panelarrow

Mida kirjutavad Eesti ja Soome Euroopa Liidust?

| 0 comments

Katre Liiv ja Päivi Tirkkonen,

Tallinna Ülikool

Selle aasta mais möödus kümme aastat päevast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga. Seoses sellega uurisid Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituut, Eesti välisministeerium ja Eesti suursaatkond Helsingis poole aasta jooksul (1. oktoober 2013 – 31. märts 2014), mida kirjutavad Postimees ja Äripäev ning Helsingin Sanomat ja Kauppalehti Euroopa Liidust.

Miks ja mida me uurisime

Analüüsitud poole aasta jooksul avaldati Postimehes ja Äripäevas kokku 207 lugu, millest 66% ilmusid Postimehes ja 34% Äripäevas. Helsingin Sanomates ja Kauppalehtis avaldati kokku 647 meediateksti seoses Euroopa Liiduga, millest 71% ilmusid Helsingin Sanomates ning 29% Kauppalehtis.

Kajastatud teemad jaotasime vastavalt Euroopa Liidu poliitikavaldkondadele[1]. Et 2014. aasta mais toimuvad ka Euroopa Parlamendi valimised, lisasime selle eraldi teemana teiste poliitikavaldkondade kõrvale. Silmas pidades Soome meediat, tõime eraldi välja ka illegaalse immigratsiooni. Nii kogunes teemasid kokku 17.

Majandus, välissuhted ja Euroopa Parlamendi valimised

Nii Eesti kui ka Soome meedias olid kolm enamkajastatud teemat majandus, välissuhted ja Euroopa Parlamendi valimised.

Eesti meedia

Majanduse, rahanduse vallas avaldati palju loodava Euroopa pangandusliidu, EL eelarve ja Euroopa Komisjoni majandusprognooside teemalisi uudiseid, kuid ka Kreeka eesistumisperioodi maksumusest. Nimetatutest kõige enam mõjutas artiklite hulka pangandus, mis on tõenäoliselt seletatav SEPA-le üleminekuga ja Euroopa pangandusliidu loomisplaaniga. Palju kirjutati ka eelarvest, teiste seas Euroopa Komisjonile hea mulje jätnud Eesti eelarvepoliitikast.

Välis- ja julgeoleku teemadest said leheruumi muuhulgas Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni ning EL ja USA kaitsekoostööd puudutav. Ülekaalus olid julgeolekupoliitikat puudutavad meediatekstid, mis moodustasid 67% kõigist välis- ja julgeolekupoliitika teemadel avaldatud tekstides analüüsitud perioodil.

Kolmandaks enam kajastatud teema oli Euroopa Parlamendi valimised 16 artikliga, mis moodustab 8% analüüsitud artiklite kogusest. Euroopa Parlamendi valimiste teemal ilmus uurimisperioodil Äripäevas ja Postimehes ühtekokku 16 artiklit, nesit enamik (12 ehk 75%) Postimehes. Kõige enam jaanuaris (4) ja märtsis (3). Äripäevas ilmus üks artikkel nii detsembris, jaanuaris, veebruaris kui ka märtsis. Neist kõige pikem pooleleheküljeline Marek Reinaasi kolumn „Eurovalimiste ootuses köeb rahvuslik rehepeks“ kirjutas ootustest EP valimiste kampaaniale (19.03.2014).

Soome meedia

Eurokriis ja sellega seotud alateemad olid majandusuudiste keskmes. Kirjutati Kreeka, Portugali ja Iirimaa majandusolukorrast. Samuti kirjutati Kreeka taastuvast majandusest, kuigi kritiseeriti ka võimalikku kolmandat abipaketti. Ka Soome halvenenud majandusolud said leheruumi, eriti kevadel, kui Soome oli läbinud eelarvekontrolli ja säilitanud krediidireitingu AAA taseme.

Euroopa Liidu välissuhteid kajastasid ühtekokku 165 artiklit ehk 26% Soome meedias analüüsitud artiklitest. Neid põhjalikumalt analüüsides tõuseb esile Ukraina kriis. Lisaks sellele kirjutati välissuhete all välis- ja julgeolekupoliitikast, kokku 58 artiklit, millest 64% puudutasid EL välispoliitikat ning 36% julgeolekupoliitikat. Julgeolekupoliitika kontekstis kirjutati näiteks Kesk-Aafrika missiooniga liituvast.

Euroopa Parlamendi valimisi kajastati juba 2013. aasta oktoobris ning see teema püsis detsembrikuist langust arvestamata ühtlase teemana meedias kogu analüüsitud perioodi jooksul. Valimistega seoses spekuleeriti tulevase eesistuja nime üle, arutleti euroskeptikute arvu suurenemise võimaluse üle parlamendis ning selle mõjust EL laienemisele. Kaaluti ka soomlasest eurovoliniku Olli Rehni võimaluste üle oma ametipostile püsima jääda ning teiste soomlastest eurovalimiste kandidaatide kampaaniaid.

Kõneisikud

Nii nagu Eesti meediatekstides said sagedamini sõna EL institutsioonide esindajad ja eesti poliitikud, nii said ka Soome meedias sõna eelkõige EL institutsioonide esindajad ning soome poliitikud. Kõneisikutena esinesid Eesti meedias kõige enam Euroopa keskpanga juht Mario Draghi (7 korda), Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso (5) ja Eesti rahandusminister Jürgen Ligi (4). Soome meedias kõneles kõige sagedamini EL rahandusvolinik Olli Rehn (13 korda), välisminister Erkki Tuomioja (8) ja väliskaubandusminister Alexander Stubb (6). Eestis enim tsiteeritud Euroopa keskpanga juhti Mario Draghit tsiteeriti analüüsitud soome ajalehtedes vaid neljal korral.

Ukraina – Venemaa konflikt

Analüüsitud perioodi jooksul kajastasid Postimees ja Äripäev Ukraina kriisi Euroopa Liidu kontekstis 44 kirjutises, mis teeb 21% kõigist analüüsitud Postimehe ja Äripäeva meediatekstidest. Need omakorda jagunesid kahe valdkonna vahel – majandus, rahandus, pangandus ja välissuhted. Teisisõnu – 64% kõigist välissuhete ning 9% majandus, rahandus, maksundus teemalistest artiklitest olid seotud Ukraina kriisiga. Analüüsitud Soome lehtedes kirjutati Ukrainast 19% kõigist poole aasta jooksul ilmunud artiklitest ehk ühtekokku 122 lugu.

Nii Eestis kui Soomes ilmus enim kirjutisi märtsis 2014, mil Venemaa okupeeris Krimmi ja Euroopa Liit alustas Venemaa hoiatamist, jõustusid või olid otsustamisel mitmed sanktsioonid Venemaa praegustele ja Ukraina endistele liidritele. Märtsis toimus ka Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, kus arutati Urkaina kriisi mõjude üle Euroopa Liidule. Lisaks neile teemadele kirjutas Soome meedia ka Venemaa võimalikust ohust Soomele ning Soome NATO liikmeks astumise kaalumisest.

Eesti meedias väljendusid Ukraina kriisi kajastavad meediatekstid eelkõige uudiste (57%) ja arvamuslugudena (27%). Niisamuti andsid soome meedias tooni uudisartiklid (49%), kuid teisena kõige rohkem kirjutati kolumne (28 %).

          [1] http://ec.europa.eu/policies/index_et.htm

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.