panelarrow

Humanitaarkriisidest ja nende lahendamisest

| 0 comments

Helen Ennok, avaliku diplomaatia osakond

Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) korraldas täna koostöös välisministeeriumiga rahvusvahelise konverentsi “Kuidas mõjutavad humanitaarkriisid Eestit?”, kus mainekad oma ala tegijad rääkisid kogemustest humanitaarkriiside lahendamisel.

AKÜ poliitikaekspert Evelin Andrespoki sõnul kasvab kriiside ja abi vajavate inimeste arv maailmas meeletu kiirusega ning kui sel aastal vajab maailmas humanitaarabi 52 miljonit inimest, siis viis aastat tagasi oli see number 30 miljonit. „Oleks naiivne arvata, et globaliseerunud maailmas ei tunne Eesti nii sügavate kriiside mõjusid.”

Tänane konverents oli eelsündmus 31. mail Tallinnas Vabaduse väljakul juba üheksandat korda toimuvale Maailmapäevale, mille eesmärk on suurendada Eesti inimeste teadlikkust humanitaarkriisidest, humanitaarabist ja arengukoostööst ning näidata, kuidas saame kriisipiirkondades olevaid inimesi aidata.

Konverentsil sai kuulata parimaid eksperte ÜRO-st, Euroopa Liidust, mõttekodadest ja humanitaarorganisatsioonidest, kellega koos arutleti erinevatel humanitaarvaldkonna teemadel alates humanitaarabi andjate töökeskkonnast kriisipiirkondades kuni meedia rollini humanitaarkriisides.

Erikülalisena oli kohal ka ÜRO humanitaarasjade koordinatsiooniameti direktor Genfis Rashid Khalikov, kes andis ülevaate ÜRO tegemistest humanitaarabi valdkonnas. Development Initiatives vanemnõunik Charlotte Lattimer rääkis trendidest humanitaarabis: kuidas korraldada humanitaarabi olukorras, kus kriiside arv maailmas suureneb pidevalt; Noora Kotilainen Soome Välispoliitika Instituudist analüüsis 2013. aastal Süürias toimunud gaasirünnaku piltide kasutust Lääne meedias ja poliitikas; Norra Humanitaaruuringute Keskuse direktor Kristin Bergtora Sandvik rääkis, kuidas kasutati tehnoloogiat inimeste päästmiseks Filipiinide looduskatastroofi ajal ning Eesti poolelt täiendas AS Regio tegevjuht Ülo Säre; Kogemuste jagamisel humanitaarkriiside lahendamisel said sõna Eesti demineerija Janek Sõnum & Rahvusvahelise Punase Risti finantside ja logistika direktor Helen Alderson; Abi andmise võimalikkusest väikese eelarve tingimustes rääkisid Leonor Nieto Leon Euroopa Komisjonist ja Anna Gebremedhin Soome Välisministeeriumist.

Teemablokis „Kas tehnoloogia abil saab parandada reageerimist looduskatastroofidele?“ leiti, et tehnoloogia annab uusi võimalusi humanitaarkriisidesse sattunud inimeste päästmiseks, kuid tekitab ka täiesti uusi riske. AKÜ kokkuvõte sellest: http://www.terveilm.ee/blogi/tehnoloogia-kasutamine-humanitaarkriisides-toob-uued-riskid/:

Kristin Bergtora Sandvik, Norra Humanitaaruuringute Keskuse direktor rääkis tehnoloogia kasutamisest Filipiinide looduskatastroofi ajal. “Filipiinidel kasutati droone, mis suutsid lennata katastroofipiirkonna kohal ja teha fotosid maapinnast. Nii sai leida ja päästa abivajajaid, aga ka otsustada, millises järjekorras alustada alade puhastamist ja kuhu ehitada ajutised peavarjud. Kuigi 71% filipiinlastest olid mobiilid, tuleb SMS-teavitusi planeerides meeles pidada, et katastroofid võivad kahjustada mobiilide infrastruktuuri, rääkimata elekrivarustusest. Kuigi me armastame tehnoloogiat, on vana hea raadio vahel parim meedium inimesteni jõudmiseks.”

AS Regio tegevjuht Ülo Säre tõi tehnoloogia võimalustest rääkides näiteks Pärnu üleujutused. “Satelliitidelt, ilmateenistuselt ja kaartidelt saadud infot analüüsides on võimalik öelda maja täpsusega, kuhu üleujutus jõuab. Täpsed ennustused, kui palju vesi tõuseb, saab teha isegi kuni 10 tundi varem ja nii saab inimesed õigeaegselt evakueerida. Mobiilivõrkudes asuvate seadmete asukohtade analüüsimine annab ka võimaluse teada saada, kui mitu inimest oli üleujutuse alal, kes on lahkunud ja kes on veel piirkonnas.”

