panelarrow

Arengukoostöö aasta 2015: meie maailm, meie väärikus, meie tulevik

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus Riias sõna võtmas

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus Riias sõna võtmas. Foto: eu2015.lv

Helen Ennok, arengukoostöö büroo diplomaat

Uus aasta tuli Euroopa Liitu nagu ikka koos uue teema-aastaga, kuid esimest korda vaatab see ka väljapoole EL-i piire, on rahvusvaheline ja mitte üksnes oma sisemistele küsimustele keskenduv: see kaugem ja mitmekesisem teema on arengukoostöö.

Euroopa-aastad said alguse 1983 ja esimene neist pühendati väikeettevõtjatele ja käsitööndusele. Pärast seda on EL igal aastal valinud ühe teema, et suurendada teadlikkust sellest, julgustada või tekitada arutelu ning muuta suhtumisi. Eelmine aasta oli näiteks Euroopa kodanike aasta.

Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik, ütleb Euroopa arenguaasta 2015 moto. Me kõik elame ühes maailmas ja oleme omavahel seotud. See, mis juhtub ühes otsas, puudutab ka neid, kes asuvad teises otsas. Varem või hiljem saadakse kusagil kokku.

Nii on ka head valitsemistavad, head poliitikad ning nende vastutustundlikud elluviijad heaolu tagavateks süsteemideks ühtmoodi igas maailmanurgas, kinnitas arenguaasta pidulikul avamisel 9. jaanuaril Riias Läti välisminister Edgars Rinkevics. Vaesuse vähendamine ja kestlik areng toimivad samadel alustel kõikjal.

Seda, et Euroopa arenguaasta algus sattus samale ajale Läti esimese EL eesistumise algusega, pidasid nii lätlased ise kui kohaletulnud kõrged EL-i esindajad sümboolseks. Euroopa Komisjoni president Jean-Claud Juncker sõnas, et Riia on parim koht, kus seda aastat avada: Riia on Euroopa ühinemise sümbol, Ida- ja Lääne-Euroopa kohtumispaik ning et tal on hea meel näha täna siin nii palju lääneeurooplasi.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claud Juncker

Euroopa Komisjoni president Jean-Claud Juncker. Foto: eu2015.lv

Läti president (1999 – 2007) Vaira Vike-Freiberga kõneles, et arengukoostöö aluseks on Euroopale omane solidaarsuse ja jagamise põhimõte, kuid meil ei ole see mitte Karl Marxi või Robin Hood´i moodi põhimõte, et võtta rikastelt ja jagada vaestele, vaid Euroopa eesmärk on ikka see, et vaesemad riigid leiaksid tee, kuidas ise jõuda õitsenguni. Selleks on Freiberga sõnul vaja teha uuringuid, oma(nda)da teadmisi, kuidas lahendada probleeme, millel põhineda, areneda, luua uut ning selle tulemusel edukaks saada.

Välisminister ja Läti president (aastatel 1999 – 2007) Vaira Vike-Freiberga

Välisminister ja Läti president (aastatel 1999 – 2007) Vaira Vike-Freiberga. Foto: eu2015.lv

Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus keskenduski oma sõnavõtus just sellele, kuidas Eesti pidi omal ajal leidma lahenduse, kuidas teha vähemaga rohkem, olla väheste vahenditega efektiivne. Nii jõudsimegi oma innovaatiliste e-lahendusteni, mille kasutamine on täna Eestis igapäeva loomulik osa ja mille poolest nüüd maailmas tuntud oleme. Oma parimaid e-valitsemise praktikaid jagame arengukoostöö partnerriikidega mitmetes erinevates maades. Pentus-Rosimannus märkis ka seda, et nagu Lätigi, sai Eesti pärast taasiseseisvumist abi ja toetust teistelt riikidelt ning nüüd, olles võimeline ise abi andma, on meie kord ja meie kohus aidata teisi, kes seda vajavad.

Arenguaasta üks eesmärke on kaasata kogu ühiskonda, viia inimesteni sõnum, et arengukoostöö on kahesuunaline ning vajalik nii abi saajatele kui abi andjatele. Euroopa Liidu Välispoliitika Kõrge Esindaja Frederica Mogherini rõhutas Riias just seda aspekti, et Euroopa arenguaasta ei ole EL-i institutsioonidele aasta, vaid suunatud eelkõige avalikkusele, EL-i kodanikele.

