panelarrow

EL – USA vabakaubanduslepingust: müüdid ja tegelikkus

| 0 comments

Tiia Treier, kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo

Euroopa Liit peab läbirääkimisi vabakaubanduslepingute üle paljude riikide ja regioonidega maailmas nagu Ecuador, India, Jaapan, Tai, Malaisia, Singapur, Maroko, Kanada, USA, Vietnam, Mercosur [1] ja Pärsia lahe koostöönõukogu [2] riigid. Eesmärk on sõlmida terviklikke vabakaubanduslepinguid, mis avavad vastastikku turge suures ulatuses, pakuvad Euroopa Liidu ettevõtjatele paremaid võimalusi välisturgudel tegutsemiseks ning ei langeta EL-is kehtivaid kõrgeid nõudeid toidu ja kaupade ohutusele, töötingimustele ja looduskeskkonnale. TTIP (Transatlantic Trade and Investment Partnership) ehk Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse ehk EL-i ja USA kui maailma suurimate majanduste ja suurima kaubavahetusega partnerite läbirääkimised on võrreldes teiste samalaadsete lepetega saanud enneolematu avalikkuse huvi osaliseks ja toonud endaga kaasa mitmeid müüte, mida soovime siinkohal ümber lükata.

  • TTIP läbirääkimiste tulemusena käivad Euroopa toiduohutuse standardid alla ning üle Atlandi hakkab liikuma Euroopasse rohkem geneetiliselt muundatud toitu, hormoonidega kasvatatud loomade liha ja klooriga töödeldud kanaliha

EL ei muuda USA-ga peetavate vabakaubanduslepingu läbirääkimiste tulemusena oma põhiseadusandlust ega tee mööndusi inimeste tervise, loomade heaolu ja keskkonnakaitse arvelt. EL ei kavatse alandada ei oma toiduohutuse standardeid ega teisi inimeste, loomade ja keskkonna kaitseks loodud standardeid. EL-i järelevalve nende nõuete täitmise üle ei nõrgene TTIP läbirääkimiste tulemusena. See tähendab, et EL ei muuda ka oma GMO-alast seadusandlust. Täna võib EL-is müüa GMOsid, mis on heaks kiidetud toiduna, söödana või põllukultuurina kasutamiseks. Heakskiitmise taotlusi hindab Euroopa Toiduohutusamet EFSA ning seejärel saadetakse need arvamuse saamiseks liikmesriikidele. Seni on EL-is heaks kiidetud 52 GMOd. Enamik nendest on mõeldud toiduks, söödaks ja muul eesmärgil kasutamiseks nagu näiteks biodiisli tootmiseks ning neid ei ole lubatud turustada kasvatamise (keskkonda viimise) eesmärgil. Turuleviimise load on saanud mitmed geneetiliselt muundatud maisi-, sojaoa-, rapsi- ja puuvillasordid ning suhkrupeet. Ainult ühte geneetiliselt muundatud maisiliini ja ühte kartulisorti on lubatud turustada ka kasvatamiseks.

Hormoonidega kasvatatud loomaliha on EL-is keelatud. TTIP tulemusena ei kavatse EL seda muuta ega hakata USAst importima hormoonidega kasvatatud loomade liha. Kui loomaliha import USAst EL-i turule peaks vabakaubanduslepingu tulemusena kasvama, siis on see hormoonivaba liha. Kanaliha ei ole lubatud EL-is klooriga töödelda ja seega ei ole lubatud ka sellise liha import EL-i. Analoogselt hormoonidega töödeldud lihale ei kavatse EL ka klooriga töötluse osas oma seisukohta muuta.

  • TTIP leping toob endaga kaasa EL jaoks nõrgemad andmekaitse reeglid

EL-il ja USA-l on andmekaitse reguleerimisele küll erinev lähenemine, ent andmekaitse reeglite ühtlustamine ei ole siiski TTIP läbirääkimiste teema. Isikute põhiõigused ja -vabadused, eelkõige õigus eraelu puutumatusele ei saa olla midagi, mille üle kaubeldakse vabakaubanduslepingu raames. EL ja USA andmekaitse küsimused (õiguskaitseasutuste juurdepääs delikaatsetele isikuandmetele) lahendatakse eraldiseisvalt kahepoolse andmekaitse raamlepinguga. Ettevõtluse seisukohalt oluliste Atlandi-üleste andmevoogude jaoks on välja töötatud Safe Harbour’i leping. Käimasoleva EL-i andmekaitse reformi eesmärk on pigem andmekaitse reeglite tugevdamine ja EL-i kodanikele võrreldes USA kodanikega võrdse õiguskaitse tagamine.

