panelarrow

Läänemere aasta 2014

| 0 comments

Raul Mälk,

välisministeeriumi Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakond,

Läänemere piirkonna erivolitustega diplomaatiline esindaja

Üks kord paljude aastakümnete jooksul see juhtub ja läks nii, et just 2014 on aasta, mil Eesti on juhtrollis kolme Balti riigi koostöös, 8 osalisega Põhja-Balti koostöös ning 11 liikmesriigiga (+ Euroopa Liidu Komisjon) Läänemeremaade Nõukogus (http://www.cbss.org). Nii otsustasime kõiki neid koostööformaate korraga silmas pidades 2014. aasta kuulutada Läänemere aastaks.

Foto: http://photos.visitestonia.com

Raul Mälk,
välisministeeriumi Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakond,
Läänemere piirkonna erivolitustega diplomaatiline esindaja

Üks kord paljude aastakümnete jooksul see juhtub ja läks nii, et just 2014 on aasta, mil Eesti on juhtrollis kolme Balti riigi koostöös, 8 osalisega Põhja-Balti koostöös ning 11 liikmesriigiga (+ Euroopa Liidu Komisjon) Läänemeremaade Nõukogus (http://www.cbss.org). Nii otsustasime kõiki neid koostööformaate korraga silmas pidades 2014. aasta kuulutada Läänemere aastaks. 

Foto: http://photos.visitestonia.com


Balti  ja Põhja-Balti rollid läksid lahti 1. jaanuaril ja kestavad aasta lõpuni, Läänemeremaade Nõukogu eesistumine algab Eestil selle aasta juulis ja lõpeb 2015. aasta juunis. Lisaks veel Siseministeeriumi veetav töö VASAB-i (Läänemeremaade ruumilise arengu komitee http://www.vasab.org) ja Keskkonnaministeeriumi veetav HELCOM-i (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon http://helcom.fi/) valdkondlike koostööformaatide juhtimisel, mõlemad alates juulist. Tagatipuks algas veel Soome lahe aasta 2014, mis on koostööprojekt Soome ja Venemaaga ning kus on vedajaks samuti Keskkonnaministeerium. 

Kõrvuti vahetult eesistumiste üheaegse läbiviimisega annab Läänemere aasta võimaluse Eestis pöörata avalikkuse tähelepanu erinevatele koostöövõimalustele meie regioonis ja tunnetada selle rolli meie arengus. Loodame et see annab impulsse uute projektide esilekerkimiseks partneritega muudes riikides, tuleb ju nentida et eestlaste roll piirkondlikus koostöös ei vasta veel meie vajadustele ning soovidele. Seega pole Läänemere aasta põrmugi vaid midagi ametnikele ministeeriumites ja omavalitsustes. Välisministeeriumis on see kindlasti suur võimalus peamaja kõrval meie saatkondadele piirkonna riikides.
Viimastel kuudel on toimunud ridamisi Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakonna 2. büroo korraldatud kokkusaamisi ametkondadega – enamuse tööst teevad ära ju teised. Välisministeeriumil on eelkõige koordineeriv roll, alahindamata seejuures kolme Balti riigi ja kaheksa Põhja-Balti riigi koostöö raames aset leidvaid välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna kokkusaamisi, mida aastaga koguneb oma paarkümmend.
Loomulikult on erinevates valdkondades koostöö liikumas oma tempoga ja ulatuses, aga siiski võib nõupidamistel kuuldust kokkuvõtteid tehes märkida, et meie koostöö Läänemere piirkonnas on täna varasemast praktilisem. Mõned head asjad toimuvad ilma suurema kärata – võtame kasvõi politsei-, piirivalve- ja päästeala ettevõtmised.
Eks ikka kipuvad suuremat avalikku tähelepanu saama mured ja raskused ning nende põhjalt on Läänemere piirkondlikku koostööd mõnikord ka kriitilisemalt iseloomustatud kui tegelikkus eeldaks. Tõepoolest, Rail Baltic´u kõneluste vaevad on jõudnud 2014. aastasse, nagu ka mõned teised raskused. Aga Estlink-2 on praktiliselt  valmis ja selle loo kirjutamise ajal pumpab uus kaabel rõõmsalt voolu oma tippvõimsuse lähedal, et see liiguks edasi ka Lätti ja Leetu, nii et eks varsti tuleb ka fanfaaride aeg.
Läänemere aasta 2014 on ehk ka meenutus kõigi Eesti sisemiste arutluste kõrval, et meie majandusliku ja muu edu määrab eelolevatel aastatel paljus koostöö just oma regioonis. Kindlasti peab Aasia ja muude kiireti tugevnevate majanduskeskuste roll meie välismajanduspartnerite seas kasvama, kuid järsku ei muutu siin midagi, eriti kaugusi ja meie väiksust arvestades. Pealegi, head ühendused kaugema maailmaga algavad meile enamasti headest ühendustest Eesti ja ülejäänud Läänemere piirkonna riikide vahel.
 
