panelarrow

Eesti ja Soome ühisraport strateegilise võimekuse ja piiriüleste e-teenuste arendamisest

Portree 006

Teksti autor Marten Kokk on Eesti suursaadik Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juures Pariisis

Marten Kokk, Eesti suursaadik Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juures

Täna, 27. veebruaril esitleti Tallinnas Eesti ja Soome ühist raportit strateegilise võimekuse ja e-teenuste ühisest arendamisest. See on esimene omataoline OECD ülevaade, mis on koostatud kahe maa kohta korraga.

Eesti ja Soome majandused on üha enam seotud ja inimesed ning ettevõtted toimetavad piiriüleselt igapäevaselt. Samuti on nii Eesti kui Soome valitsuse jaoks erakordselt tähtis e-valitsuse võimekuse kasvatamine. Seda on võimalik teha ühiselt.

OECD poolt koostatud raport annab otseselt ka Eestile mõningaid soovitusi, mis kahtlemata väärivad kaalumist. OECD soovitused ei ole mingilgi määral siduvad, neid tuleb võtta osana siseriiklikust debatist.

Esiteks – Vabariigi Valitsuse töökorralduse paindlikkus

Olulise väljakutsena käsitleb OECD peaministri ja Riigikantselei rolli valitsuse eesmärkide elluviimisel – peaminister sõltub valitsuse eesmärkide saavutamisel koalitsioonivalitsusele iseloomulikest piirangutest ja loomulikult väga palju rahandusministeeriumist. Kui eesmärgid pole rahastatud, siis on ka nende saavutamine küsitav. Praegu töötab süsteem mitteformaalsete koostöövormide kaudu, kuid OECD arvates oleks parem koostöö Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi vahel formaliseerida selliselt, et tagada pidev ja kindel kulu-efektiivsuse analüüs enne uute ettepanekute üle otsustamist.

Huvitavaks ja Eesti senise halduspraktikaga kooskõlas mitteolevaks tuleb pidada ettepanekut, et Vabariigi Valitsus võiks kaaluda horisontaalsete projektide „horisontaalset“ rahastamist. OECD ekspertide arvates on see ülesanne võimalik panna valitsuskomisjonile, kes teostaks järelevalvet vastavate kulude tegemise üle. See aitaks suurendada valitsuse paindlikkust.

OECD soovitab Eestile ka tugevdada tulemuspõhist eelarvestamist ja selleks vajalikku planeerimisraamistikku. Samuti arvab OECD, et koalitsioonikõnelustel tuleks ministeeriumidel pakkuda erakondadele senisest rohkem tuge ettepanekute pikaajaliste mõjude ja kaasnevate kulude hindamise osas. Rahandusministeerium seda juba teeb, kuid võiksid ka teised ministeeriumid.

Samuti peaks regulaarsemaks ja tihedamaks muutma tippametnike hindamist mitte ainult oma nö ametijuhendi või kompetentsimudeli järgi, vaid vaatama ka seda, kuidas tippjuht valitsuse kui terviku strateegilisi eesmärke on täitnud. Selline regulaarne hindamine on tavapärane Kanadas, kus see on andnud häid tulemusi valitsusasutuse koostoime parandamisel.

Oluline soovitus on ka see, et valitsus peaks suurendama kontrolli õigusloome üle. Iga valitsuse lauale jõudev otsus peaks olema läbinud karmi „value-for-money“ kontrolli. Kõik regulatsioonid peavad arvestama väike ja keskmise suurusega ettevõtete huve.

Eesti võiks järgida Ühendkuningriigi eeskuju strateegilise ettenägemisvõime parandamisel ning luua võrgustikku ametnikest, kes oma ministeeriumis sellega tegelevad. Selle ülesande võiks panna valitsuse strateegiabüroole.

Personalijuhtimises võiks rakendada standardeid ühtsemalt – see puudutab värbamist, hindamist ning tasustamist, edutamist ja ka ametist vabastamist. Ühtsem personalijuhtimine peaks võimaldama suuremat ministeeriumide vahelist liikuvust, mis aitab kaasa teadmiste ja kogemuste levikule. Nn mobiilsusklausel võiks olla sissekirjutatud kõrgema riigiametniku karjääriredelisse, et tal oleks enne ametissenimetamist mitmekülgsem kogemus.

Teiseks – ühine e-teenuste arendamine Eesti ja Soome vahel

Teine väga oluline uuringu poolt kaetud valdkond on e-valitsuse arendamine, sest nii Eesti kui Soome paistavad reeglina igasugustes rahvusvahelistes võrdluses selles kontekstis positiivselt silma. Mobiilset Interneti kasutab enamik ettevõtetest ja Eesti elanikest. E-valimised on edulugu, paljud start-up-id on edulugu, kuid kuidas saab valitus aidata seda kogemust kasutada avaliku sektori reformimisel. Eestis on niigi avalik sektor olnud paljuski IT valdkonna eestvedajaks.

Esmalt peaks vaatama, kas e-valitsuse lahendused toetavad riigi strateegilisi prioriteete. Maksude kogumine on kindlasti riigi prioriteet ja e-Maksuamet (seejuures Eesti kulutab OECD riikidest kõige vähem maksude kokkukogumisele!) toetab seda eesmärki, kuid meil on uhkeid e-lahendusi ka valdkondades, mis pole ehk nii olulised. Valitsusel soovitatakse välja töötada metoodika selle hindamiseks. Kas kõik e-lahendused on ikka absoluutselt vajalikud ja kuluefektiivsed? Toetust vajab kohalike omavalitsuste võimekus IT lahenduste loomisel ja haldamisel.

Koostöös võiksid Eesti ja Soome välja töötada mõne ühise teenuse „prototüübi“ ja teha mõne pilootprojekti kaasates kasutajaid mõlemal pool Soome lahte. Neli valdkonda, mis peaksid olema esmased, kus selliste teenuste ühildamisega võiks alustada on maksude administreerimine, tervishoid, sotsiaalabi, ettevõtlus. Teenuste ja andmete piiriüleseks liigutamiseks peaks olema koordinatsioonimehhanism mõlemate riikide IT juhtide vahel. Siin võiks olla Eestil ja Soomel tulevikus ka juhtroll EL koostoime kavade koostamisel. Igal juhul on sellest saadav kogemus ainulaadne.

Kokkuvõttes Eesti ja Soome valitsustel on piiriülese koostöö arendamisel võimalus olla eeskujuks kogu OECDs ning seda võimalust tuleks kindlasti kasutada.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.