panelarrow

Ei saa me läbi Aasiata

vastuvõtt 22.01b

Teksti autor suursaadik Toomas Lukk ja välisminister pidulikku avamistseremooniat ettevamistamas, 22. jaanuar

Eesti saatkonnahoone pidulik avamine Pekingis

Toomas Lukk, EV suursaadik Hiinas

Eesti-Hiina kahepoolsete suhete üldraamistik sõnastati juba 1994. aastal, kui Eesti Vabariigi president Lennart Meri ja Hiina Rahvavabariigi president Jiang Zemini allkirjastasid vastava ühisdeklaratsiooni. Eesti on lähtunud ühe Hiina poliitikast ja Hiina on austanud Eesti poliitilisi valikuid. Kuigi viimase paarikümne aasta vältel on Eesti-Hiina suhted näinud erinevaid aegu, siis täna on suhted seisus, mis näitavad vastastikuse huvi kasvu.

Nii külastas Pekingit ajavahemikul 22.-25. jaanuarini, mitmeaastase vaheaja järel, töövisiidiga Eesti välisminister. Välisminister Keit Pentus-Rosimannusel oli Pekingis rida kohtumisi, sh Hiina välisministri Wang Yi’ga, kellega arutati Euroopa Liidu-Hiina suhteid, Eesti-Hiina kahepoolseid suhteid ja koostöövõimalusi ning maailmas kujunenud rahvusvahelist olukorda. Ministrite vahel toimus otsekohene ja aval vestlus. Eesti esindatuse seisukohalt leidis tähelepanuväärse sündmusena aset vastvalminud Eesti Vabariigi saatkonnahoone ametlik avamine 22. jaanuaril.

välisministrid

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus kohtumine Hiina välisministri Wang Yiga, 23. jaanuar

Kõige aeglasemgi, kes eesmärki silmist ei kaota, liigub ikkagi kiiremini kui see, kes sihita ringi hulgub.“ (Gotthold Ephraim Lessing, 1729-1781) Eesti ja Hiina jõudsid saatkondade vahetamiseni erinevatel aegadel. Kui Hiina avas Tallinnas oma saatkonna 1992. aastal, siis Eesti avas oma esinduse Pekingis 1997. aastal. Saatkonna rajamise mõte Pekingisse sai alguse mõni aasta hiljem, kui vastav protsess käima lükati. Järgnesid krundiläbirääkimised Hiina valitsusega, ehitus- ja arhitektuurikonkursi korraldamine, võitjate välja kuulutamine (2008) ja paljude ehitusloa saamiseks vajalike protsesside käivitamine.

Tuli ette ka tagasilööke ja nii kulus kümnend, et idee reaalsuseks vormida. Märtsis 2012 oli tulevase saatkonna krundipind mullast kooritud ja krunt ehituseks ettevalmistatud. Tühjal krundil seisis kopp ja kopamees, kes valas maapinnale tseremoniaalselt, kõikide „ehitusvaimude“ rahulduseks, törtsukese meelhead. (Nii on see Hiinas kombeks.) Hetk hiljem mürinal käivitunud kopa diiselmootor ja esimene „kopaamps“ maakamarat tähistasid Eesti Vabariigi saatkonnahoone Pekingis ehitusliku osa algust.

Earth Breaking

Hiina kopamehed ehitusvaime enda poole võitmas, ehituse algus märtis 2012

Novembris 2013 võttis saatkond ja ehitusjärelvalve arhitektuuribüroo „Stuudio 3“ projekteeritud uue hoone – valge maja – vastu. Hellitusnimi, mille hoone sai oma fassaadi tõttu. Esimestel kuudel oli see heaks orientiiriks saatkonda külastanud inimestele, sest USA saatkonna kõrval (maja, mille asukohta kõik teavad) asuvat „Valget maja“ polnud raske märgata. Sajandi rajajoone ületanud projekt, millega oli seotud mitu rotatsioonijagu välisministeeriumi ametnikke ja diplomaate, sai teoks. Saatkonnahoone eripära joonistub välja tema põhjamaises lihtsuses.

