panelarrow

Hiina küberpoliitika ehk väljakutse vabale internetile

Teksti autor õhtujuhi rollis Eesti saatkonnahoone avamisel Pekingis

Mikk Raud, praktikant Eesti saatkonnas Pekingis

Kolmanda aasta politoloogia ja rahvusvaheliste suhete tudengina Hongkongi Ülikoolis (HKU) juhatasin eesoleva vahetussemestri Tsinghua Ülikoolis sisse praktikaga Eesti saatkonnas Pekingis. Küberpoliitikat olen koostöös NATO Küberkaitsekeskusega Tallinnas uurinud alates möödunud suvest. Järgnev postitus juhib tähelepanu tähtsamatele eripäradele, mida Hiina küberpoliitikast rääkides arvesse tuleks võtta.

Küberruumi haldamise püüdlusi kõrvutatakse tihtipeale tuumarelvade käitlemisega kümnendeid tagasi, sest võrdlemisi uue nähtusena esitab küberruumgi hulgaliselt väljakutseid, mis takistavad üleilmse konsensuseni jõudmist. Kuigi arenenud riigid on põhimõttelistes küsimustes üksmeele saavutanud, on nii erinevad ideoloogilised arusaamad kui tehnoloogilise edasiminekuga kaasnevad võimalused enese rahvusvahelise positsiooni tõstmiseks ahvatlenud alternatiivsete vaadetega riike lääne küberpõhimõtetega opositsiooni jääma. Peamiselt käib jutt Eestile juba oma küberrünnaku oskusi tutvustanud Venemaast, tema suurest naabrist Hiinast ning väiksemal määral ka Iraanist ja Põhja-Koreast. Kuigi Eestile võiks strateegilises mõttes enim huvi pakkuda just Venemaa tegevus, mängib maailma mastaabis hetkel tunduvalt aktiivsemat rolli veebikeskkonda ja tehnoloogia arengusse eristuvalt suhtuv Hiina.

Hiinas tegeletakse infotehnoloogia küsimustega juba 1986. aastast, misjärel on loodud, laiali saadetud ning uuesti kokku kutsutud mitmeid teemakohaseid töögruppe. Samas ei võimaldanud erinevatel tasanditel tegutsevad organid vähese koordineerimise tõttu pikalt ühtse poliitika tekkimist. Tänu interneti ja inforuumi kasvavale tähtsusele, on teema nüüdseks ka Hiinas suurema tähelepanu osaks saanud. Võttes initsiatiivi küberruumi arendamiseks, lõi president Xi 2014. aasta veebruaris kõrgetasemelise küberalase juhtimisgrupi (Central Internet Security and Information Leading Group). Selle sammuga kinnitati nii 2003. aasta küberstrateegia alusdokumendis, 2006. aasta pikaajalises innovatsioonialases arenguplaanis kui ka 2012. aasta riiginõukogu poliitikajuhistes vastu võetud eesmärgid, mille täideviimist juhivad peamiselt Hiina Küberruumi Administratsioon (Cyberspace Administration of China) ning tööstuse ja infotehnoloogia ministeerium (Ministry of Industries and Information Technology).

Internet in China

Analüüsides erinevaid juhiseid ja dokumente, võib Hiina küberpoliitika prioriteetidest välja joonistada üsnagi selge pildi. Arusaadavalt soovivad hiinlased sarnaselt teistega täiustada interneti turvalisust ja luua kodanikele, ametiasutustele ning ettevõtetele ohutu ja Hiina erisusi arvestava kübertaristu. Kuigi nii president Xi kui ka Hiina Küberruumi Administratsiooni juht Lu Wei on väljendanud avalikult huvi edendada rahvusvahelist koostööd, lähevad siinkohal lääne ja Hiina arusaamad suuresti lahku. Läänemaailmas pannakse küberruumis üksmeelselt rõhku internetivabadusele ja inimeste põhiõiguste, näiteks sõnavabaduse, samasugusele kehtimisele ka füüsilises ruumis. Üleilmse koostöö lihtsustamiseks lähtutakse ka juba eksisteerivatest rahvusvahelistest õigusnormidest ja kokkulepetest. Lisaks soositakse interneti reguleerimisel ja järelevaatlusel lähenemist, kus koos valitsusega omab hääleõigust ka erasektor ja kodanikuühiskond.

