panelarrow

Kuninglikud traditsioonid

Kuninganna ja suursaadik

Kuninganna ja suursaadik

Lauri Bambus, Eesti suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis

Olla ühe riigi suursaadik ja esindada oma kodumaad võõrsil on kahtlemata väga suur au ja vastutus. Läbi aegade on riigid oma saadikuid teistesse riikidesse lähetanud, et leida võimalusi majandus- ja kaubandussuhteid luua ning hoida, kuid ka riiki laiemalt tutvustada. Diplomaatide roll on tugevdada liitlassuhteid ja õppida tundma oma sõpru. Asudes tööle suursaadikuna tuleb igas riigis esitada asukohamaa riigipeale lähetaja riigi riigipea usaldus- või teisisõnu volikiri, millega saadikut usaldatakse oma riiki asukohamaal esindama. Riigiti on usalduskirja üleandmise tseremoonia väga erinev.

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis on mõningaste muudatustega usalduskirja monarhile üleandmise tseremooniat hoitud aastasadu pidulikult tseremoniaalsena. Vabariigi iseseisvuse taastamisest sain kuuenda Eesti suursaadikuna esitada oma volikirja Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II-le 19. novembril 2014. Kuna suvekuudel ning jõulude ja aastavahetuse ajal on kuningannal palju muid kohustusi, lisaks võimalusele ka pisut puhata, siis volikirjade üleandmist sätitakse selliselt, et kõik suursaadikud saaksid vähemalt poole aasta jooksul riiki saabumisest oma volikirja üle anda. Nii jõudis minu kord kuningannaga kohtuda alles novembri keskpaigas. Kuninganna võtab samal päeval vastu vaid kaks suursaadikut ning tean, et samal päeval andis oma volikirja üle ka Sloveenia suursaadik, kellega koos juba augustis Ühendkuningriigis tööle asusime.

Tõllaga Buckinghami paleesse

Tõllaga Buckinghami paleesse

Traditsioonide hulka kuulub Tema Majesteedi õukonna tallidest suursaadikule kas saatkonna või saadiku elukohta tõldade saatmine. Kui esimeses tõllas istuvad õukonna diplomaatilise korpuse marssali seltsis suursaadik ja suursaadiku abikaasa, siis teises saavad tseremoonia kaasa teha kuni neli saatkonna diplomaati. Kogu teekond Buckinghami paleesse ning hiljem tagasi saatkonda on välja arvutatud minutilise täpsusega. Kui ilm lubab, siis sõidetakse lahtistes tõldades, kui on jahedam või sajab, siis on tõllad kinnised. Kuna novembris on ka Londonis ilmad jahedamad, siis vaatamata päikeselisele ilmale sõitis meie seltskond kinnistes tõldades.

Ettevalmistused kohtumiseks Tema Majesteediga on ühtviisi asjalikud kui ka lõbusad. Protokoll näeb ette täpsed sammud, kummardused ning daamidel kniksude tegemise. Ning kui õige päev käes, siis pole enam mahti harjutada. Eks pidime ka ise enne natuke harjutama, et miskit viltu ei läheks. Nii ongi korraga saadik suurte uste taga ja ootab audientsi. Varasemalt õpitud sammud ja kummardused viivad otse kuninganna juurde. Saan vaid kinnitada kõikide oma kolleegide sõnu, et vestelda kuningannaga on ülimalt meeldiv. Kohe peale usalduskirja üleandmist tundis kuninganna elavat huvi Eesti edusammudest, meenutades ka enda visiiti Tallinnasse 2006. aasta oktoobris, märkides, et see oli ju üsna hiljuti. Ka prints Harry tänavu mais toimunud visiit tuli jutuks, sest pikaaegne koostöö Afganistanis on ühte sidunud paljude perede saatused nii Eestis kui Suurbritannias. Nõnda möödusid minutid kui silmapilk, mille jooksul sain rääkida veel Eesti välispoliitikast, Euroopa Liidust, majandussuhetest, IT- ja küberkoostööst, kuid ka kahepoolsest ja NATOs tehtavast julgeolekualasest koostööst. Jõudsime rääkida ka rahvusvahelisest terrorismiohust ning olukorrast laias maailmas.

Olles rääkinud suursaadikuga on kuningannal alati olnud suur huvi tutvuda ka teiste diplomaatidega, kes on koos saadikuga paleesse tulnud. Tundes huvi, kes kui kaua on Ühendkuningriigis olnud ja mida saatkonnas teeb, said end tutvustada saatkonna asejuht Ann Hänni, nõunik- konsul Sven Tölp, sõjaväeatašee kolonel Tarmo Ränisoo ning kolmas sekretär Helen Rits.

Sven Tölp, Helen Rits, Ann Hänni ja Tarmo Ränisoo

Sven Tölp, Helen Rits, Ann Hänni ja Tarmo Ränisoo

Enne kui saadik Buckinghami paleest tagasiteele asub, soovib kuninganna tutvuda ja vestelda ka saadiku abikaasaga. Saime rääkida pereelust ning abikaasa oma tegemistest. Kogu vestlus oli ülimalt soe, avatud ja sõbralik. Kuninganna soovis meile kõigile, nagu ka kogu Eestile, edu ning kõike head meie ettevõtmistes. Jõudes tagasi saatkonna juurde olid meid tervitamas kõik teised saatkonna kolleegid, kes rõõmsalt olid teinud ettevalmistusi ka viimaseks kuninglikuks traditsiooniks. Nimelt on tavaks, et saadik ja saadiku abikaasa tänavad eraldi kutsareid ning hobuseid. Uhked välimuselt, kuid ülimalt sõbralikud hobused ei lasknud endale õunu ja porgandeid kaks korda pakkuda.

Kuninglik hobune ei ütle õunast ära

Kuninglik hobune ei ütle õunast ära

Siinkohal sooviksin veel kord selle meeldejääva ja samas nii vastutusrikka päeva, kui ka sellele eelnenud ja järgnevate päevade eest tänada väga paljusid kolleege ning oma pere. On äärmiselt tore, kui on sellised kaasteelised!

Lisaks sadadele turistidele ja tellitud fotograafile, kes pilte tegid, said mõned ülesvõtted tehtud ka kolleegide pereliikmete abiga. Siit ka väike galerii sellest kuninglike traditsioonidega „Eesti päevast“: https://www.flickr.com/photos/estonianembassyinlondon/sets/72157647048507314/

FacebooktwittermailFacebooktwittermail