Suurima riskina tehnoloogia kasutamisel tõi Sandvik välja, et humanitaarabi organisatsioonid muutuvad küberrünnete sihtmärkideks. “Kriisipiirkondade kohta kogutakse meeletul hulgal infot, mis sisaldavad näiteks täpseid fotosid inimestest ja nende asukohtadest. See info on konfliktide osapooltele kasutatav ka luureinfona ja on võimalus, et meie süsteemidesse häkitakse sisse ilma, et sellest ise arugi saaksime. Tehnoloogiat kasutades peame ka selleks valmis olema.”

Maailma suurimad kriisipiirkonnad täna:

Humanitaarolukord Süürias

2011. aasta kevadel alguse saanud Süüria relvakonfliktist tingitud humanitaarkriis on kasvanud tänapäeva üheks suuremaks ja laiaulatuslikumaks piirkondlikuks humanitaarkatastroofiks. Kriisist on mõjutatud Süüria-siseselt 9,3 miljonit inimest, kusjuures sisepõgenike arv on tõusnud hinnanguliselt 6,5-7,6 miljonile. Registreeritud pagulaste arv naaberriikides on tõusnud 2,7 miljonile ning koos mitteregistreeritutega ulatub see arv hinnanguliselt 3 miljonini. Süüria on muutunud humanitaarabist täielikult sõltuvaks riigiks ning potentsiaalselt on oht, et doonorite huvi Süüria pagulaste abistamiseks võib kahaneda, sest vajadused aina kasvavad ja ilma poliitilise lahenduseta ei leia lahendust ka humanitaarkriisi olukord. ÜRO poolt esitatud humanitaarabipalve on tõusnud 6,7 miljardi USDni, mis on ÜRO ajaloos suurim abipalve. Samas on Süüria kriisi abipalved rahastatud vaid 22% ulatuses. Suurimaks probleemiks on raskendatud humanitaarjuurdepääs Süürias või tihti selle puudumine. Kuveidis aasta alguses toimunud teisel panustajate konverentsil koguti 2,4 miljardit USD, sh Eesti andis lubaduse eraldada konflikti leevendamiseks 2014. aastal 400 000 eurot.

Humanitaarolukord Filipiinidel

Tänu valitsuse loodud toetavale keskkonnale on humanitaarvallas palju saavutatud, eriti pärast seda, kui mõni päev pärast katastroofi jõudis kohale tsiviil-sõjaline logistiline abi. Toetamaks valitsuse juhitud jõupingutusi, saatis rahvusvaheline kogukond 1700 töötajat 250-st humanitaarorganisatsioonist riigi 5 kannatada saanud asukohta ja 12 klastri kaudu. Aidati 4,8 miljonit inimest toiduga, 835 000 inimest – juurdepääsuga ohutule veele, 44 000 talupidajat – seemnetega, et istutada riisi, mis toidaks 800 000 inimest ning lisatoitmisega 87 000 alla viie aastast last.

Hetkel on faas, kus humanitaarprogramme hakatakse lõpetama ja asendama varajaste taastamisprogrammidega. On oht, et võib tekkida kuni kuue kuu pikkune vahe humanitaarabi andmise lõpetamise ja taastamisoperatsioonide alguse vahele, kui ei kiirendata valitsuse programmide rahastamist. Enamikel kannatada saanud aladel võib see vahe aga uuesti viia humanitaarvajaduste teravnemiseni, eriti tervisehoiu ja toiduvarustamise vallas. Arvestada tuleb asjaoluga, et juunis algab juba järgmine taifuunihooaeg.

28. aprilli seisuga on strateegiline reageerimisplaan rahastatud 46,5 % ulatuses (367 miljonit dollarit).

Humanitaarolukord Kesk-Aafrika Vabariigis (KAV)

KAV-is on enam kui 2,5 miljonit inimest (elanikkond kokku: 4,6 miljonit) sõltuvad humanitaarabist oma põhivajaduste katmisel. Kuni 6000 last on värvatud relvajõududesse ja -rühmitustesse ning jätkuvalt teatatakse ulatuslikust seksuaalvägivallast. Vägivald Kesk-Aafrika Vabariigis on sundinud enam kui 1 miljonit inimest oma kodudest põgenema. Praeguseks on KAV-is umbes 603 000 sisepagulast, ainuüksi Banguis umbes 179 000 inimest. Enam kui 400 000 inimest on põgenenud naaberriikidesse – 50 protsenti Kameruni ja Tšaadi.

28. aprilli seisuga on strateegiline reageerimisplaan (SRP) 29 % ulatuses rahastatud. Eesti on lubanud panustada 135 686 dollarit.

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.