panelarrow

120 aastat Eesti diplomaat August Torma sünnist

Torma VM ajal

August Torma noore mehena välisministeeriumis. Foto on tehtud umbes 1920-ndate aastate lõpus.

Heini Vilbiks, välisministeeriumi raamatukoguhoidja

Täna möödub 120 aastat Eesti ühe silmapaistvama diplomaadi sünnist, mistõttu on paslik meenutada August Torma elu ja tegemisi.

August Johannes Torma (kuni 1940 Schmidt) sündis 19. veebruaril 1895 Pärnumaal, Voltveti vallas, Kärsu külas. Õppis Voltveti valla- ja ministeeriumikoolis, lõpetas 1914 Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi kuldmedaliga. Seejärel asus õppima Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, õpingud katkestas aga I maailmasõda. 1916 astus vabatahtlikuna Vladimiri Sõjakooli Petrogradis, misjärel ta saadeti Galiitsia rindele. 1917 juulis sai ta raskelt haavata Lääne-Ukrainas Ternopoli lähedal ja langes vangi. Pärast vangistust oli ravil ja sõjavangis Austrias, seejärel sõjainvaliidina interneeritute laagris Taanis, kus tema toakaaslaseks oli muide teine tulevane Eesti diplomaat Oskar Öpik.

Sügisest 1918 asus Torma teenima Briti ekspeditsioonikorpuse staabi luureosakonnas Arhangelskis. Oli üks Eesti Leegioni asutajaid, pidas läbirääkimisi Eesti ajutise valitsuse tunnustamiseks ja veebruarist 1919 oli Eesti sõjaväe esindaja liitlasvägede juures Arhangelskis.

Oktoobris 1919 tuli Torma Inglismaa kaudu Eestisse, kus ta määrati alates detsembrist Eesti sõjaväe esindajaks Leedus ja jaanuarist 1921 asjuriks. Samal aastal autasustati August Tormat sõjaliste teenete eest Vabadusristi I liigi kolmanda järguga.

Augustist 1923 asus Torma tööle välisministeeriumisse poliitilise osakonna juhatajana, olles vahepeal 1924-1925 Pariisi saatkonnas asjur ja 1926 Moskva saatkonnas nõunik. 1927 määrati ta ministri abiks, 1931 – 1934 oli saadik Itaalias, samas saadik Šveitsis kuni 1940 ja esindaja Rahvaste Liidu juure kuni 1939. 1. novembril 1934 määrati Torma saadikuks Suurbritannias, kus jätkas tegevust saadikuna kuni surmani.

Töö kõrvalt lõpetas ta 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige liige, Inglismaa koonduse esimees 1956-1970 ja auvilistlane.

London 1966

Saatkonna personal 1966. Istuvad saadik August Torma ja ametnik Anna Taru, seisavad diplomaat Ernst Sarepera ja ametnik August Bergman. Foto ilmus 1966 Briti ajakirjanduses „fantoomsaatkondadest“ kirjutatud artikli illustratsioonina.

Nõukogude võimu poolt ametisse määratud Eesti valitsus vabastas Torma teenistusest 25. juulil 1940 ja nõudis, et ta naaseks Eestisse, kuid Torma keeldus ning nii kuulutati ta riigireeturiks. Briti valitsus aga jätkas Eesti tunnustamist de jure, diplomaadid jäid edasi diplomaatilisse nimekirja ja Londoni saatkond sai edasi tegutseda.

August Torma kaasaegsed pidasid teda üheks paremaks Eesti diplomaadiks. Ta ei esitanud ühtegi nooti või suulist ettekannet, mille tõelisuses ta kahtles, oli väga täpne valitsustele üleantavate nootide redigeerimisel. Sõja aastail oli NSV Liidu poolt pidev surve Briti valitsusele Eesti saatkonna sulgemiseks. Torma ettevaatlikkuse ja diplomaatilise osavuse arvele võib panna, et Londoni saatkond püsima jäi. Ta tegutses aktiivselt Eesti kaubalaevade omanike huvide kaitsel, et laevu NSV Liidule üle ei antaks ning võitis kohtus nõudeprotsessid. Torma teeneks on ka see, et Briti valitsus kohtles Eesti sõjapõgenikke Saksamaal erapooletu riigi kodanikena, samuti suutis ta Saksa sõjaväes teeninud ja Briti sõjavangi sattunud eestlaste eest nii seista, et nad eraldati sakslastest ja ei antud üle NSV Liidule.

Torma eestvedamisel loodi 1944 Eesti Abistamiskomitee Londonis, 1946 E.E.L.K. Londoni kogudus, mille esimees ta oli ja 1947 Inglismaa Eestlaste Ühing, samuti oli ta PEN-klubi liige. Tema hobiks oli muusika, soolo- ja koorilaulude kirjutamine, ta oli Londoni Eesti Seltsi naiskoori koorijuht.

1922. aastal abiellus August Torma Alice Tannebaumiga, kes oli talle toeks ja kaaslaseks kogu eluaja. Alice Torma suri 28. mail 1970, vähem kui aasta enne oma abikaasat.

Tormad saatkonnas

August Torma koos oma abikaasa Alice`ga saatkonna ruumides, 167 Queens Gate. Foto on tehtud 1960-ndatel aastatel.

August Torma sai südameataki 27. veebruaril 1971 Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel koori juhatades, ei paranenud sellest ja suri 12. märtsil haiglas. Tema tuhastatud põrm puistati Golders Greeni krematooriumi juures asuvale muruväljakule.

Kes soovib rohkem August Torma elu ja tegevuse kohta infot saada, siis Tiina Tamman on kirjutanud raamatu „August Torma – sõdur, saadik, salaagent“, mille kirjutamiseks on kasutatud ka välisministeeriumi arhiivi dokumente (mis nüüdseks on üle antud Riigiarhiivi). Originaal ilmus inglise keeles „The last ambassador : August Torma, soldier, diplomat, spy“, mõlemad aastal 2011.

Eesti Suursaatkonna  töötajad Londonis käisid täna Eesti majas August Torma mälestustahvli ette lilli panemas, et väärikalt mälestada oma endist kolleegi.

DSC00460-001

Lauri Bambus, Eesti suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis, August Torma mälestustahvli juures Londoni Eesti Majas, 19. veebruar 2015

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.