panelarrow

Helsingi saatkonnahoone 80. sünnipäevapeost

| 0 comments

Liisa Ojaveer, Eesti suursaatkonna kultuurinõunik

On aasta pimedaim aeg, päike vilksatab akna taga ainult mõneks tunniks päeval. Aga pole paremat aega toredate kultuuriürituste korraldamiseks ja sünnipäevapeoks. 4. detsembril tähistasime Helsingis saatkonnahoone 80. sünnipäeva. See hoone on Eesti Vabariigi esimene päriselt saatkonnahooneks ehitatud maja.
Foto: Toomas Detterborn
1919. aastal soetas noor Eesti riik esimese välisriigina väärtusliku krundi Helsingis Kaivopuisto linnajaos. Kinnistu hankimise idee kuni teostuseni tuli Eesti saadikult Oskar Kallaselt, kes kasutas tehingu sooritamiseks ka isiklikke sääste.  Krundil  oli toona 3 puumaja ja nendest ühes asus tegutsema Eesti saatkond. 1929. aastal avaldas saadik Aleksander Hellat soovi ehitada saatkonnale uus maja, järgmine saadik Hans Rebane jätkas sihikindlat tööd saatkonnahoone ehitamiseks. Krundi ostmisest maja nurgakivi asetamiseni kulus 14 aastat. Eesti Vabariigi esimene saatkonnahooneks ehitatud maja valmis arhitekt Konstantin Bölau projekti põhjal 1933. aasta novembris.
Alustasime  saatkonnahoone juubelisündmuse kavandamist juba 2013. aasta alguses, päeva teemaks valisime arhitektuuri, see tundus nii ajalooliselt kui tänapäevaliselt kõige sobivam. Päevakavasse mahtus seminar, mälestustahvli ja arhitektuurinäituse avamine ning õhtune koosviibimine kolleegide ja sõpradega.
KOKO arhitektide koostatud fotonäitus „Vana ja uus Eesti kaasaegses arhitektuuris“ saabus meile

Foto: Toomas Detterborn

Londonist, hoolikalt pakitud kasti avades hingasime kergendunult ja tõdesime rõõmsalt, et see on pika reisi hästi vastu pidanud. Näitust püstitama tulid Helen Küppas ja Liina Rohtlaan KOKO büroost, töö läks lennates ning peagi olid saatkonna saali seintel rõõmsavärvilised fotod Eesti viimase aja parimatest arhitektuurisaavutustest.

Pidulik päev algas arhitektuuriseminariga, kus esinesid ettekannetega Kunstiakadeemia teadusprorektor professor Mart Kalm (Maja Kaivopuistos – esimene eestlaste ehitatud välissaatkond), Andrus Kõresaar KOKO Arhitektidest (Hoonete ümberkehastumised Eesti arhitektuuris), Eesti Arhitektuurikeskuse juht Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskuse roll Eesti kaasaegse arhitektuuri tutvustamisel) ja Soome endine parlamendisaadik, Konstantin Bölau tegevust uurinud, Markus Aaltonen (Konstantin Bölau mõistatus – Eesti arhitekti jälgedes Seinäjoel). Kuulamas oli umbes 40 inimest – Soome ja Eesti arhitektid, Aalto ülikooli tudengid, Soome Arhitektuurikeskuse ja -muuseumi esindajad. Taaskord tuleb tunnistada, et kõige sisukamad on üritused, kus osalevad teemast huvitatud inimesed. 
Saatkonnas oli terve päeva mõnus sigin-sagin, pärast seminari tegime väikese pausi ja üritused jätkusid pärastlõunal, kui Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves avas saatkonna trepihallis mälestustahvli. Vabariigi President meenutas avakõnes oma vanaonu, diplomaat Hans Rebast, kes Eesti riiki esindades südilt maja ehituse eest seisis. President Ilves avas ka arhitektuurinäituse ja nimetas oluliseks saavutuseks Meremuuseumi Lennusadamat, mida tunnustati Europa Nostra ja Euroopa Liidu kultuuripärandi peapreemiaga.
Fotonäitusel „Vana ja uus Eesti kaasaegses arhitektuuris“ on esil viimase aastakümne põnevamad ja rahvusvahelist tunnustust pälvinud Eesti arhitektuuri lipulaevad –  Fahle Maja, Tartu Ülikooli Narva Kolledži peahoone ja Meremuuseumi Lennusadam. Näituse kuraatori Andrus Kõresaare hinnangul väljendab näitus Eesti arhitektide mõttelaadi, läbi näituse jutustatakse iga väljavalitud objekti lugu ja eksponeeritakse, kuidas luua uusi linlikke keskkondi nõnda, et vana ei unustataks ning samas kannaks uus arhitektuur selgelt tänase päeva iseloomu.
Foto: Toomas Detterborn
Õhtusel koosviibimisel lõi meeleolu jazztrio Peedu Kass, Andre Maaker ja Raun Juurikas. Ajalugu, arhitektuur ja muusika kõlas hästi kokku.


Usun, et ei pea lugejat veenma, et saatkonnahoone tähtpäev sai vääriliselt tähistatud. Korraldus oli meeskonna töö parim näide ja kõigil, kes sellest osa said, oli väga tore ja sisukas päev. Soome suurima päevalehe Helsingin Sanomat võrguväljaandes kirjutas kultuuriajakirjanik Sirpa Pääkkönen saatkonna hoonest pika loo, seega said ajaloolisest sündmusest osa sajad tuhanded soome lugejad.
http://www.hs.fi/kulttuuri/Viron+80-vuotias+suurl%C3%A4hetyst%C3%B6+Kaivopuistossa+todisti+maan+ilot+ja+murheet/a138613193586

 

 

FacebooktwittermailFacebooktwittermail

Lisa kommentaar

Kohustuslikud väljad on märgitud *.


Time limit is exhausted. Please reload CAPTCHA.