Foto: www.ccbs.org /Flickr
Läänemere koostöö pole kaugeltki mitte üksnes riigiasutuste vaheline, selles on osalised nii ettevõtted, haridusasutused, kohalikud omavalitsused, kolmas sektor, teadlased ja kultuuriinimesed jne. 2014. aasta peaks olema aeg, mil kriis on läbi ja mõnigi selle tõttu toppama jäänud asi liikvele läheb. Eestil on oma partneritele, olgu see turist või ettevõtja, muusik või teadlane, pakkuda nii mõndagi uut. Samas oleme eesistujana loomulikult partnerite ühiste huvide teenistuses.
Välisministeeriumi kodulehel on nüüd avatud vastav omaette koduleht, kus kõigi eesistumiste materjalid saadaval: http://bsy.vm.ee/

Erinevaid eesistumisi ühendab visuaalne Läänemere aasta 2014 kujundus. Läänemeremaade Nõukogu eripära tõttu hakkab selle eesistumist saatma täiendav logo.
Läänemere aastast loete kindlasti eelolevatel kuudel ka siit blogist veel.

Taustaks:

– Põhja- ja Baltimaade NB8 koostöö on alates 1992. aastast toonud kokku viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad, et arutada nii regionaalsetel kui rahvusvahelistel teemadel. Aastate jooksul on välja kujunenud suur hulk regulaarseid ametkondlikke ja kõrgetasemelisi kohtumisi kõikvõimalikes valdkondades. Viimati juhtis Eesti NB8 koostööd 2008. aastal.

– Eesti, Läti ja Leedu valitsused ning parlamendid teevad omavahel tihedat koostööd. Valitsustevaheline koostöövorm on Balti Ministrite Nõukogu ja parlamentaarne koostöö toimub läbi Balti Assamblee. Viimastel aastatel on koostöö kõige olulisemad teemad olnud välis- ja julgeolekupoliitika, kaitsekoostöö, energia ning transport. Koostöö majanduse vallas on muutunud ühistele huvidele rajatud projektide põhisemaks. Eelmisel aastal oli Balti koostöö eesistuja Läti.

– Läänemeremaade Nõukogu (Council of the Baltic Sea States, CBSS) loodi 1992. aastal ning eesmärk on tugevdada ja tihendada vastastikust koostööd Läänemere riikide vahel. Läänemeremaade Nõukogu töös osalevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Saksamaa, Poola, Venemaa ja Euroopa Komisjon. Eesti eesistumine algab 1. juulil 2014 ja kestab 30. juunini 2015. Hetkel juhib Nõukogu tööd Soome. Pärast Eestit on eesistuja Poola.

 

Raul Mälk,
välisministeeriumi Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakond,
Läänemere piirkonna erivolitustega diplomaatiline esindaja

Üks kord paljude aastakümnete jooksul see juhtub ja läks nii, et just 2014 on aasta, mil Eesti on juhtrollis kolme Balti riigi koostöös, 8 osalisega Põhja-Balti koostöös ning 11 liikmesriigiga (+ Euroopa Liidu Komisjon) Läänemeremaade Nõukogus (http://www.cbss.org). Nii otsustasime kõiki neid koostööformaate korraga silmas pidades 2014. aasta kuulutada Läänemere aastaks

Foto: http://photos.visitestonia.com


Üks kord paljude aastakümnete jooksul see juhtub ja läks nii, et just 2014 on aasta, mil Eesti on juhtrollis kolme Balti riigi koostöös, 8 osalisega Põhja-Balti koostöös ning 11 liikmesriigiga (+ Euroopa Liidu Komisjon) Läänemeremaade Nõukogus (http://www.cbss.org). Nii otsustasime kõiki neid koostööformaate korraga silmas pidades 2014. aasta kuulutada Läänemere aastaks.