Nägus hoone äratab möödujate tähelepanu, kes aeg-ajalt seisatavad, et hoonet vaadelda või sellest pilti teha. Maja seestpoolt näinud inimesed näevad kõrgete lagedega ja valgusküllases hoones võrdlust kunstimuuseumiga. Hoone unikaalsust rõhutab fakt, et Eesti Vabariigi Suursaatkonna hoone Pekingis lisati Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatava konkursi „Aasta betoon-ehitis 2014” nominentide nimistusse.

Riigi esindusfunktsiooni täitva institutsiooni juurde käivad riiklikud tunnusmärgid, nagu lipp ja vapp. Asjaolu, et saatkond ei olnud veel sissekolimiseks valmis, ei seganud soovi varakult lippu näidata. Oli hea tunne heisata Tartu rahu sõlmimise aastapäeval, 2. veebruaril, esmakordselt saatkonna territooriumil Eesti lipp. Sündmuse tunnistajaks oli väikesearvuline, kuid kokkuhoidev Pekingi eestlaskond. Järgmine kord heisati lipp Eesti Vabariigi aastapäeval ja alates aprillist, kui saatkond kolis lõplikult uude majja, lehvib Eesti lipp saatkonna territooriumil igapäevaselt. Tänaseks on ka Eesti vapp leidnud endale maja seinal auväärse koha.

Valge maja

Eesti Vabariik on läbi aegade projekteerinud ja ehitanud kolm spetsiaalselt saatkonnaks mõeldud hoonet, saatkond Pekingis on neist viimane

Välisminister Pentus-Rosimannus avas Eesti Vabariigi kolmanda nullist ülesehitatud saatkonnahoone, mis viis Eesti esindatuse Hiinas uuele tasemele. Uus hoone avaldab mõju diplomaatilise tegevuse kõikidele tahkudele, mis ulatub avalikkusele orienteeritud üritustest kuni kultuuri- ja äridiplomaatiani välja. Eesti ettevõtjate huvi Hiina turu vastu on olnud pidev, mida süvendas Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikune sanktsioonide kehtestamine. Samas on ärikontaktide edendamisel Hiinas, kuid mitte ainult nende puhul, üks peamiseid küsimusi kuivõrd riik toetab ühte või teist projekti. Seetõttu on saatkonnal oluline usaldust ja kindlustunnet sisendav roll, mida toetab mh hoone esinduslikkus. EASiga korraldatud äridiplomaatia ürituste arv kasvas 2014. aastal märgatavalt ja mitmed Eesti ettevõtjad leidsid endale Hiinas partneri. 2015. aasta tuleb äridiplomaatia vallas veelgi töisem.

Uudne on Eesti diplomaatia loos seegi, et esmakordselt võõrustab Eesti saatkond sõbraliku saareriigi – Islandi – saatkonda. Saatkonna jagamine peegeldab mitte ainult Eesti tänutunnet esimese riigina Eesti taasiseseisvumist tunnustanud Islandile, vaid ka Eesti-Islandi sõbralikke suhete kestvust. Ühine tegevusruum tugevdab omavahelisi suhteid veelgi ja parandab teineteisemõistmist. Islandi tänu väljendab saatkonna sisehoovi paigutatud skulptor Sigurđur Guđmunssoni taies. Uuenenud Eesti Vabariigi Suursaatkond Pekingis sümboliseerib Eesti tõsiseid kavatsusi teha Hiina ja Aasiaga tervikuna pikaajalist koostööd ja esindada võimalikul parimal moel Eesti ettevõtete ja kodanike huve.

Globaliseerumise ja maailma majanduspoliitiliste trendide taustal tuleb tõdeda, parafraseerides tuntud Eesti ütlemist, et „ei saa me läbi Aasiata“. Vt välisministri visiidi ja saatkonna avamise fotosid välisministeeriumi flickr-st, https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.