panelarrow

Välisministeerium tähistab 96. sünnipäeva

| 0 comments

VM 1919

Ministeeriumi esimene koosseis Väike-Pärnu mnt 3 maja ees, sügisel 1919.

Jüri Trei, avaliku diplomaatia osakond

Igal aastal oleme välisministeeriumi sünnipäeva puhul süüdanud küünlad endiste välisministrite ja diplomaatide haudadel, samuti ministeeriumi fuajees oleva okupatsioonides kannatanud kaastöötajate mälestustahvli juures. Tegime seda ka tänavu, 11. novembril, mis on üks välisministeeriumi sünnipäevadest, sest sel päeval aastal 1918 alustas Ajutine Valitsus tööd ja välisminister Jaan Poska juhtimisel toimus esimene valitsuse istung.

Välisministeeriumi sünnipäeva võib pidada aga lisaks 11. novembrile ka 14. novembril, kuna siis läks välja esimene EV Välisministeeriumi kiri Prantsusmaa ja Inglismaa konsulitele Soomes, milles paluti relvaabi vastsündinud riigi toetuseks. Seda kirja loetakse esimeseks Eesti Vabariigi välisministeeriumi dokumendiks.

1918. aasta 24.veebruaril kuulutati Tallinnas ja juba päev varem Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest, millega kõrgem võim läks Päästekomitee kätte. Samal päeval moodustati Ajutine valitsus ja välisministriks määrati Jaan Poska. Kuna järgmisel päeval Saksa keiserlikud väed okupeerisid Eesti, sai välisministeerium, nii nagu ka ülejäänud riigiasutused, reaalselt oma tegevust alustada alles sügisel, kui Saksa okupatsioon Eestis kokku varises. Ajutine valitsus alustas tööd 11. novembril 1918, mil välisminister Jaan Poska juhtimisel toimus esimene valitsuse istung. Sakslased ei tahtnud Toompea lossi veel käest ära anda ja seega tegutses välisministeerium koos teiste ametiasutustega esimesed paar kuud Raekoja platsi ääres, endise ohvitseride kasiino, praeguse Õpetajate Maja ruumides.

Välisdelegatsiooni liige ja välisministeeriumis peasekretäri ülesandeid täitnud Ferdinand Kull meenutab tööd ohvitseride kasiinos sisse seatud ministeeriumite alguspäevadest: „Paar lauda ja mõned toolid, iga laud moodustas omaette ministeeriumi. Iga ministeeriumi laua taga istus üks inimene, asutuse kõrgeim ja ühtlasi ainus ametnik. Hiljem sigines tuppa ka lõbusamat elementi. Nimelt sai iga laud endale eraldi masinapreili, mille järel naljatamised ja hõiskamised ühest ministeeriumist teise kostsid. Ja see oli nagu kevadine päike. Omapärane ja mugav oli see terve valitsuseaparaadi koondumine ühteainsamasse ruumi: oli vaja teiselt ministeeriumilt mõnda teadet, tarvitses ainult vähe valjemini hõigata ja see teade tuli.“

Hiljem koliti juba Väike-Pärnu mnt 3 puithoonesse, kus tegutseti aastatel 1918 – 1920, hoone on tänaseks hävinud. Meeskond suurenes seal juba 29 ametnikuni, tõsi küll, nendest 14 olid Telegraafiagentuur Esturi inimesed. 1921-1940. aastatel asus välisministeerium Toompeal, aadressil kiriku plats 1 (Rüütelkonna maja).

Rüütelkonnahoone

Välisministeeriumi hoone Toompeal, mis varem kuulus Eestimaa Rüütelkonnale.

1940. aasta 11.septembril ENSV valitsuse korraldusel otsustati EV välisministeerium ja välisesindused likvideerida. Vaatamata sellele, jätkas osa meie välisesindusi tööd ning hoidis okupatsiooniaastatel meie riigi ja välisteenistuse järjepidevust kuni ajani, mil välisministeerium jätkas Lennart Meri juhtimisel taas oma tegevust.

Palju õnne sünnipäevaks, välisministeerium!

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.