panelarrow

Kes on lapseröövel ehk väike pilguheit piiriülestesse lastekaitsejuhtumitesse

DSCN3358

Piiriülestest lastekaitse juhtumistest rääkijad: Ly Rüüs sotsiaalministeeriumist, Haldi Koit justiitsministeeriumist ja autor

Liina Viies, konsulaarabi büroo

Eriti pühade ajal lähevad südamesse leheveergudele jõudvad õnnetud lood Eesti kodanikest, kelle laps on vastu nende tahtmist viidud välismaale. Mäletan, kui ma ise alles põnn olin, siis hoiatati meid liivakastide ümber hiilivatest kommionudest. Tänapäeval paneb enamiku rahvusvahelisest lapseröövidest toime teine lapsevanem.

Vaata videot

Vanemad vahel unustavad, et isegi, kui nende endi suhted enam ei toimi, jäävad nad lapse kaudu seotuks elu lõpuni. Kui üks vanem on Eestist ja teine Soomest, Brüsselist või Alaskalt, on laste õigused universaalsed.

Kuidas tagada lapse õigused siis, kui pere laguneb ja hakkab elama erinevates riikides?

Selleks, et tagada lapsele vähem üleelamisi, tuleb vanematel teha koostööd ning kokku leppida lapse elukoha, suhtlusõiguse ning edasise elukorralduse osas selles riigis, kus pere seni elas. Kodakondsus siinkohal rolli ei oma.

Vaata videot

Nähes kui suur roll on õnneliku lahenduse saavutamisel nõustamisel ja teadlikkuse suurendamisel, võtsid 3 spetsialisti 3 erinevast ministeeriumist ette turnee Eesti maakondadesse. Käisime Harjumaal, Pärnus, Valgas, Tartus , Jõhvis ja lõpetasime Tallinnas.

Meie eesmärk oli viia praktilisi teadmisi linnade ja valdade sotsiaal – ja lastekaitse töötajatele. Rääkisime avameelselt valusatel teemadel – lapseröövist, hooldusõigusest, isepäi rändama läinud lastest ja paljust muust. Osalejate tagaside andis kinnitust, et koolitamine ülepiirilistest lastekaitse juhtumitest on väga vajalik.

Loodame, et teadlikkuse kasvades on erinevatest riikidest pärit vanemate ja laste lood enam õnneliku lõpuga. Teades kui keeruline on olla võõras riigis hea vanem, kui nüüd hea lugeja teab kedagi, kes elab ja töötab perega Soomes, siis võite loo lõpus olevat viidet omakorda edasi soovitada. Nimelt on meie saatkond pannud kokku ülevaate Soome lastekaitse igapäevast. See on teema, millega Soomes elavad pered vahel kimpu jäävad.

Siit ka väike soovitus, et elades eestlasena teises riigis, tuleb endale selgeks teha uue elukoha riigi toimimise reeglid ja seadused. Ka pereküsimustes saab nõu küsida oma elukoha sotsiaaltöötajalt.

Enam õnnelikke peresid ja rõõmsaid lapsi, elagu nad siis Eestis või välisriikides!

Loe kindlasti: Eesti Helsingi saatkonna konsulaartalituse kokkuvõte laste kaitsmisest Soomes.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Comments are closed.