panelarrow

Valimised välisesindustes – ükskõiksus või teadmatus?

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Teksti autor, Kersti Eesmaa, on konsulaarosakonna peadirektor

Kersti Eesmaa, konsulaarosakonna peadirektor

Nüüd, kui 1. märtsi Riigikogu valimiste hääled on kokku loetud, saame tagasivaatava pilgu heita valimistele välisesindustes.

Paljudele on uudiseks, et kõige esimesena saavad oma hääle valimistel anda eestlased üle maailma. Nimelt toimusid 14 – 19. veebruaril 2015 39-s Eesti välisesinduses üle maailma Riigikogu valimised. Niivõrd vara toimuvad valimised välismaal seetõttu, et tulemused saadetakse Eestisse diplomaatilise postiga ning hiljemalt 23. veebruariks peavad kõik hääletamisdokumendid olema jõudnud Eestisse.

Hääletada sai kõikides esindustes vähemalt kahel päeval, millest üks päev pidi langema nädalavahetusele. Esmakordselt ei saadetud seekordsetel valimistel püsivalt välisriigis elavatele valijate valijakaarte paberkandjal, kuid nagu Eestiski, oli valijatel võimalik tellida endale elektrooniline ehk e-valijakaart. Samuti andsid valimiste kohta infot kõik välisesindused, kus valimised läbi viidi – selleks kasutati nii sotsiaalmeediat, saatkondade kodulehekülgesid kui ka teisi võimalusi.

Välisriigis hääletamiseks on välja pakutud kaks erinevat võimalust – võib hääletada kirja teel või tulla välisesindusse kohale. Välisesindusse kohale tulles, on „kõik nagu päris“ – see tähendab selleks päevaks muutubki meie saatkond valimisjaoskonnaks, kus järgitakse kõiki valimistele kehtestatud reegleid. Muidugi on alati võimalus hääletada elektrooniliselt, aga sellisel ei kajastu see välisesinduse hääletustulemuses.

photo

Improviseeritud valimisnurgake Eesti saatkonnas New Delhis

 

Kahjuks näitavad tulemused seda, et eestlased ei ole kuigi varmad välisesinduses hääletamise võimalust ära kasutada. Kirja teel hääletamise võimalust kasutas 125 valijat ning välisesindustes hääletamise võimalust kasutas 969 valijat. Kokku ei tee see kahjuks ei rohkem ega vähem kui 1094 valijat. Võrdluseks, 2011 aasta Riigikogu valimistel hääletas kirja teel ja välisesinduses kokku 2313 valijat.

See number annab põhjust järeldada, et kasvanud on nende inimeste hulk, kes on valimiste suhtes ükskõiksed või kelleni info valimiste toimumise kohta lihtsalt mingil põhjusel ei jõudnud. Samal ajal tuleb märkida, et välismaal on üha enam neid, kes otsustavad oma hääle anda elektrooniliselt. Kui 2011. a toimunud Riigikogu valimistel hääletas elektrooniliselt välisriigis 5724 inimest, siis seekordsetel valimistel oli see näitaja ligi poole suurem – 10346. Kokku hääletati seekord elektrooniliselt 116-st riigist. Siiski, arvestades välismaal elavate eestlaste koguarvu, jäi valimisaktiivsus madalaks.

Kui rääkida asukohtadest, siis kõige enam valijaid oli Kanadas, kus kahes suures linnas – Torontos ja Ottawas – andis oma hääle kokku 202 inimest ehk ligi viiendik kõigist välisriikides hääletanutest. Helsingis andis hääle 177, Brüsselis 134 ja Stockholmis 124 Eesti kodanikku. Ühtki häält ei loetud 39st esindusest viies: Astanas, Ateenas, Bakuus, Kairos ja Lissabonis.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.