  • TTIP leping karmistab intellektuaalomandi kaitset ning piirab seeläbi kodanike vaba ja avatud juurdepääsu internetile

TTIP saab olema väga mitmetahuline leping, millest intellektuaalomandi (autoriõigused, kaubamärgid, patendid jne) kaitse moodustab ainult väikese osa. Eesmärk on läbi rääkida piiratud arvu intellektuaalomandit puudutavate küsimuste üle, et lihtsustada kauplemist EL-i ja USA vahel, ilma et kellegi õigusi piirataks või vähendataks. EL-i ja USA lähenemised intellektuaalomandi kaitsele on küll erinevad, aga TTIP eesmärk ei ole intellektuaalomandi õiguse harmoniseerimine. Seega ei too TTIP endaga kaasa karmimaid karistusi autoriõiguse rikkumiste korral ega seadusi, mis kohustaksid internetiteenuse pakkujaid jälgima teenuse kasutajate tegevust ja tsenseerima interneti sisu. TTIP lepingu mõte ei ole mõjutada ega piirata igapäevast interneti kasutamist ega sundida kedagi internetilehekülgi sulgema. Kindlasti ei ole eesmärgiks leida ACTAle (võltsimisvastane kaubandusleping) uus kodu. Euroopa Parlament lükkas ACTA tagasi ja selle otsusega arvestatakse.

  • Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord TTIP lepingus piirab riikide õigust kujundada üldsuse huvidest lähtuvalt oma poliitikaid

Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise sätted (ISDS – Investor to State Dispute Settlement) aitavad kaitsta EL-i, sh Esti investoreid välisriikides. Mõnikord võib investoritel tekkida  sihtriigis raskusi. Näiteks võib valitsus võõrandada ettevõtja varad, ilma et selle eest pakutaks hüvitist, anda kohalikele ettevõtjatele ebaausa eelise või võtta välismaiselt ettevõtjalt võimaluse pöörduda probleemide lahendamiseks kohtu poole. Sellisteks juhtudeks näeb TTIP leping ette investeeringute kaitse sätted, mis annavad ettevõtjale olukorras, kus ta ei jõua sihtriigi valitsusega kokkuleppele, võimaluse kasutada alternatiivina ISDS korda. Iseenesest ei ole ISDS näol tegemist millegi esmakordsega. EL-i liikmesriikidel on juba umbes 1400 investeeringute lepingut ülejäänud maailma riikidega, sh USA-ga. Ka Eestil on kehtiv investeeringute kaitse leping USA-ga. Need lepingud ei ole kuidagi takistanud riikidel oma poliitikaid kujundada ja vajalikke seadusi vastu võtta. On küll olnud üksikuid juhtumeid, kus suurkorporatsioonid on vaidlustanud valitsuste tegevuse, mis on suunatud inimeste tervise ja keskkonna kaitseks, ja toonud endaga kaasa kompensatsiooninõude. Selliste olukordade vältimiseks soovib EL muuta investeeringute kaitse ja ISDS sätted TTIP lepingus senisest veelgi selgemaks, läbipaistvamaks ja erapooletumaks, säilitades samal ajal rahvusvaheliste investeeringute kaitse süsteemi kasulikud tahud. See peab võimaldama riigil vastu võtta üldsuse huvides seadusi, ilma et investorid saaksid neid vaidlustada, tingimusel et meetmed ei ole diskrimineerivad.

EL on maailma suurim välismaiste otseinvesteeringute tegija ja saaja. Investeeringud on eluliselt vajalikud majanduskasvuks, töökohtade loomiseks ja heaolu tagamiseks. Ilma selleta ei ole võimalik rahastada haridust, tervishoidu ja pensionisüsteeme.

  • TTIP on salastatud leping ja seda räägitakse läbi salaja

TTIP üle toimuvad läbirääkimised nii nagu iga välislepingu üle, st läbirääkimiste ajal riikide positsioone, pakkumisi, lepingutekstide eelnõusid jm dokumente ametlikult ei avalikustata. Kui EL soovib head tulemust, siis on teatav salastatuse tase siiski vajalik. Vastavalt Lissaboni lepingule informeerib Euroopa Komisjon kui EL-i nimel läbirääkija protsessi jooksul korduvalt Euroopa Parlamenti ja konsulteerib liikmesriikidega. Komisjon korraldab ka alates läbirääkimiste algusest mitmeid avalikke konsultatsioone, kuulab ära iga läbirääkimisvooru ajal erinevate huvigruppide arvamuse, korraldab iga läbirääkimisvooru kohta huvilistele briifingu ning avaldab selle kohta avaliku kirjaliku raporti. Peale läbirääkimiste lõppemist ja enne TTIP lepingu lõplikku heakskiitmist või tagasilükkamist on kavas see täies mahus ja kogu oma tehniliste detailide rohkuses avalikustada. Ammendav info TTIP läbirääkimiste kohta on üleval Euroopa Komisjoni kodulehel http://ec.europa.eu/trade/policy/in-focus/ttip/.


[1] Argentina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay, Venezuela
[2] Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Katar, Kuveit, Omaan, Saudi Araabia
FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.