Arenguaasta iga kuu on pühendatud kindlale teemale, mil toimuvad vastavad tegevused ja üritused: jaanuar „Euroopa maailmas“; veebruar „Haridus“; märts „Naised ja tüdrukud“; aprill „Tervis“; mai „Rahu ja turvalisus“; juuni „Kestlik areng, töökohad ja ettevõtlus“; juuli „Lapsed ja noored“; august „Humanitaarabi“; september „Demograafia ja ränne“; oktoober „Toiduturvalisus“; november „Kestlik areng“; detsember „Inimõigused“.

Eestis on arenguaasta koordinaatoriks Arengukoostöö Ümarlaud AKÜ www.terveilm.ee, nemad jagavad infot kogu aasta kohta ning korraldavad peamised üritused siin.

Igal riigil on oma huvid ja prioriteedid, millistele regioonidele ja millistele valdkondadele nad oma arengukoostöö eelkõige suunavad. Eestil on selleks inimõigused ja demokraatia, haridus ja tervishoid (fookusega naistele ja lastele).

Läti eesistumise prioriteedid arengukoostöö valdkonnas on hea valitsemine, inimõigused, võrdõiguslikkus, sõnavabadus ja meediavabadus ning regioonidest EL Idapartnerluse riigid ja Kesk-Aasia maad.

Läti EL Nõukogu eesistumise logo

Läti EL Nõukogu eesistumise logo

2015 on eriline aasta, kuna täituvad ka ÜRO seatud Aastatuhande Arengueesmärgid (Millennium Development Goals, MDG)

http://www.terveilm.ee/teabekeskuse-teemad/mdg/

ning algavad läbirääkimised post-2015 raamistikuks ehk uuteks kestliku arengu eesmärkideks (Sustainable Development Goals, SDP). Uute kestliku arengu eesmärkidega soovitakse kaotada ekstreemne vaesus ning saavutada kestlik areng, sidudes kokku ühiskonna arengu jaoks kolm olulist dimensiooni: majandus, sotsiaalne areng ja keskkond.

Riias arenguaasta avamisel esinenud ÜRO esindaja, ÜRO arengukoostöö programmi Euroopa regiooni direktor Cihan Sultanoglu rääkis, et aastaga 2015 algas uus peatükk arengukoostöö ajaloos, et SDP-d peaksid kajastuma ka rahvuslikes arengukavades ning et nende saavutamisel on oluline kõikide sihtrühmade koostöö.

ÜRO toetab suuremat avatust ning arvab, et ka avalikkus peab olema kaasatud post-2015 agendasse. „Näiteks EL idapartnerluse riikides näeme me arengukoostöös palju rohkem edu, kuna seal on avalikkus rohkem kaastaud,“ ütles Sultanoglu ja avaldas lootust, et kõik ja igal pool jätkavad tööd samas suunas.

Tundub, et Euroopa arenguaastast 2015 tõotab tõesti tulla märkimisväärse nähtavuse ja mõjuga teema-aasta, mis ei ole sugugi tavaline. Läti peaminister Laimdota Straujuma lubas Riias, et hakkame arengukoostööst ja uutest kestliku arengu eesmärkidest rääkima igal pool: koolides, raamatukogudes, kinodes, spordisaalides. „Arenguabi on inimlik ja solidaarne,“ sõnas ta.

Eesti välisministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul ootab Eesti alanud arengukoostöö aastalt sisukaid diskussioone, uute ideede kogumist ja tagaside saamist laiemalt avalikkuselt. „Kui rahastame arengukoostööd, peab rahvas mõistma, miks ja kuidas seda tehakse. Inimesed saavad toetada seda, millest nad aru saavad ning selle saavutamise üks võti on seletada neile täpsemalt, kuidas konkreetsed projektid elu paremaks muudavad,” sõnas minister. “Näiteks kui investeerime keskkonnaprojektidesse, siis tõuseb meie eluiga,” lisas ta.

Teiste maade abistamine vaesuse vähendamiseks kogu maailmas on arenenud riikide kohus. Eesti alustas arengu- ja humanitaarabi andmist 1998. aastal ning meie võimekus seda teha on kasvanud aasta-aastalt. Tänu meie kasvavale panusele humanitaarkriiside leevendamisse ja arengukoostöösse on Eestist tänaseks kujunenud empaatiline doonorriik. Ja nagu ütles EL arengukoostöö volinik Neven Mimica: EL ei ole mitte ainult suurim doonor, aga ka parim doonor!

FacebooktwittermailFacebooktwittermail