panelarrow

Eestlased Peterburis

| 0 comments

Jüri Trei, avaliku diplomaatia osakond

OLYMPUS DIGITAL CAMERAÜkski teine suurlinn pole avaldanud ajaloo jooksul Eestile sellist mõju kui 1703. aastal Neeva kaldale asutatud Peterburi.

Eestlastest soldatid ja teenijatüdrukud olid esimesed, kes Peterburi elama asusid. Massilisem eestlaste väljarändamine sinna algas 19. sajandi teisel poolel ja põhjused olid nii majanduslikud kui poliitilised. 1850. aastatel elas Peterburis üle 5000 eestlase, 1917. aastaks oli see arv juba üle 50 000 ning koos Peterburi ümbruses asuvate eestlaste asundustega küündis meie kaasmaalaste arv 110 000 inimeseni.

Peterburiga on seotud paljud Eesti suurkujud. Nimetagem siin akadeemikuid: F. J. Wiedemann ja M. H. Jacobi, heliloojaid: M. Härma, R. Tobias, M. Saar, C. Kreek, H. Eller ja M. Lüdig, kunstnikke: A. Adamson ja A. Weizenberg, sõjaväelasi: J. Laidoner, A. Larka, J. Soots, N. Reeek, admiral H. Von Saltza, A. Lossmann ja A. Traksmaa, riigitegelasi ja diplomaate: A. Piip, O. Strandman, J. Uluots, O. Tief jt. Eesti rahvuslikule liikumisele aitas kaasa “Peterburi patriootide” tegevus (J. Köler, P. Karell, G. Hirsch jpt).

Märkida tuleb Jakob Hurda tegevust, kes töötas Peterburis aastatel 1880-1907. Peterburi lähedal Kroonlinnas elasid ja töötasid Lydia Koidula aastatel 1873-1886, Miina Härma (1903-1915),. M. J. Eisen (1888-1912) jpt. Peterburis loodi mitmeid eestlaste üliõpilas-, haridus-, kultuuri- ja spordiseltsi, mis tegutsesid aktiivselt ja on jätnud sügava jälje Eesti kultuurilukku.

8. aprillil 1917 toimus Peterburis sinimustvalgete lippude all 40 000 osavõtjaga eestlaste meeleavaldus, kus nõuti Eestile autonoomiat. Neli päeva hiljem ühendati Vene Ajutise Valitsuse otsusega Eesti ja Põhja-Liivimaa üheks Eesti kubermanguks. mälestusmärk

Pärast 1917. aasta revolutsiooni hakkas eestlaste arv kiiresti vähenema. Nõukogude perioodil, kui Peterburi (Petrograd) nimetati ümber Leningradiks, suleti eestlaste seltsid, koolid ja kirikud. 1937.-1938. aasta stalinlike repressioonide käigus hukati Leningradis tuhandeid eestlasi.

Aastatel 1941-1944 hukkus palju eestlasi Leningradi blokaadis. 1950. aastateks oli eestlaste arv kahanenud 4600 inimeseni. Sõjajärgsel perioodil asusid Leningradi õppima ja ennast täiendama paljud eesti kultuuri ja tehnilise intelligentsi esindajad (N. Järvi, P. Lilje, L. Erendi, L. Tammel, J. Käo jt.).

Täna elab Peterburis ligikaudu 2300 eestlast kellest 250 osaleb Peterburi Eesti kultuuriseltsi tegevuses. Peterburi Jaani kogudusse kuulub sadakond eestlast, kelle üks eesmärke oli ajaloolise Peterburi Jaani kiriku taastamine ja peale aastatepikkust võitlust, mis algas 1999.aastal Jaani Kiriku Fondi poolt korraldatavate talgutega ja sadade tublide abiliste toel, õnnestus 2011. aastaks kirik taastada ja taasavada.

1999. aastast hakkas taas ilmuma ajaleht Peterburi Teataja. Peterburi 300. aastapäeva tähistamise eel alustati Peterburi Jaani Kiriku Fondi eestvõtmisel Peterburi eestlaste ajaloo uurimist. Sel eesmärgil käivitati programm “Eestlased Peterburis”, mille raames alustatigi Jaani kiriku taastamist. Kroonlinnas avati mälestustahvel L. Koidulale, kaardistati ja korrastati eestlaste haudu Peterburi kalmistutel, avati akadeemik F. J. Wiedemanni mälestuskivi. Peterburi lähedal Levashovos avati mälestukivi eestlastele, kes hukkusid stalinlike repressioonide süütute ohvritena.

Programmi raames on korraldatud kontserte, konverentse ja näitusi ning antud välja Peterburi eestlaste ajalugu tutvustavaid CDsid ja trükiseid. Peterburi ja Tartu ülikoolide vahel sõlmitud koostööleping näeb ette üliõpilaste ja õppejõudude vahetust ning Peterburi Ülikooli juures avati 2003. aastal eesti keele kabinet. Eesti Rahvusraamatukogul on tihedad koostöösidemed Venemaa Rahvusraamatukoguga Peterburis.

Koostööleping Tallinna ja Peterburi vahel toimib juba aastaid ning tihenenud on kahe linna vahelised sidemed nii majanduse, kultuuri kui äri alal.

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.