panelarrow

Meil on häid sõpru ja eestluse kandjaid ka Kabardi-Balkaari Vabariigis

| 0 comments

Regina Palandi, Eesti Moskva saatkonna pressidiplomaat
Kes on kuulnud Gruusia piiri ääres asuvast Venemaa Föderatsiooni Kabardi-Balkaari Vabariigist? Kuid ta on olemas – Eestist umbes neli korda väiksemal maalapil elab koos umbes 800 000 pealine kirju rahvuskooslus – kabardiinid, balkaarid, venelased ning palju teisi rahvuseid. See on paik, kus kohtab sooje, külalislahkeid ja rõõmsa silmavaatega inimesi.
Foto: erakogu
Kaugel Moskvas või Tallinnas internetis ringi vaadates või teleuudistes tuleb Kabardi-Balkaari Vabariik pildile aga eelkõige siis, kui kajastatakse eriüksuslaste reide, et kinni püüda äärmusrühmituste liikmeid, või võimuklannide omavahelisi poliitvõitlusi. Üks paik – palju eri tahke.
Foto: erakogu
Eesti Moskva saatkond käis selles põnevas kohas novembri algul. Külaskäigu põhieesmärk oli osalemine sealse Eesti seltsi “Kodumaa” kümnenda aastapäeva pidustustel ning sidemete elavdamine Kaukaasia eestlaste kogukonnaga. Seltsi liikmeid rõõmustas, et saatkond oli kohale saabunud rohkearvuliselt – delegatsioon koosseisus olid: Lauri Kuusing (saatkonna asejuht), Helene Tedre (kultuurinõunik) ja Regina Palandi (pressidiplomaat). Viimati käisid saatkonna esindajad eesotsas tollase suursaadiku Marina Kaljurannaga Kabardi-Balkaari vabariigi pealinnas Naltšikis seitse aastat tagasi, 2006. aastal.
“Kodumaa” on seltsina võrdlemisi noor, kuid eestlaste kogukond hulga vanem. Eestlased asusid Põhja-Kaukaasia aladele juba üle 120 aasta tagasi. Kõige vanem eesti küla Venemaal, Allmäeküla tähistab 2018. aastal 150. aastapäeva eestlaste ümberasumisest neile aladele. Ka Allmäeküla rahvas oli kohale tulnud, et üheskoos erinevaid kohalikke kui ka Eesti-päraseid hõrgutisi süüa – soolase laua krooniks oli mulgikapsas. Mulgikapsa valmistajaks oli 80-aastane väärikas proua, kes tugitoolis istudes hea meelega jälgis, kui isukalt kõik tema rooga sõid ning kiitsid. Kiitus oli igati välja teenitud.
Foto: erakogu
Eesti seltsi asutajaks on Maret Romani, kes kõneleb ladusat eesti keelt. Tema tütar (hariduselt saksa keele filoloog) õpetab oma lastele ning ka teistele soovijatele eesti keelt. Seltsi liikmeskond ei ole suurearvuline (alla 30 inimese), kuid Mareti initsiatiivil  hoitakse elu sees nii eesti kultuuril kui ka eestlusel. Vaatamata sellele, et Maret kolis Eestist ära 37 aastat tagasi, kui abiellus ning asus Naltšikisse elama, on ta lisaks soravale eesti keelele suutnud alles hoida ka eestimeelsust ning on uhke oma juurte üle.
Pidustuste raames andis saatkond Maretile üle rahvadiplomaatia tänukirja ning seltsile vajalikke kingitusi. Alates majalipust lõpetades raamatute, CD ja DVD plaatidega, et rikastada eesti keele tunde ning innustada pidustustel esinenud lapsi uusi eesti laule ja luuletusi selgeks õppima.
Lisaks Kabardi-Balkaaria eestlastele ning Allamäe külale osalesid juubelipidustustel ka Stavropoli eestlased.Rudolf Vahopski Stavropolist nentis, et neil pole eestlasi enam praktiliselt alles jäänud, vaid mõned üksikud vanemad inimesed. Rudolf ei ole alla vandunud – ta on oma energia suunanud Allmäeküla tegemistesse ja toimetustesse, et Eesti traditsioone ja juuri alles hoida. Külaelanikud ei kujutaks oma üritusi ilma temata ettegi.
Allmäeküla sooviks rohkem  võimalusi eesti keele praktiseerimiseks ning õpetamiseks nooremale põlvkonnale ning ootab selleks ka Eesti riigiasutuste tuge. Kahjuks ei ole külas internetti – läbi selle saaks nii mõnigi huvituja asuda „Keelekliki“ või mõne muu programmi toel eesti keelt õppima ning Skype’i vahendusel oma Eesti sõprade ja sugulastega suhtlema. Allmäeküla jõulusooviks oleks internetiühendus!
Foto: erakogu