Balti ja Põhja-Balti rollid läksid lahti 1. jaanuaril ja kestavad aasta lõpuni, Läänemeremaade Nõukogu eesistumine algab Eestil selle aasta juulis ja lõpeb 2015. aasta juunis. Lisaks veel Siseministeeriumi veetav töö VASAB-i (Läänemeremaade ruumilise arengu komitee http://www.vasab.org) ja Keskkonnaministeeriumi veetav HELCOM-i (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon http://helcom.fi/) valdkondlike koostööformaatide juhtimisel, mõlemad alates juulist. Tagatipuks algas veel Soome lahe aasta 2014, mis on koostööprojekt Soome ja Venemaaga ning kus on vedajaks samuti Keskkonnaministeerium.

Kõrvuti vahetult eesistumiste üheaegse läbiviimisega annab Läänemere aasta võimaluse Eestis pöörata avalikkuse tähelepanu erinevatele koostöövõimalustele meie regioonis ja tunnetada selle rolli meie arengus. Loodame et see annab impulsse uute projektide esilekerkimiseks partneritega muudes riikides, tuleb ju nentida et eestlaste roll piirkondlikus koostöös ei vasta veel meie vajadustele ning soovidele. Seega pole Läänemere aasta põrmugi vaid midagi ametnikele ministeeriumites ja omavalitsustes. Välisministeeriumis on see kindlasti suur võimalus peamaja kõrval meie saatkondadele piirkonna riikides.

Viimastel kuudel on toimunud ridamisi Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakonna 2. büroo korraldatud kokkusaamisi ametkondadega – enamuse tööst teevad ära ju teised. Välisministeeriumil on eelkõige koordineeriv roll, alahindamata seejuures kolme Balti riigi ja kaheksa Põhja-Balti riigi koostöö raames aset leidvaid välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna kokkusaamisi, mida aastaga koguneb oma paarkümmend.

Loomulikult on erinevates valdkondades koostöö liikumas oma tempoga ja ulatuses, aga siiski võib nõupidamistel kuuldust kokkuvõtteid tehes märkida, et meie koostöö Läänemere piirkonnas on täna varasemast praktilisem. Mõned head asjad toimuvad ilma suurema kärata – võtame kasvõi politsei-, piirivalve- ja päästeala ettevõtmised.

Eks ikka kipuvad suuremat avalikku tähelepanu saama mured ja raskused ning nende põhjalt on Läänemere piirkondlikku koostööd mõnikord ka kriitilisemalt iseloomustatud kui tegelikkus eeldaks. Tõepoolest, Rail Baltic´u kõneluste vaevad on jõudnud 2014. aastasse, nagu ka mõned teised raskused. Aga Estlink-2 on praktiliselt valmis ja selle loo kirjutamise ajal pumpab uus kaabel rõõmsalt voolu oma tippvõimsuse lähedal, et see liiguks edasi ka Lätti ja Leetu, nii et eks varsti tuleb ka fanfaaride aeg.

Läänemere aasta 2014 on ehk ka meenutus kõigi Eesti sisemiste arutluste kõrval, et meie majandusliku ja muu edu määrab eelolevatel aastatel paljus koostöö just oma regioonis. Kindlasti peab Aasia ja muude kiireti tugevnevate majanduskeskuste roll meie välismajanduspartnerite seas kasvama, kuid järsku ei muutu siin midagi, eriti kaugusi ja meie väiksust arvestades. Pealegi, head ühendused kaugema maailmaga algavad meile enamasti headest ühendustest Eesti ja ülejäänud Läänemere piirkonna riikide vahel.

 

Foto: www.ccbs.org /Flickr

Läänemere koostöö pole kaugeltki mitte üksnes riigiasutuste vaheline, selles on osalised nii ettevõtted, haridusasutused, kohalikud omavalitsused, kolmas sektor, teadlased ja kultuuriinimesed jne. 2014. aasta peaks olema aeg, mil kriis on läbi ja mõnigi selle tõttu toppama jäänud asi liikvele läheb. Eestil on oma partneritele, olgu see turist või ettevõtja, muusik või teadlane, pakkuda nii mõndagi uut. Samas oleme eesistujana loomulikult partnerite ühiste huvide teenistuses.

