panelarrow

Eesti valiti ECOSOCi liikmeks 2015-2017

| 0 comments

Margus Kolga, suursaadik,
Eesti alaline esindaja ÜRO juures

Logo_ ECOSOC_member_2015

Logo autor Kristjan Mändmaa

29. oktoobril valiti Eesti ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu ehk ECOSOCi liikmeks, seda ajaloos teist korda. Teist korda seepärast, et olime ECOSOCi liikmed ajavahemikul 2009-2011, nüüd siis uuesti aastatel 2015-2017.

Kui me esimene kord valituks osutusime, oli tegemist olulise ajaloolise sammuga, sest see oli esimest korda, kui Eesti Vabariik sai valitud ühe ÜRO Hartaga loodud komitee liikmeks. Seekordne valimine polnud eriti dramaatiline, sest nii meie kui ka teistes piirkondlikes gruppides polnud konkurentsi – kandidaate oli just sama palju kui ka nõukogus vabanevaid kohti. Ebatavaline ja närvekõditav oli aga asjaolu, et häälte lugemine, mis oleks pidanud olema pigem formaalne toiming, võttis seekord millegipärast aega tavatult kaua. Miks? Ei oska ütelda, kuid murekortsu hakkas see ootamine kandidaatide otsmikule tooma küll.

Vastavalt valimistoimingule osutuvad valituks need, kes koguvad 2/3 hääletusel osalenute häältest. See tähendab, et isegi juhul, kui konkurentsi pole, on teoreetiline võimalus, et liikmesriikide mandaat jääb kättesaamatuks. Seda pole senise ÜRO ajaloo jooksul küll juhtunud, kuid kusagil ei ole garantiid, et see nii jääb. Lõpuks tuli aga peaassamblee käesoleva istungi president, endine Uganda välisminister Sam Kutesa püünele ja hakkas tulemusi ette lugema. Kokku oli saalis olnud 187 liikmesriiki 193st, kes võtsid välja valimissedelid. Üks riik loobus hääletamast kõikide piirkondlike gruppide puhul. Ida-Euroopa grupi, kuhu kuulume ka meie, ja Läänegrupi puhul loobus hääletamast 5 riiki. Kes, see jääb saladuseks, sest valimised on salajased, kuid kuna kõik mõlema grupi kandidaadid olid Euroopa Liidu liikmed, siis oli tegemist arvatavasti pigem Euroopa Liidu suunalise protestiga. Ida-Euroopa grupi puhul osales hääletusel 182 riiki ja kõik hääletasid meie poolt. Kui vaadata teisi hääletustulemusi, siis olime ainuke, kes sellise 100% tulemusi tegi. Keskpäevaks oli siis selge 18 uut ECOSOCi liiget – Argentiina, Austria, Brasiilia, Burkina Faso, Eesti, Ghana, Honduras, India, Jaapan, Kreeka, Mauritaania, Pakistan, Prantsusmaa, Portugal, Saksamaa, Trinidad-Tobago, Uganda ja Zimbabwe.

Mis loom see ECOSOC siis on? Vastavalt hartale on tegemist ÜRO peamise majandus- ja sotsiaalküsimustega tegeleva kehamiga, mille ülesandeks on edendada üleilmselt majandusarengut ja inimõiguste kaitset; määratleda globaalsed majanduslikud, sotsiaalsed ja kestliku arengu probleemid; arendada rahvusvahelist koostööd erinevates sotsiaalvaldkondades ning koordineerida ÜRO valdkonna allteemadega tegelevate eriagentuuride, programmide ja fondide tegevust, seda ka arengukoostöö vallas. ECOSOCi kuulub 54 liikmesriiki – 14 Aafrika grupist; 11 Aasia-Vaikne ookean; 6 Ida Euroopa grupist; 10 CARICOMist; 13 WEOGist. Igal aastal vahetub 18 liikmesriiki. Iga riik on liige kolm aastat. Vabanevatele kohtadele valimised toimuvad igal aastal New Yorgis.
Mida me selles nõukogus siis järgmise kolme aasta jooksul tegema hakkame? Siin tuleb teha mitmeid valikuid, sest ECOSOC, nagu ÜRO tervikuna, tegeleb globaalselt väga paljude valdkondadega. Laias pildis hakkavad meie tegevusvälja mõjutama kaks protsessi. Esmalt, ECOSOCi töökorralduse reform, mille eesmärk on muuta nõukogu tegevus pigem aastaringseks, kui ainult kesksetele kõrgetasemelistele kohtumistele keskenduvaks organisatsiooniks. Teiseks, hakkab ECOSOCi toimetamist ilmestama kestlik areng ja selle kindlustamiseks väljatöötatavad eesmärgid. Kestlik areng, kui püüda seda nüüd väga kokkuvõtlikult seletada, on üleilmne protsess, mille abil püütakse järgmise 30 aasta perspektiivis tagada maailmas sellised tingimused, mis võimaldaks inimkonnal kestvalt edasi eksisteerida. Tänaseks on välja töötatud kestliku arengu eesmärkide eelnõu, mis sisaldab endas 17 erinevat eesmärki, millest peame endale välja sõeluma olulisima, sest väikeriik kõike lihtsalt ei jõua. Kindlasti keskendume õigusriikluse ja internetivabaduse küsimustele, humanitaarabile ja selle rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtete rakendamisele, naiste suuremale võimustamisele ühiskonna asjade ajamisel, põlisrahvaste õigustele, aga näiteks ka kestlikumate tarbimisharjumuste ja heade valitsemistavade tõhusamale rakendamisele.

Kuid eks neid tibusid, mis sellest kõigest sünnivad, saame lugema hakata alles aasta pärast, kui esimene liikmeksoleku faas juba möödas. Kindlasti on sellest nii mõndagi õppida ja ka ennast vastavalt parandada või õigemale joonele seada.

Välisministeeriumi pressiteade:

http://vm.ee/et/uudised/eesti-valiti-uro-majandus-ja-sotsiaalnoukogu-liikmeks

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.