KBV kultuuriseltsid tegutsevad kultuurifondi katuse all ning neile on üldiseks kasutamiseks eraldatud väike hoone, mis kannab hellitavalt nime „rahvaste sõpruse maja“. See on renoveeritud ning seal tähistatakse pidulikke sündmusi – ka seltsi aastapäeva üritus toimus seal -, kuid kultuuriseltside esindajate hinnangul jääb igapäevaseks kultuuritegevuseks, nagu näiteks keeletunnid ja koosolekud, maja kitsaks. Samas nentis maja juhataja rõõmsamas toonis, et tulevikus olevat võimudel plaanis see küsimus lahendada ning suuremad ja mitmekülgsemad ruumid eraldada.

Saatkonna esindajad kohtusid visiidi raames ka ühiskondlike organisatsioonide ja massikommunikatsiooni ministri M.L Kumahov’i, kultuurifondi esimehe V.H. Vorokov’i ning ’sõpruse maja’ juhataja A.H. Hambazarova’ga. Oma kohaloluga saime kinnitada, et Eesti riik hindab ja paneb tähele oma rahvuskaaslasi ja kultuuriseltse Venemaal ning meile on oluline, et ka kohalikud võimud toetaksid seltside tegevust. Juubelipidustusel olid kohal ka teiste rahvusrühmade kultuuriseltside esindajad, näiteks Kreeka, Poola, Ukraina, Valgevene, Aserbaidžaan, Gruusia jt. Nendegi jaoks oli muljetavaldav, et Eesti saatkond tuli juubeliüritusteks kohale sedavõrd esinduslikult.
Natuke ka piirkonnast:
Mis puudutab Kabardi-Balkaaria piirkonna põhirahvuseid – kabardiine (üle 50% rahvastikust), balkaare (10% ringis)  ja venelasi (üle 20%), siis korrati meile kõikjal, et omavaheline läbisaamine on hea ning ka võimuladvikus koheldakse kõiki gruppe õiglaselt. Seejuures jäi välisel põgusal vaatlusel silma, et ajaloolis-geograafiline jaotus kehtib suuresti ka tänapäeval: on nn balkaari külad eeskätt mägedes ning kabardiinide asualad põhiliselt lauskmaal.
Majanduslikus plaanis on piirkonna tuluallikaks põllumajandus ning turism –  Elbruse mäed, sanatooriumid. Mägedevahelistes orgudes kasvatatakse kapsaid, kuna kohalike kapsaste hea kuulsus on kaugele jõudnud ning neid olevat tulus taolistes klimaatilistes oludes kasvatada. Piirkond on tuntud ka oma õunte poolest ning viimastel aastatel on tehtud suurinvesteeringuid itaalia sortide arendusse.
Veel võib kohalike eestlaste kohta öelda, et Allmäeküla on huvitatud eesti keele õpetajast ja Kaukaasia eestlased tuleval suvel laulupeol osalemisest. Saatkond püüab Kabardi-Balkaaria Eesti seltsi keeleõppetegevusele kaasa aidata kõikvõimaliku info vahendamise, vajadusel raamatute, plaatide jm näol ning võimaluste piires kaasa aidata laste saatmiseks suvisele keelepraktikale Eestisse.
Foto: erakogu
Foto: erakogu

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.