panelarrow

NB8+USA kõrgetasemeline küberümarlaud

| 0 comments

img2345423Patrik Maldre, VM Poliitikaosakonna küberjulgeoleku spetsialist

Kui kord presidendid on milleski kokku leppinud, siis peaksid ametiasutused ka need mõtted ellu viima. Täpselt nii juhtuski esmaspäeval ja teisipäeval, 6.-7. oktoobril, kui välisministeerium korraldas Tallinnas Põhjala- ja Balti riikide (NB8) ning USA kõrgetasemelise küberümarlaua.

Nimelt sai see initsiatiiv esialgse tõuke juba 2013. a. augustis toimunud Balti riikide ja USA presidentide kohtumisest Washington D.C.’s, mil otsustati muuhulgas tugevada omavahelist ja regionaalset küberjulgeolekualast koostööd. Täpselt sellise kõrge mandaadi alusel tervitas ürituse juht, hiljuti USAst suursaadiku ametikohalt Eestisse naasnud poliitikaküsimuste asekantsler Marina Kaljurand, Tallinnasse saabunud välisriikide delegatsioone.

Eesti välispoliitika eesmärkidest lähtuvalt oli NB8 ja USA küberümarlaual nii poliitiline kui praktiline väärtus. Ühelt poolt on meie huviks rahvusvaheline mõjukus. Digitaalteemade, sealhulgas rahvusvahelise küberjulgeolekupoliitika eestvedajana annab selline üritus meile väärtusliku võimaluse välisdelegatsioonidele tutvustada Eesti siseriikliku kogemust ning e-Eesti edulugusid. Selleks tarbeks viisime üritusel osalejad teise päeva alguses Ülemiste tehnoklastris paiknevassse e-Eesti showroomi, kus NB8 ja USA esindajad said ülevaate muuhulgas e-valimistest, e-residentsusest, Kaitseliidu küberüksusest ning digisaatkondadest.

Praktilisema poole pealt on Eesti huviks rahvusvaheline rahu ja stabiilsus. Eesti on omal nahal kogenud poliitilisel eesmärgil läbi viidud laiahaardelist küberrünnakut ja meie oleme tunnistajaks, et see võib mõjutada riigi tegevusvõimekust ja rahva usaldust riigi vastu. Samuti teame me omast käest, et küberohud on riigipiire ületavad nähtused ning vastastikkusel usaldusel baseeruv tõhus rahvusvahelisele koostöö on selles valdkonnas asendamatu. Täpselt nendel põhjustel ongi üritused nagu välisministeeriumi korraldatud küberümarlauad vajalikud, kuna pakkuvad võimalust luua kontakte, jagada informatsiooni, analüüsida käimasolevaid koostööformaate, algatada uusi ühisprojekte ning koordineerida ühiseid tegevussuunde globaalsel tasemel.

Veelgi kõrgemalt pinnalt üritusele lähenedes võib tõdeda, et Põhjala ja Balti riigid ning USA on kujunenud strateegilisteks partneriteks globaalsel tasemel toimuvatel aruteludel interneti ja küberruumi tuleviku kohta. Ühel pool leeri on need riigid ja valitsusvälisesed asutused, kes seisavad vaba ja avatud küberruumi eest, milles kehtivad inimõigused, mis võimaldab nii majandusliku kui sotsiaalset ja poliitilist arengut, ning mille üle otsuste langetamisel on kaasatud kõik osapooled. Teisel pool aga paiknevad need riigid, kes pooldavad rolli ainult riikidele, kes tahavad kehtestada suveräänsust oma küberruumi üle selle nimel, et saavutada kontroll oma kodanike vahel liikuva informatsiooni ja ideede üle. Lisaks on maailmas veel suur hulk riige, kes pole veel teinud oma valikut nende polariseeruvate osapoolte vahel. Selles kontekstis on koordineerimine ja omavaheline seisukohtade vahetamine regionaalsete ja strateegiliste partnerite vahel ülimalt tähtis.

Lisaks sellele kõigele ei jäänud üritus ka meedia poolt märkamata. Mõned päevad enne või pärast üritust võis näha olla nii mõneski uudisteväljaandes NB8 ja USA küberümarlaua kohta kajastust. Samuti võib kõrgetasemelisi külalisi näha teleekraanidel, näiteks andis USA välisministeeriumi küberkoordinaator Chris Painter intervjuu Välisilmale, mida võib näha eetris eeloval esmaspäeval ning mida juhatab Eesti poolt sisse RIA peadirektor. Kuuldavasti kõneleti muuhulgas ka sellisel Eesti publiku huvi ärataval teemal nagu kurikuulsa Edward Snowdeni paljastused.

Lõpetuseks aga võib tõdeda, et tegemist oli tõesti väga hästi välja kukkunud üritusega, mis vastas Eesti eesmärkidele ning mida teised osalejariigid tugevalt kiitsid. Esimene kord selles formaadis toimunud ürituse edukusele viitab aga võib-olla kõige tugevamini see asjaolu, et Soome kübersaadik teatas juba esimesel õhtul, et järgmisel aastal on kõik sel üritusel osalenud riigid oodatud juba uutele arengutele reageerima Helsingis toimuval kohtumisel. Ehk siis presidendite sõnadel on leitud kõikidele riikidele kasulik praktiline väljund, millel on potensiaali saada igaastaseks traditsiooniks.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.