Loetletud põhimõtted ei resoneeru aga Hiina mõtteviisiga. Hiina kommunistliku partei jaoks peidab internetiga kaasnev informatsiooni vaba liikumine endas jõudu, mis võib ohustada kehtivat võimustruktuuri ja ühiskondlikku stabiilsust. Seda kinnitab tugevnenud tsensuur internetis levima hakanud liberaalsetele ideedele ning neid soosivatele platvormidele, nagu blogikeskkond Weibo.

Novembris võõrustatud esimesel üleilmsel internetikonverentsil (World Internet Conference) kutsuti üles järgima ka hiinapärast interneti haldamiskorraldust, mis rõhutab riiklikku suveräänsust küberpoliitika organiseerimises ja vaatab mööda eelmainitud õigusnormidest. Usutakse, et taoline korraldus muudaks süsteemi efektiivsemaks ning vähendaks lääneriikide ebaproportsionaalselt suurt veebikeskkonna domineerimist.

Sellega ühendub soov arendada välja kodumaine Hiina infotehnoloogiaruum, mille täideviimiseks tahetakse lõpetada sõltuvus lääne tehnoloogiast. Nii on näiteks välismaistele tehnoloogiafirmadele kehtestatud sisenemispiirangud, mis eeldavad intellektuaalse omandi ja lähtekoodide jagamist, seades paljude ettevõtete Hiina turule tuleku tõsise kahtluse alla. Kuigi siseriiklik innovatsioon mängib antud eesmärgi täideviimisel tähtsat rolli, on Hiina veendunud, et areng peab tuginema valitsuse jõulisele juhtimisele ja direktiividele. Selline lähenemine vähendab aga nii kohalike innovaatorite võimalusi kui ka rahvusvahelise koostöö edendamist.
Hiina küberpoliitika eesmärgid on seotud ambitsiooniga suurendada rahvusvahelist mõjuvõimu, pakkudes senistele arusaamadele omapoolset alternatiivi. Võttes arvesse tõsiasja, et maailma suurim internetikasutajate kogukond (2014. aasta seisuga 640 miljonit inimest) paikneb just Hiinas, ei mõju otsus end üleilmsest küberruumi ja tehnoloogia arengust eristada just eriti tervitatavalt. Kuigi Hiina on tõestanud võimekust iseseisvalt märkimisväärseid edusamme teha, võib ta end isoleerides ise suurimaks kaotajaks osutuda, sest eksisteeriva raamistiku ärakasutamine aitaks nii digitaal- kui infotehnoloogiaalal jõuda järgmisele tasemele märksa kiiremini.

Internet in China

Samuti ei ole kontroll innovatsiooni ja internetiliikluse üle jätkusuutlik piiratud ressursside ning akumuleeruva sisemise vastupanu tõttu. Tsiteerides Lu Wei nädalatagust sõnavõttu, ei saa aga internetivabadus ilma stabiilset kontrolli ja korda säilitamata tekkida. Seega võib arvata, et kardinaalseid muutusi Hiina riigijuhtide küberpoliitikas lähiajal tulemas ei ole ning pigem otsitakse edasisi võimalusi oma mõtteviisi propageerimiseks teistes riikides, kus samuti läänes jõustunud kokkulepetele vastandutakse.
Üleilmse küberruumi efektiivsemaks ja ohutumaks muutmisel on aga oluline jätkata Hiinaga dialoogi ja hoiduda ennatlikest ühepoolsetest järeldustest, mis teineteise mõistmisele negatiivset mõju avaldada võivad.

Huvitavaid linke edasiuurimiseks:
Amy Chang – “Warring State: China’s Cybersecurity Strategy”
http://www.cnas.org/chinas-cybersecurity-strategy#.VNsRdeaUfuQ
European Council on Foreign Affairs – “China’s Expanding Cyberspace”
http://www.ecfr.eu/publications/summary/chinas_expanding_cyberspace311

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.