushguur’i ja kakskeelse keelpilli – morin khuur ja/või ikh khuur – viisidega. Mongoolia folkroki ürgses ja müstilises soundis ning kõrilaulus – khoomei – kohtab palju soome-ugriliku helipildi alatoone, mis tõmbab käima ka kõige pühendunuma „metsatöllide“ publiku.

„Mongols – The Masters of Blue Steppes“ nime kandis mõnda aega tagasi nähtud kontsert, kus esinesid Mongoolia tuntumad folkmuusikat viljelevad ansamblid. Praktiliselt iga kontserdil osalenud ansambel täiendaks meeliköitvalt Viljandi folgi programmi, milles igaüks võib ise veenduda, kui googeldada selliseid nimesid nagu Altan Urag või Domog. Nii kontserdi pealkiri kui sellel kõlanud muusika annavad vihjeid Mongoolia geograafia ja rahva kohta.

Mongoolia on riik, mille kohta levib pigem rohkem stereotüüpe, kui on teadmisi. Kui Kagu-Aasia on paljude reisihuviliste tavapärane sihtkoht, siis Aasia „südamesse“, Mongooliasse, satuvad vaid üksikud Uhhuduuri-laadsed reisiseltskonnad. Nii jääb Mongooliat aastas külastavate turistide arv tugevalt alla 0,5 miljoni inimese.

Eestikeelses kirjasõnas ei leia Mongoolia kohta kuigi palju informatsiooni. Üksikute eranditena võib mainida mõne aasta eest kirjastuse Petrone Print vahendusel ilmunud Roy Strideri raamatut „Minu Mongoolia“ ning Mongooliasse läinud ja sinna jäänud uudisteagentuuri Bloomberg ajakirjaniku Michael Kohn’i eesti keelde tõlgitud raamatut „Mongoolia läbi aegade“ (Originaali tiitel “Dateline Mongolia”).

IMG_2647

Mongoolia on kõige väiksema asustustihedusega riik maailmas. Kliima on kontinentaalne, kus suurte temperatuurikõikumiste taustal vaheldub pikk ja külm talv palava, kuid lühikese suvega.

Küllap teatakse geograafiatundidest Mongooliat tema territooriumi ja rahvastikutiheduse eripära tõttu. Pindalaga 1,5 miljonit ruutkilomeetrit on tegu suuruselt kaheksateistkümnenda ja teise merepiirita riigiga maailmas. Rahvastikutiheduse poolest, rahvaarvuga veidi alla kolme miljoni inimese, on Mongoolia aga kõige väiksema asustustihedusega riik maailmas. Kolmandik mongolitest elab pealinnas Ulaanbaataris, kolmandik teistes Mongoolia linnades ja kolmandik harrastab nomaadilist eluviisi. Olgu lisatud, et ligi 20- kordselt trumpab rahvastiku arvu üle kariloomade arv. Nii ei pruugi imestada, et Mongoolia üheks hinnatumaks tooteks on kõrgekvaliteediline kašmiir. Tihedalt leidub Mongoolias ka maavarasid, mille seas on esindatud pea kogu Mendelejevi tabel.

Mongoolia lõuna ja idaosa katab Sise-Aasia suurim ja maailma suuruselt viies kõrb – Gobi. Mongoolia keskosas muutub kõrb silmapiirini ulatuvaks tasandikuks, mis põhjas ja läänes asendub mägismaaga, kus metsad vahelduvad platoode ja kivikõrbetega ning nende vahele paigutunud järvedega. Mongoolia kliima on kontinentaalne, kus suurte temperatuurikõikumiste taustal vaheldub pikk ja külm talv palava, kuid lühikese suvega.

Mongoolia ajaloost on ilmselt kõige enam tuntud Temujini ehk Tšingis-khaani – kõikide mongolite valitseja – nimi, kes 1206. aastal ühendas mongoli hõimud ja jättis endast järele teel „viimase mere poole“ Kaspia mereni ulatuva Mongoli Impeeriumi. Tänapäeva Mongoolia identiteet ongi suuresti rajatud Tšingis-khaani nime ja pärandi ümber – teda peetakse suureks juhiks, väljapaistvaks väepealikuks ja rahusobitajaks ühes isikus, kelle nime kannavad paljud väljakud ja rajatised.

Mongoolia kaasaegne ajalugu on see-eest tihedasti seotud Venemaaga. Pärast Qing’i dünastia kokkuvarisemist 1911. aastal, kuulutas Välis-Mongoolia ennast Tsaari-Venemaa toetusel iseseisvaks riigiks, mille juhiks sai Mongoolia budistide vaimne liider – bogdogeegen – Bogdo-khaan. 1919. aastal vallutas Mongoolia pealinna Urga ehk tänase Ulaanbaatari Hiina sõjapealik Xu Shuzheng. See oli periood, kus Eesti ja Mongoolia lugu 20. sajandi alguse sõdade ja revolutsioonide risttuules korraks kokku puutusid, kui Eesti juurtega vabahärra Ungern Sternberg 1921. aasta alguses ise Urga vallutas ja seal «isevalitsusliku” võimu kehtestas. Samal aastal, nüüd juba Puna-Venemaa toetusel, aeti Ungern Sternberg Mongooliast välja, võimule said revolutsioonilised jõud ja pärast bogdogeegeni surma 1924. aastal, kuulutati välja Mongoolia Rahvavabariik.

