panelarrow

Euroopa Liidu eesistuja on sel poolaastal Kreeka

| 0 comments

Margus Rava, Eesti suursaadik Ateenas
1. jaanuaril sai  Euroopa Liidu, täpsemini küll Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu eesistujaks Kreeka. Seda juba viiendat korda. 8. jaanuaril toimusid selle puhul Ateenas ka asjakohased ametlikud ja pidulikud üritused. Pärastlõunal pidasid ühisistungit Euroopa Komisjoni volinikud ja Kreeka valitsus ning
Foto: http://gr2014.eu/photo-gallery

õhtul oli Ateena suurimas ja parimas kontserdisaalis tseremoonia kõnede ja muusikaga.

Kreeka eesistumine on riigi jaoks sattunud keerulisele ajale. Eelarve- ja majanduskriisi lahendamisel on jõutud küll esimeste positiivsete tulemusteni, milleks on eelarveülejääk (kui riigi laenumakseid mitte arvestada). Samas on suur hulk muid majandusnäitajaid (tööpuudus, riigivõla tase, jt) siiski väga kriitilised ja elanikkonna jaoks ei tähenda üks või kaks positiivset uudist praktilises, sissetulekute või toimetuleku mõttes õieti midagi. Tunneli lõpus on küll valgus, aga me ei tea, kui pikk see tunnel on, ütles üks Kreeka ettevõtja mulle hiljuti.
Foto: http://gr2014.eu/photo-gallery
Kõik see kajastus ka kõnedes, mida eile enne kontserti pidasid Kreeka ja Euroopa juhid. Jah, Kreeka on raskustes. Jah, eesistumine on sisuliselt lühem kui tavaliselt seoses mais toimuvate Euroopa Parlamendi valimistega. Aga – nagu ütles Kreeka peaminister Antonis Samaras, on Kreeka vaatamata kõigele siiski piisavalt uhke, heas mõttes jäärapäine ja valmis võtma vastutust ajamaks Euroopa ühist asja. Vastutus oli mõiste, mis eilsetes kõnedes kõlas korduvalt, ka seoses sellega, mida Kreeka valitsus on teinud ja teeb ka edaspidi majanduskriisi ületamiseks.
Veel üks sõnum kõlas korduvalt – Läti. Naabrid kasutavad teist nädalat eurot, see on Euroopa Komisjoni presidendi Barroso eilse sõnumi kohaselt kinnitus sellele, et kriisi tõttu ja kriisi ajal läbi viidud majandus- ja eelarvereformid tasuvad ennast ära. Samuti on Läti kinnitus sellele, et eurotsooni lagunemine, millest just Kreeka tõttu mõne aasta eest palju räägiti, ei ole tänu kõikide liikmesriikide pingutustele tõeks saanud.
Mis on siis see ühine Euroopa asi, mida Kreeka järgmise poolaasta jooksul ajab? Välisminister Venizelos toonitas eile nelja teemat:
– Majanduskasvu ja tööhõive osas on suurima tähelepanu all noorte võimalused töö leidmiseks.
– Euroopa Liidu majandusvalitsemise järgmine oluline samm, mis on vaja lõpule viia on pangandusliidu funktsioneerimine, muuhulgas selleks et tagada õiglasel ja ühtlasel moel isikute hoiustamine ja ettevõtetele finantseerimisvõimalused.
– Illegaalne immigratsioon Euroopa välispiiridel vajab kiireid ja häid lahendusi.
– Kreeka mereriigina soovib läheneda merendusele moel, et vastastikku oleksid arvesse võetud nii majanduslikud, energia-alased, keskkonnaalased, õiguslikud aspektid. Merendusalaseks on disainitud ka kreeklaste eesistumise logo.
Kõik need on ka teemad, mis Eestis päevakorral, sest oleme meiegi Euroopa piiril olev mereriik, kus tugevat pangandust peetakse oluliseks ja kus paraku keskmisest suurem noorte tööpuudus.
Euroopa on oma nime saanud ühelt Kreeka mütoloogia tegelaselt. Üldsegi mitte mütoloogiline on aga asjaolu, et tänapäevane demokraatia on välja kasvanud antiiksetest Kreeka linnriikidest. Need kaks tõdemust annavad kreeklastele palju tuge praegustel majanduslikult keerulistel aegadel ja kindlasti ka nende eesistumise ajal.
Suur osa eilse kontserdi paladest olid nukra ja igatseva alatooniga. Viimane lugu aga oli optimistlik ja tulevikkuvaatav.

Üht versiooni sellest lõpuloost, Mikis Theodorakise laulu (Giorgos Seferise sõnadele) Ligo Akoma saab näha siit: http://www.youtube.com/watch?v=Q0rwZauxd_4
Laulusõnade tähenduse kohta saab aimu siit:

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.