Välisministeeriumi kodulehel on nüüd avatud vastav omaette koduleht, kus kõigi eesistumiste materjalid saadaval: http://bsy.vm.ee/

Erinevaid eesistumisi ühendab visuaalne Läänemere aasta 2014 kujundus. Läänemeremaade Nõukogu eripära tõttu hakkab selle eesistumist saatma täiendav logo.

Läänemere aastast loete kindlasti eelolevatel kuudel ka siit blogist veel.

Taustaks:

– Põhja- ja Baltimaade NB8 koostöö on alates 1992. aastast toonud kokku viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad, et arutada nii regionaalsetel kui rahvusvahelistel teemadel. Aastate jooksul on välja kujunenud suur hulk regulaarseid ametkondlikke ja kõrgetasemelisi kohtumisi kõikvõimalikes valdkondades. Viimati juhtis Eesti NB8 koostööd 2008. aastal.

– Eesti, Läti ja Leedu valitsused ning parlamendid teevad omavahel tihedat koostööd. Valitsustevaheline koostöövorm on Balti Ministrite Nõukogu ja parlamentaarne koostöö toimub läbi Balti Assamblee. Viimastel aastatel on koostöö kõige olulisemad teemad olnud välis- ja julgeolekupoliitika, kaitsekoostöö, energia ning transport. Koostöö majanduse vallas on muutunud ühistele huvidele rajatud projektide põhisemaks. Eelmisel aastal oli Balti koostöö eesistuja Läti.

– Läänemeremaade Nõukogu (Council of the Baltic Sea States, CBSS) loodi 1992. aastal ning eesmärk on tugevdada ja tihendada vastastikust koostööd Läänemere riikide vahel. Läänemeremaade Nõukogu töös osalevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Saksamaa, Poola, Venemaa ja Euroopa Komisjon. Eesti eesistumine algab 1. juulil 2014 ja kestab 30. juunini 2015. Hetkel juhib Nõukogu tööd Soome. Pärast Eestit on eesistuja Poola.

Balti  ja Põhja-Balti rollid läksid lahti 1. jaanuaril ja kestavad aasta lõpuni, Läänemeremaade Nõukogu eesistumine algab Eestil selle aasta juulis ja lõpeb 2015. aasta juunis. Lisaks veel Siseministeeriumi veetav töö VASAB-i (Läänemeremaade ruumilise arengu komitee http://www.vasab.org) ja Keskkonnaministeeriumi veetav HELCOM-i (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon http://helcom.fi/) valdkondlike koostööformaatide juhtimisel, mõlemad alates juulist. Tagatipuks algas veel Soome lahe aasta 2014, mis on koostööprojekt Soome ja Venemaaga ning kus on vedajaks samuti Keskkonnaministeerium. 