Küllap meenub veel ka iseäraliku nimega Mongoolia rahaühik tugrik, mida kandis kunagine Eesti Televisiooni populaarne mälumängusaade „Tugrikujaht“. Tugrik kehtib Mongoolias tänagi ja … ehk meenub midagi veel.

IMG_2562

Ehitus paistab pealinnas Ulaanbaataris igas ilmakaares, kuhu pilk aga küündib. Kraanad võistlevad pooleli olevate kõrghoonetega.

Mongoolia poliitiline areng on olnud konarlik. 1990. aasta Demokraatlik Revolutsioon võimaldas sama aasta 29. juulil läbi viia esimesed vabad parlamendivalimised, mida Mongoolia, nüüd 25 aastat hiljem, tähistada kavatseb. Mongoolia püüdlusi tuleb hinnata, sest ideoloogiliselt kattuvad need suuresti meie enda püüdlustega taasiseseisvumisjärgses Eestis, milleks on demokraatia edendamine, vabaturumajanduse kehtestamine, vabakonna areng, riigi julgeoleku kindlustamine, jne, mitte just lihtsas Mongoolia naabruses.

Tänane Mongoolia on demokraatlik ja turumajandusele orienteeritud riik, mis püüab üle saada talle osaks saanud nõuka-pärandist. Näiteks linnakeskkonna puhul, kus Mongoolia ametnikud tunnistavad, et kaasaegne linnaarenduse kogemus neil puudub. Seetõttu ollakse huvitatud ja valmis õppima nende linnade kogemusest, kes on pidanud sama probleemiga silmitsi seisma. Mongoolia on küll viimase paarikümne aastaga oluliselt muutunud, kuid samas on tekkinud uued lahendamist vajavad probleemid.

Mongoolia majandus tugineb sisuliselt ühele sektorile, kaevandusele, mis tagas riigi viimaste aastate kahekohalise majanduskasvu. Aastatega genereeritud kasum peegeldub Ulaanbaatari siluetis, kus üha rohkem kerkivad esile kõrghooned. Kesklinna on tekkimas city. Samas ümbritseb linna rändrahvastele omase ringikujulise põhiplaaniga vildist elamute – ger – vöö, kui tunnistus ühiskonnas levivast vaesusest ja hüvede ebaühtlasest jaotusest. Paremate võimaluste otsingul on paljud nomaadilist eluviisi viljelenud inimesed kohanemisraskustele vaatamata linna ümber kolinud.

IMG_2641

Mongoolia valitsus püüab nomaadilist elusviisi – Mongoolia kultuuri pärisosa – säilitada ja elus hoida.

Mongoolia valitsus püüab nomaadilist elusviisi – Mongoolia kultuuri pärisosa – säilitada ja elus hoida. Samas on leviv maa eraomandus, eriti väljaspool linnu, kus nomaadid on aastatuhandeid vabalt ja ilma piiranguteta ringi liikunud, suurele osale mongolitest võõras kontseptsioon. Intensiivne maavarade kaevandamine ohustab keskkonda ja süvendab konflikti traditsioonilise elustiili ja üha laieneva majandustegevuse vahel. Kuna kaevandussektor kasvab suuresti tänu välisinvesteeringutele, siis pole Mongoolia ühiskonnale võõras antipaatia välismaalaste vastu, kes põlisrahva silmis omastavad Mongoolia rahvuslikud rikkused ja jätavad endast järele rikutud looduskeskkonna. Selline meelsus pakub võimalusi poliitikutele, kuid pärsib investeeringuid. Erinevatel põhjustel, eelkõige siiski tänu nn ressursinatsionalismi poliitika rakendamisele ja lahendamata vaidlusele Rio Tinto nimelise kaevandushiiu poolt arendatava Oyu Tologi kulla- ja vasemaardla kasutamistingimuste üle, langesid Mongooliasse 2014. aastal tehtud välisinvesteeringud enam kui poole võrra.

Loe ka ministeeriumi pressiteadet aukonsulaadi avamise kohta:

http://vm.ee/et/uudised/eesti-avas-esimese-aukonsulaadi-mongoolias

Loe ka ministeeriumi pressiteadet FOC konverentsi kohta “Asekantsler Mart Laanemäe Mongoolias: internet on avalik hüve” :

http://vm.ee/et/uudised/asekantsler-mart-laanemae-mongoolias-internet-avalik-huve

JÄRGNEB

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.