Kõrvuti vahetult eesistumiste üheaegse läbiviimisega annab Läänemere aasta võimaluse Eestis pöörata avalikkuse tähelepanu erinevatele koostöövõimalustele meie regioonis ja tunnetada selle rolli meie arengus. Loodame et see annab impulsse uute projektide esilekerkimiseks partneritega muudes riikides, tuleb ju nentida et eestlaste roll piirkondlikus koostöös ei vasta veel meie vajadustele ning soovidele. Seega pole Läänemere aasta põrmugi vaid midagi ametnikele ministeeriumites ja omavalitsustes. Välisministeeriumis on see kindlasti suur võimalus peamaja kõrval meie saatkondadele piirkonna riikides.
Viimastel kuudel on toimunud ridamisi Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakonna 2. büroo korraldatud kokkusaamisi ametkondadega – enamuse tööst teevad ära ju teised. Välisministeeriumil on eelkõige koordineeriv roll, alahindamata seejuures kolme Balti riigi ja kaheksa Põhja-Balti riigi koostöö raames aset leidvaid välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna kokkusaamisi, mida aastaga koguneb oma paarkümmend.
Loomulikult on erinevates valdkondades koostöö liikumas oma tempoga ja ulatuses, aga siiski võib nõupidamistel kuuldust kokkuvõtteid tehes märkida, et meie koostöö Läänemere piirkonnas on täna varasemast praktilisem. Mõned head asjad toimuvad ilma suurema kärata – võtame kasvõi politsei-, piirivalve- ja päästeala ettevõtmised.
Eks ikka kipuvad suuremat avalikku tähelepanu saama mured ja raskused ning nende põhjalt on Läänemere piirkondlikku koostööd mõnikord ka kriitilisemalt iseloomustatud kui tegelikkus eeldaks. Tõepoolest, Rail Baltic´u kõneluste vaevad on jõudnud 2014. aastasse, nagu ka mõned teised raskused. Aga Estlink-2 on praktiliselt  valmis ja selle loo kirjutamise ajal pumpab uus kaabel rõõmsalt voolu oma tippvõimsuse lähedal, et see liiguks edasi ka Lätti ja Leetu, nii et eks varsti tuleb ka fanfaaride aeg.
Läänemere aasta 2014 on ehk ka meenutus kõigi Eesti sisemiste arutluste kõrval, et meie majandusliku ja muu edu määrab eelolevatel aastatel paljus koostöö just oma regioonis. Kindlasti peab Aasia ja muude kiireti tugevnevate majanduskeskuste roll meie välismajanduspartnerite seas kasvama, kuid järsku ei muutu siin midagi, eriti kaugusi ja meie väiksust arvestades. Pealegi, head ühendused kaugema maailmaga algavad meile enamasti headest ühendustest Eesti ja ülejäänud Läänemere piirkonna riikide vahel.
 
Foto: www.ccbs.org /Flickr
Läänemere koostöö pole kaugeltki mitte üksnes riigiasutuste vaheline, selles on osalised nii ettevõtted, haridusasutused, kohalikud omavalitsused, kolmas sektor, teadlased ja kultuuriinimesed jne. 2014. aasta peaks olema aeg, mil kriis on läbi ja mõnigi selle tõttu toppama jäänud asi liikvele läheb. Eestil on oma partneritele, olgu see turist või ettevõtja, muusik või teadlane, pakkuda nii mõndagi uut. Samas oleme eesistujana loomulikult partnerite ühiste huvide teenistuses.
Välisministeeriumi kodulehel on nüüd avatud vastav omaette koduleht, kus kõigi eesistumiste materjalid saadaval: http://bsy.vm.ee/

Erinevaid eesistumisi ühendab visuaalne Läänemere aasta 2014 kujundus. Läänemeremaade Nõukogu eripära tõttu hakkab selle eesistumist saatma täiendav logo.
Läänemere aastast loete kindlasti eelolevatel kuudel ka siit blogist veel.

Taustaks:

– Põhja- ja Baltimaade NB8 koostöö on alates 1992. aastast toonud kokku viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad, et arutada nii regionaalsetel kui rahvusvahelistel teemadel. Aastate jooksul on välja kujunenud suur hulk regulaarseid ametkondlikke ja kõrgetasemelisi kohtumisi kõikvõimalikes valdkondades. Viimati juhtis Eesti NB8 koostööd 2008. aastal.

– Eesti, Läti ja Leedu valitsused ning parlamendid teevad omavahel tihedat koostööd. Valitsustevaheline koostöövorm on Balti Ministrite Nõukogu ja parlamentaarne koostöö toimub läbi Balti Assamblee. Viimastel aastatel on koostöö kõige olulisemad teemad olnud välis- ja julgeolekupoliitika, kaitsekoostöö, energia ning transport. Koostöö majanduse vallas on muutunud ühistele huvidele rajatud projektide põhisemaks. Eelmisel aastal oli Balti koostöö eesistuja Läti.

– Läänemeremaade Nõukogu (Council of the Baltic Sea States, CBSS) loodi 1992. aastal ning eesmärk on tugevdada ja tihendada vastastikust koostööd Läänemere riikide vahel. Läänemeremaade Nõukogu töös osalevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Saksamaa, Poola, Venemaa ja Euroopa Komisjon. Eesti eesistumine algab 1. juulil 2014 ja kestab 30. juunini 2015. Hetkel juhib Nõukogu tööd Soome. Pärast Eestit on eesistuja Poola.

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.